Saku Gümnaasium Referaat Hirmud Meta Karasevits & Carmen Rooväli Saku 2008 Sissejuhatus Kartus ja hirm ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piinata ning raskema vormi puhul tuua häda ja kannatust. Sõna ,,foobia" on tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti ,et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Just selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest , kui ta seisab vastamisi hirmu
Hirm Hirm - mis see siis tegelikult on? On see lihtsalt kartus pisikeste ämblike vastu, kes meid tegelikult ei ohustagi ja kelle puudutamisest hoidutakse, või hoopis foobia näiteks kinniste ruumide vastu, mis võib inimesele tõsiseid probleeme tekitada? Arvamused hirmust on erinevad, sest tihti peavad inimesed hirmuks just seda, mida nad ise kardavad, aga on ju palju teisi inimesi, kes kardavad teisi asju teistel viisidel. Igapäevaselt kohtume selliste hirmu tekitavate teguritega nagu näiteks ämblikud, kõrgus, lendamine, ujumine, pimedus, kuid need üsna tihti esinevad hirmud pole ju ainsad. Maailmas on tuhandeid hirme ja iga inimene kardab midagi, isegi kui ta ei teadvusta seda endale. Internetis sirvides võib leida väga huvitavaid hirmu tekitavaid tegureid. Leidub inimesi, kes kardavad ennast pesta või näiteks kardavad kuulda häid uudiseid. Mõni aeg tagasi tehti Eestis isegi saade ´´F...
Tallinna Polütehnikum Elar Meister SA-15 Hirm Heiki Vilep Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Ülevaade autorist.............................................................................................................................4 Haridus................................................................................................................................
Hirm Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega.
siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasja?" "Ära teeskle, et sa ei teaks sellest mitte midagi, sa tead väga hästi, me teame väga hästi, kõik teavad väga hästi! "kõlab süüdistav noot, Liisa huulilt. "Räägi asjast!" "Sa oled lihtsalt üks haige tüüp, mõistad? " Kadri pruunides silmades peegeldub hirm, ning pärlendavad pisarad. Klassijuures oli aga poistepunt, nad jõllitasid mind silmanurgast, see oli enesest mõistetav. Tüdruk peatub hetkeks, sest nagisevast koridorist kostavad tõtakad sammud. "Värdjas! "röögib kellegil madal, kuid tugev hääl teiselpool koridori. Kõik vaatasid mind väga kurja ja metsiku pilguga, mis tekitas minus aina nõrkust. Kell helises ning oli aeg minna tundi, enne tunni algust öeldi mulle samamoodi jubedusi, mis näpistas mu sees
TARTU KOLLEDZ Keskkonnatehnika Essee Pimeduse hirm Filosoofia Triin Tõnisson Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 Tartu, 2011 Pimeduse hirm Öeldakse ikka, et pimedust ei pea kartma, seal pole midagi, see on sama nagu mustaks värvitud päev. Aga, kas ikka on nii? Peamiselt tuntakse pimeduses end kaitstuna, ent samas paljudel suureneb ohtutunne. Millest tekivad jutud hirmsatest elukatest, kes tulevad meid kimbutama? Mis on tegelikkus ja mis fantaasia vili? Teada on, et inimese kujutlusvõime on piiritu. Kas tegelikult ka elab pimedas mõni ''koll'' või mõtleb inimene kõik välja?
sajandil oleks Moskva asemel juhtivaks domineerivaks jõuks osutunud hoopis Novgorod. Raamatu teine suurem peatükk mõtestab lahti selle, miks nõiajaht Euroopas aset leidis ja miks oli nõidade hulgas palju naisi? Lotman arvab et selle mõistatuse lahendusele kõige lähemale on jõudnud need ajaloolased, kes on märganud et nõiapaanika ning renessaans olid samal ajal. Ehk inimestes kasvas seoses kultuurielutempo järsu kiirenemisega hirm ning sellega seoses leidsid aset nõiaprotsessid. See kõik mis toimus paari saja aasta vältel hajus vaid umbes 40ne aastaga ning inimestel oli raske uskuda toimunu reaalsusesse. Kolmas peatükk räägib tehnikaarengust. Lotman toob välja, et teadusrevolutsioonide perioodidel toimunud muutused on sedavõrd ulatuslikud, et sõna otseses mõttes pole olemas inimajaloo ühtegi tahku, mida nad poleks sügavalt mõjutanud. Näiteks kui enne kirja
Hirm pole tähtis- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7.b Tegelased Matilda peategelane, 11aastane . Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa surnud. Antonia nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur kurbus. Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema vanus...
