Lahti saada hirmudest on vaja tugi, vanematelt, kes annavad turvatunde. Õppides jagu saama ja suunates millelegi muule mõtlema. Rääkides täiskasvanutest on neilgi neid sõelaga jagada. Esimeseks kõige suuremaks hirmuks võib pidada oma lapse ees, seda mis teda eluteel ähvardab. Pole ka ime, kui viimasel ajal räägitakse meedias väga palju noortest ja alkoholist. Teiseks levib täiskasvaute seas paaniline kõrgusekartus, hirm ämblike ees, lennuhirm või mõni muu valitsev foobia, mis segab nende igapäeva elu. Õnneks on leitud lahendus kannatavatele inimestele, kes vaevlevad selle käes, näiteks on tehtud saade, kus on oma ala spetsialistid, kes aitavad saada üle sellest. Kas see ka aitab, kes seda teab. Muidugi ei kao maailmast surmad, hirmud ja ühiskonna probleemid, aga kui neid liiga tihti fantaseerides võivad -kujutlused muutuda tõsisemaks ja ärevus seoses hirmuga suuremaks.
Ta ei peagi sellest aru saama. Reisija peab usaldama kaptenit ja lennufirmat. Lennufirma on nagu pank, kes müüb usaldust. Estonian Air müüb ka usaldust, mida ta kümme aastat on üles ehitanud. Meil ei ole mingit soovi seda devalveerida lasta. Miks inimesed kardavad lennata? Ka minul esineb aeg-ajalt tõsist lennuhirmu. Eriti kehva ilma korral. Ja seda vaatamata oma 319 lennatud lennule 30 erineva lennufirma 36 erineva lennukitüübiga. Lennuhirm on täiesti tavaline nähtus. Suurema paanika üheks põhjuseks on kahtlemata traagiline sündmuste jada, mis sai alguse 11. septembril: neli lennukit USAs, siis raketikatsetus Musta mere kohal, SASi lennuki põlemine Milanos, Airbusi allakukkumine New Yorgis, Enimexi oma Kärdlas... Lendamine on nii ohtlikuks muutunud!!! Kuid mulle meeldivad emotsioonidest tunduvalt enam faktid. Ja faktid on järgmised: 2001. aasta oli maailma moodsa tsiviillennunduse ohutuim aasta. Juhtus vaid 34
Küps isiksus kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone Stigma Stigma märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse - Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) - Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) - Grupistigma (endine vang) Stigmatiseerimine teistsugususele "osutatakse" tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon):
Stigma • Stigma – märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal • Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse – Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) – Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) – Grupistigma (endine vang) • Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) • Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon):
annaabi.ee 