Hirm ja agressioon on vennad Usun, et suur osa, kui mitte kõik, inimestest on mingil eluperioodil millegi või kellegi vastu hirmu või viha tundnud. Hirm ja agressioon on omavahel seotud. Nende põhjustajad on osaliselt sarnased või kattuvad ning ka üks võib põhjustada teist. Lapsed kardavad eraldamist vanemast, pimedust, kolle, äikest, eksameid ja teste, mõnda looma või muud nähtust või olendit. Hirmu tagajärjel võivad tekkida erinevad probleemid nagu närvilisus, unehäired, depressiivsus, suhtlemisraskused, terviserikked jms. Üheks kõrvalnähuks
Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav. Võbisev leek lambis, kraapimine, inisemine ja tundmatu lähenev ohtlik vaenlase sisendavad rahutust. Luuletuse lüüriline mina on hirmunud, närviline ja võib-olla ka veidike paranoiline, paludes mitmeid kordi abi ja kaitset ning soovides peitu pugeda. Hirm, millest luuletuses räägitakse, on poliitiliste muutuste ja sõja ees. Luuletuses on kasutatud inversiooni: Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel!
2.4HIRMUD Oma olemuselt on hirm ja paanika keha talitluste ülemäärane reaktsioon tundmatutele või ohustavatele olukordadele sellistes olukordades tekib kehas palju adrenaliini(AT). Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku il...
Hakkame tööle.. Uimastikonverentsi avapäev Hirm ja jälestus Las Vegases, lk 195-196 Me istusime Viru hotell peabanketisaali 1500-pealise mendimere tagumises ääres. Kaugel saali eesotsas, mis tagant vaevu paistis, avas Üleriigilise Ringkonnaprokuröride Assotsiatsiooni juhataja alaealine, halvasti hoolitsetud, mitte just kõige edukama vabariiklasest ärimehe tüüpi isanda nimega Antti Vastatatti kolmanda üleriigilise tervislike ravimite ja narkootikumide konverentsi. Tema remargid jõudsid meieni läbi väikese laulva
Me peame hakkama võitlema oma hirmude ja ahvatlustega, olenemata ohvritest mida me selleks peame tegema. Me peame hakkama tegutsema ja mitte jääma pealtvaatajaks selles maailmas. Ei ole võimalik olla tähtsusetu kõrvalseisja, kui ülejäänud maailm on pidevas kontaktis. Ning kuigi me kardame, me ikkagi läheme ja teeme selle midagi ära. Kas asi õnnestub või mitte, see ei oma tähtsust, tähtis on see, mis me saame sealt tagasi. Seega ükskõik mis meid mõjutab, kas hirm või ahvatlus, me ei tohi lasta sellel oma elu takistada vaid me peame sellest lihtsalt üle astuma.
Tänapäeva maailma hirmud Igal inimesel on erinevad hirmud ja arengulugu, mis on sellega kaasa sündinud ja juba lapsepõlves saadud. Mis tekitab inimestes hirm? Maailmas esineb mitu sadat hirmu, mida kardetakse. Lastel esineb neid rohkem kui täiskasvanutel. Sellist hirmu nimetatakse psühhotraumaks, mis esineb teatud asjaoludel, näiteks agressiivsus, närvilisus, teatud raskused, kas kodus või koolis. Üks sagedamaid põhjuse tekitajaid on lähedase kaotus, kuid kardetakse veel valitsevat vägivalda, kuritegevust, haiguste levikut ja narkomaaniat. Lapseea hirmud sõltuvalt vanusest on hoopis teistsugused.
Kui aga noorena tehakse halb valik ning loobutakse heade hinnete nimel pingutamast, võib see ära rikkuda kogu tulevase elu. Isegi kui hiljem oma vigadest aru saadakse, võib olla hilja, ei saa ju ehitada tugevat maja halvale vundamendile. Mina, kui tulevane abiturient olen peagi kahe valiku vahel: kas pärast gümnaasiumi minna õppima välismaale või jääda truuks oma kodumaale? Suurimaks probleemiks ja takistuseks on minu, kui ka paljude teiste eesti noorte jaoks keelebarjäär, hirm iseseisva elu ees, rahalised probleemid ning võõras kultuur. Kuid siiski arvan, et julge pealehakkamine on pool võitu. Kui tõesti avaneb noorele pealehakkajale selline võimalus, tuleb sellest igati kinni haarata. P.Choelho on oma teoses ''Alkeemik'' öelnud, et kui me midagi tahame, aitab meid selle saavutamisel salamisi kogu universium. Kui me tõesti midagi tahame, siis tuleb pingutada selle nimel ja haarata igast väiksemastki võimalusest. Oleme küll valikute
tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud. Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada. Mida rohkemaist hirmudest lapsi säästetakse, seda tervemateks ja rõõmsamateks isiksusteks nad kasvavad. Kartus teatud asjade või tegevuste ees hoiab tegemast vigu, hirm aga on sügavam, mõistusega vähem või üldse mitte käsitatav. Kahjuks on täiskasvanuid, kes seda ei mõista ja jätavad need asjaolud tähelepanuta. Pigem soodustavad lapse hirme Paljudel lastel tuleb läbi elada halbu oliukordi, kus näiteks on lähedase inimese haigus või surm , vanemate ähvardus last armastusest ilmajätmisega või kus on ebakindel ja väga pingeline kodune õhkkond. Koolis või lasteaias on pidev teiste laste vägivald
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1) Kes kujundasid Dorian Gray ellusuhtumise? 2) Dorian Gray oma alateadvuses (psüühika hirm). 3) Miks saab teost pidada Wilde´i vaidluseks Wilde'ga? 1) Dorian Gray oli noor ja kena rikkumata noormees, kes pidas ilu enesestmõistetavaks. Arvas, et see kestab igavesti, kartmata aja kulgu ning surm ei tulnud talle mõttesegi. Kuid kohtudes lord Henryga, kes oma huumorimeelega vaimustas Doriani, muutus tema ellusuhtumine sootuks. Lord Henry pidas Dorinianile pika loengu maha, huvitudes samal ajal oma sõnade mõjust ja noormehe reageeringust. Dorian Gray imetles oma uut sõpra ja mõjutatuna tema veidratest mõtetest hakkas Gray matkima tema elufilosoofiat. Vananemise ja puhtuse kadumise hirmu tõttu hakkas ta elult kõike võtma: kohustuteta elus olid tähtsal kohal elunauding ja rõõm. Peagi kohtus Dorian juhuslikult ...
Sisukord: Sissejuhatus lk.2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7 Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda.
Kallavere Keskkool Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest.
paljud hakkavad otsima alternatiivseid reisimis viise, millega ei kaasne negatiivseid emotsioone. 2.Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud viis on viha, rõõm, kurbus, üllatus, vastikus. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine. Hirm on üks peamisi tegureid, miks inimesed kardavad lennata. Ja hirmu võimenda ka meedia, mis kajastab igat lennuõnnetust. Lennuhirmu all kannatavad sagedamini inimesed, kel esineb ka muid ärevushäireid (nt paanikahäire)
määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm, eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja „neile“ on selles mõttes täiesti erinev. Kultuuriline „meie“ – see on kollektiiv, mille sees käibivad häbi ja au normid
mind õpetama ja et ta juba seepärast haiget peab tegema. Palun andeks oma vaimult, et ma teda enne ei ole osanud kuulata ja tänan teda kõigest südamest abi eest. Vabanemise tunne minu vaimu järjekordne abi minule, et ma teaksin, et olen selle asja korda teinud. Palun andeks oma kehalt, et ma talle oma oskamatusega mõelda nii palju haiget olen teinud. Kui tuli kahtlus, siis ütles vaim, et kahtlus on hirm uskuda iseennast ja see stress ootab samuti vabanemist. Iga mõte, mis tuleb, on minu vaimu poolt saadetud, et õpetada minu mõistust. Iga negatiivne mõte tuleb mind õpetama risti vastupidise saamist. Kui ma ta teadvustan ja vabastan, siis samasugust kannatust mulle ei tule. Ma olen ilma kannatuseta, aruka inimese kombel, targemaks saanud. Iga mõte on mõtlemist ja järelduse tegemist väärt. Iga mõte on korduvat mõtlemist ja korduvat järelduse tegemist väärt.
Kadunud sugupõlv Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Hirm tõrjus meelelt halastuse ja inimlikkuse mõtted ning asendas need kurnatusega ning piinadega. Paljud rindelt naasnud sõdurid ei suutnud enam tagasi pöörduda enda igapäevaste tegemiste juurde, seepärast hakati sõjas osalenud põlvkonda nimetama ,,kadunud sugupõlveks". Kuidas oleks nad pidanud oma eluga edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda
põhjuseid; selgita välja pt.-i muutustest ja iiveldusest ning toitumisharjumused (Haagedoorn jt haigusega kaasnevast stressist 1996:337). Selgita tervisliku (Haagedoorn jt 1996:61); mitmekülgse ja regulaarse toitumise (Haagedoorn jt 1996:335). vajalikkust (Haagedoorn jt 1996:337). 4. Hirm ja ärevus mis on tingitud Hirm on vähenenud Lase pt.-l rääkida oma hirmudest; puudulikest teadmistest eesootavast selgita välja mida pt. ei tea oma operatsioonist ja operatsiooniks haigusest ning mis põhjustab hirmu valmistumisest. (Lally 2009:257) (Lally 2009:264).; selgita haiguse (Lally 2009:260). iseloomu pt
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu. Rahva hirm muutuste ees oli suur. Esiti tõi Euroopa Liit kaasa suhkru hinna tõusu ja sellest tulenevalt rahva rahulolematuse. 1. Jaanuaril 2011. Aastal võtab Eesti vastu euro. Keegi ei oska veel midagi kindlat oodata, kuid ärevust on õhus tunda. Euro kasutusele võtuga muutub reisimine olulisemalt lihtsamaks . Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol.
Läänerindel muutuseta Raamat räägib Paulist kes on poolte oma klassi poistega sõtta läinud tänu õpetaja soovitustele. Ise nad enamus olid kõik 19 aastased. Sõjas olles valitses neid hirm sest nad polnud mitte mingit väljaõpet saanud. Alguses on neil palju süüa kuna palju sõjas olevaid inimesi on surma saanud. Mehed said ka oma kirjad kodustelt kätte ning igavuse peletamiseks mängisid nad tihti kaarte. Ühel päeval nad külastavad Franzi kelle olukord pole kiita ning Müller märkab Franzi asjade seas saapaid mida ta endale tahab kuid neid ta endale ei saa. Järgmisel päeval külastab Paul taas Franzi ning sel korral lubab ta saapad Müllerile viia
F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus“ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti
,,Pere tuleb koos hoida iga hinnaga." ,,Kõikide probleemidega on võimalik toime tulla, kui ma piisavalt palju püüan." LOJAALSUS. ,,Ta on haige. Kui tal oleks, vähk, siis ma ju ka jääksin." KAHJUTUNNE. ,,Temal on ju veel palju raskem kui minul." 15 PÄÄSTJA KOMPLEKS. ,,Kui ma jään, suudan tal aidata paremaks saada." Vastutus perekonnaõnne eest. ,,Hea naine suudab oma mehest hea mehe teha." SUTSIIDI HIRM. ,,Ta ütleb, et tapab end ära, kui ma lahkun." JULGEOLEK. Hirm üksikoleku ees ja kahtlus suutlikuses üksi toime tulla. KARTUS JÄÄDA ABITA. Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutusel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi. Tegurid, mis vähendavad agressiivsuse riski lähisuhetes: · Empaatia partneri motiivide ja seisundi tajumine konfliktides. Üks viis kuidas vähendada
Ablutofoobia- hirm pesemise (vanniskigu) ees. Aerofoobia- hirm huvoolu (tmbetuule) ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata/alla neelata. (vt pneumatofoobia) Aeroakrofoobia- hirm avatud krgete kohtade ees. (vt alto-, akro-, bato-, hpsifoobia) Aeronausifoobia- hirm, et hakkad lennukis oksendama. (vt aviato-, emetofoobia) Afefoobia- hirm puudutuste ees. (ka hafefoobia etc) Agliofoobia- hirm valu ees. (ka algo-, odne-, odnofoobia) Agorafoobia- hirm avatud, suurte ruumide vi vljakute, ka rahvarohkete kohtade ees, neid letada. Kartus lahkuda "turvalisest" paigast. (vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia)
Foobiad 1. Ablutofoobia hirm pesemise (vanniskäigu) ees. 2. Agürofoobia hirm tänavate või tänava ületamise ees. 3. Ailurofoobia hirm kasside ees. 4. Alektorofoobia hirm tibude ees. 5. Alliumfoobia hirm küüslaugu ees. 6. Androfoobia hirm meeste ees. 7. Antofoobia hirm lillede ees. 8. Arahhibutürofoobia hirm pähklivõi suulakke kleepumise ees. 9. Aurofoobia hirm kulla ees. 10. Automüsofoobia hirm räpaseks saada. 11. Belonefoobia hirm nööp- ja muidu nõelte ees. 12. Bibliofoobia hirm raamatute ees. 13. Bromidrofoobia hirm kehalõhnade ees. 14. Bufonofoobia hirm kärnkonnade ees. 15. Defekaloesiofoobia hirm valusa roojamise ees. 16. Deipnofoobia hirm lõunatamise ja lõunalauavestluse ees. 17. Dekstrofoobia hirm paremal pool asuvate asjade ees. 18. Dentofoobia hirm hambaarstide ees. 19. Didaskaleinofoobia hirm koolimineku ees. 20
Psühholoogia referaat Foobiad Tallinn Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on seletatav ja isegi kasulik
Ta katsetas klassikaliste meetoditega, et tuvastada ning võrrelda reaktsioone madude ja lillede peale. Tulemuseks oli see, et kui inimesed nägid pilti maost, ehmatasid nad selle peale palju rohkem, kui lille pildi peale. Siit saab järeldada seda, et mõned objektid põhjustavad meis geneetilist hirmu ning see on loomulik. Millal pöörduda arsti juurde? Ebamugavustunne ja ebakindlustunne teatud objekti või situatsiooni suhtes võib olla normaalne ja tavaline. Kui hirm ei sega elu elamist, siis ei pruugi olla tegemist foobiaga ning ei vajata arsti ravi. Kui aga hirm muutub elutegevuse juures segavaks, häirivaks ja eelkõige kontrollimatuks, võib tegemist olla foobilise häirega ja vajatakse arsti ravi. Diagnoos Kõigepealt uurib arst patsiendilt sümptomite kohta, kui tihti foobsed situatsioonid aset leiavad ja mis on võimalik põhjustaja. Kui füüsiliste häirete korral esineb ka rahutushäireid, hakatakse patsiendi terviseseisundit uurima.
Min u u uri mus lai end ab j a arenda b mõn inga l määral sil maringi ja on vä ga kasul i k i ni mestel e , ke s sell est tõep ool est huvi tu vad j a sel le kohta ro hkem teada tahaksi d, ku id ei o ska kuski lt otsid a eg a kü si da . 3 FOOBIA KUI SELLINE Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud
aviatofoobia (hirm lendamise ees).Erinevaid lihtfoobiaid esineb Ameerikas 8,7% üle 18-aastastest arvestusliku aasta jooksul.Ameerikas tehtud uurimuste kohaselt kannatab 5,112,5 % ameeriklasi foobiate all. Nüktofoobia: Selle foobia all kannatajatel on ebanormaalne ja alaline kartus pimeduse ees, ehkki nad teavad ja võivad aru saada pimeduse kahjutusest, ei suuda nad pimeduse korral olla normaalsed.Nüktofoobia esineb kõige enam lastel. Arahnofoobia: on haiglaslik hirm ämblike ees. Seda loetakse maailma kõige enam esinevaks foobiaks.Arvatakse, et selle all kannatavad ligi pooled naistest ning neljandik meestest Ameerika Ühendriikides. Afefoobia ehk hafefoobia on haiglane hirm (foobia) kehalise kokkupuute ees teiste inimestega.Kokkupuudet ka tuttavate inimestega tajutakse määrdumise või sissetungi ohtu tekitavana.Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega. Naiste puhul kaasneb see sageli hirmuga seksuaalse ahistamise ees
Foobia Kati Rannamees Sõna ,,foobia" Tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust Mis on foobia? Haiguslik kartus Kõrge ärevustunne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kõige levinumad foobiad Kõige levinum on agorafoobia- hirm avalike kohtade ees Lihtfoobiatest akrofoobia (hirm kõrguse ees), arahnofoobia (hirm ämblike ees), klaustrofoobia (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esinemissagedus
Paljud konkreetsed foobiad saavad alguse juba varajasest east, tavaliselt mõnest traumaatilisest kogemusest. Näiteks võib inimene, keda väiksena hammustas koer, karta seepärast alateadvuslikult terve elu koeri. Foobiate jaotamine 1)Sotsiaalne foobia, mida tuntakse ka sotsiaalse ärevushäirena hirmud, mis sisaldavad teisi inimesi või sotsiaalseid olukordi nagu esinemishirm või avalikus kohase söömine. 2)Konkreetsed foobiad hirm ühe konkreetse asja, nähtuse või elusolendi ees, näiteks ämblikud, maod, koerad, liftid, vesi, lained, lendamine, õhupallid, konkreetsesse haigusesse haigestumine jne. 3) Agrofoobia Üldine hirm kodust või ,,turvalisest alast" lahkumise ees, millele võib järgneda paanikahoog. Ravimisvõimalused Üheks võimaluseks on erinevate meetodite abil muuta patsient tundetuks oma hirmu suhtes. Kasutatakse ka hüpnoosi, et kõrvaldada ajus
FOOBIAD Mis on foobia? Haiguslik kartus Lihtne vastumeelsus Tekib soov teatud olukorda vältida Foobiate esinemissagedus Kõige sagedamini esinev psüühiline haigus 10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi
Kõigil meil on erinevad väärtushinngud ja kõik langetame erinevaid valikuid Mis ühele suur, see teisele väike, mis ühele kuu, ju see teisele päike.(Juhan Liiv) Kõigile meile on ette nähtud normid, mida me peaksime väärtustama. Aga igaüks meist leiab oma päikesekiire erinevast kohast, kuna me kõik oleme erinevad. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Missugused ideaalid, missuguse elufilosoofia me endale kujundame? Kas väärtustame eelkõige materiaalseid väärtusi või hoopis vaimseid? Ilmselt vastaksid ka kõik minu klassikaaslased erinevalt, kui tegemist on väärtushinnangutega. Tõsi küll, head sõbrad või sõbratarid võivad sellisele pealiskaudsele küsimusele vastata ühtemoodi, aga sügavuti minnes ilmnevad siiski erinevused. Väärtuste põhiliseks mõjutajaks on lapsepõleves ümbritev keskkond. Juba esimestel eluaastatel püütakse meile selgeks teha, mis on hea ja mi...
olla seostatud geneetika ja hirmuga. ajukeemia Paljud kombineeritun konkreetsed a foobiad elukogemuste saavad alguse ga mängivad Foobiate foobiaks ja ees, näiteks ämblikud, maod, koerad, liftid, spetsiifilisteks vesi, lained, lendamine, õhupallid, jaotamine sotsiaalseteks konkreetsesse haigusesse haigestumine jne. foobiateks, Agorafoobia - üldine hirm kodust lahkumise Enamik mis või tuttava "turvalise" valdkonna puudumise psühholooge vallandavad ees, millele võivad järgneda paanikahood. ja ärevust ja Foobiad esinevad erinevatel inimestel psühhiaatreid hirmu vaid erineva raskusastmega. Mõned inimesed liigitavad teatud võivad vältida neid hirmutavaid asju ja foobiad kolme
Kuidas hirmuga toime tulla? Mis on hirm? Tavaliselt hirm on tundmus, mis tekib inimese turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. On olemas ka haiguslik hirm, ehk foobia, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas hirm väljendub? Psüühilised sümptomid: - kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus - keskendumisraskused Füüsilised sümptomid: - higistamine - suukuivsus - värisemine, vappumine - hingamisraskused - südame kloppimine Kuidas hirmuga toime tulla? Hirmuga toime tulemiseks on erinevaid variante: - Juhi tähelepanu hirmu tekitavatelt mõtetelt kõrvale - Astu hirmu tekitavale olukorrale vastu - Tee hingamisharjutusi
Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb täiskasvanu poolt märkamata ja lahendamata, ongi häda käes ja tasapisi kujuneb hirmust organismi häiriv tegur, millest saab alguse neuroosi areng. Ülemaailmse Tervisehoiuorganisatsiooni määratlus tervise kohta kõlab: tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund
Kas foobia pärsib elukvaliteeti? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt
Küsitlusele vastas 80 õpilast. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas annan ülevaate enamlevinud foobiatest, tuginedes peamiselt Edmund J. Bourne teadusliku käsiraamatu andmetele. Teises osas analüüsin küsitluse tulemusi. Selgus, et enamus uurimuses osalenud õpilastest põeb akrofoobiat, vähem levinud on gatofoobia. 3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS Mõisted: 1.1 Mis on foobia? FOOBIA on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Nad kogevad äärmist ärevust olukordades, mis enamikule inimestest ei valmista mingit raskust. (Didibau: lk 30) Foobiatele on iseloomulik: · Tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt punastamine). · Vältimiskäitumine · Ärevuse tugevus võib varieeruda (ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni).
Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha
Minu uurimistöö eesmärgiks on tutvuda erinevate foobiatega. Huvitav on uurida ka erinevaid ravimise võimalusi. Uurimistöö käigus tahan teada saada, kas Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel on foobiaid, kuidas foobiatega toime tullakse ning millist raviviisi kasutatakse. Uurimistöös püstitan hüpoteesi, et Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel ei ole enamasti suuri foobiaid, vaid on erinevaid hirme, mis ei anna foobia mõõtu välja. Valisin selle teema, sest mul endalgi on üks suur hirm ma kardan väikseid suletuid ruume. Tahan teada, kas see liigitub juba foobiate alla või on lihtsalt hirm. Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks loen läbi erialaseid raamatuid, tutvun internetis leiduva materjaliga. Koostan Google Docsis küsimustiku (vt Lisa 1) ja viin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetan kohele meili ja Facebooki teel. Teen intervjuu psühhoterapeudiga. Uurimistöö esimeses peatükis räägin ma foobiast
Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks? Kuigi emotsioone on Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimustöö kohaselt kuus- hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus (Psühholoogia gümnaasiumile 2006, lk 180), siis mind on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata? Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks (,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on inimestel tulnud kokku puutuda erinevate ohuolukordadega ja ennast kaitsta nende eest, siis
Töö praktiliseks osaks on jaanuaris valminud lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ja ühest vaheklipist. Filmi eesmärgiks on edastada vaatajaile foobia läbi selle all kannatavate inimeste silmade ning seda koos Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raava seletustega. 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED 1.1. Mis on foobia? Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne. Seda iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Sõna ,,foobia" pärineb kreeka- keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. (Haiguslikud... 2002: 9) Foobia on hirm millegi ees sellisel määral, et see segab töötamist, suhtlemist ning häirib igapäevast elu (Waters 2004: 9). Richard Watersi sõnul (2004: 6, 9) on foobia kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25-aastaste meeste hulgas. Foobia võib tekkida
ennast tervena ja jõuda vigastamata koju. Aga kas te kujutate endale ette olukorda, kus te kardate nööpe, higi, endast paremal pool asuvaid asju, tööd, rikkaks saamist, pesemist, riietumist, ilusaid naisi, magamist, juukseid, värvi, raha, puust asju, number kaheksat või istumist? 3 MIS ON FOOBIA Foobia on haiguslik kartus, mida iseloomustab emotsioonina kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt – olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teisest juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
