Samuti on pähklil suur E-vitamiini sisaldus, mis võitleb aktiivselt vananemise vastu. Kreeka pähkel takistab rasvmassi kasvu, melatoniin mõjutab vere antioksüdantseid omadusi. H-vitamiin, mida need pähklid sisaldavad aitavad probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem, kui moodsad kosmeetikavahendid. Samuti sisaldavad ka kreeka pähklid B-grupi vitamiine, mis stimuleerivad ainevahetust ja ajutööd. Mikroelementidest on kreeka pähkel arvestatav joodi, koobalti, mangaani, vase ja tsingi allikas. 100 g kreeka pähklit sisaldab: valke 15, 23 g rasvu 65, 21 g süsivesikuid 13, 71 g kiudaineid 4, 8 g vett 3, 6 % Energiasisaldus 654 kcal
kartulikrõps on kindlasti selline toit, kust organism midagi kasulikku ei saa täiesti mõttetu söök. Mida süüa, selle lihtsaim illustratsioon on nn taldrikureegel: pool taldrikut köögivilja, veerand lihatooteid, veerand kartuleid, makarone või riisi. Süsivesikud on oluline energiaallikas. Oluline on aga siiski tasakaalustatus. Vajamineva süsivesikute hulga võiks ju kätte saada ka paarist küpsisest, aga siis jääb puudu mikroelementidest. Soovitatav on süüa täisteratooteid, teraviljahelbeid. Proportsioonilt teraviljatoodetest järgmine oluline grupp on vitamiinide ja mikroelementide allikana puu ja köögiviljad. Kolmas grupp on piima ja lihatooted.
Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Rakendusalad Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes Kasutusel on 2045% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam messing (valgevask) Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini koostisesse (hormoon, mis kontrollib glükoosi omastamist rakkudes). Pildid Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Tsink http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed /Tsink.htm http://www.annaabi.com/materjal23311tsink
pliiühendid. Tsink lahustub kergesti piima- ja äädikahappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Seepärast ei tohi toitu valmistada ega säilitada tsingitud nõudes. Tsingimürgituse tunnused on oksendamine ja kõhulahtisus. Vajalik on esmaabi ja pöördumine arsti poole. Tsink (Zn) Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub organismis võrdlemisi palju, täiskasvanud lehma kehas ligikaudu 15 g. Ainult rauda on looma kehas mikroelementidest rohkem kui tsinki. Tsinki leidub kõikides kudedes: rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, mis annab alust arvata, et tsink on suguisasloomade söötmisel olulisema tähtsusega kui emasloomade söötmisel. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses
Rasva on lehmapiimas 2-6%. Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. Lehmapiim sisaldab valke 3,4-4%. Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees. Kuumutamisel üle 100C omandab ta pruunika värvuse ning 170- 180C laktoos karamellistub. Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt. Rikkalik on piim vitamiinide poolest (eriti A ja D). D-vitam. kuumutamisel ei lagune. E-vitam. on püsiv ja pidurdab rasva hapendumist, mistõttu piim säilib kauem. B-grupi vitamiinidest hävib kuumutamisel B1. B2,B6 ja PP on kuumutamisele vastupidavad. C-vitam. pikaajalisel kuumutamisel hävineb osaliselt. Piima koostis muutub aastaringselt. Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine, kuid rasva on piimas suvel 0,2-0,5% võrra rohkem kui talvel
1 tl jahvatatud koriandrit 3 sl apelsinist pressitud mahla • Küpseta grillil või pannil liha mõlemalt poolt küpseks. Sega omavahel kastme ained ning kuumuta kaste pisut soojemaks. Seejärel sega kaste lihadega kokku, raputa peale maitseks pisut soola ning serveeri. Kalkuniliha • Kalkunilihast tooted on tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. • Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. • Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele • Kalkuni-porgandikotletid (paleo) • 200 g porgandit 400 g Rannamõisa jahutatud hakitud kalkuni kintsuliha soola, pipart • Koori porgand ning riivi jämeda riivipoolega. Sega riivporgand hakklihaga ning maitsesta soola ja pipraga. Vormi märgade kätega
Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse
· Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui talvel · Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. · Piima keemistemperatuur on 100,2 kraadi. · Kuumutamiselt 50-60 kraadi tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. · Temperatuuril 80-90 kraadi albumiin kalgendub ja sadestub
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11
- valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid - värvained - flavonoidid (taimsed pigmendid) 5 · Valminud mesi sisaldab: 18 22% vett 6 10% sahharoosi 70 80% puu- ja viinamarjasuhkrut 6 Mee koostis · Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr) - C-, E-, K-, A-, PP- ja B-grupi vitamiinidest 7 · Mesi sisaldab alati õietolmu (1 kuupsentimeeter sisaldab keskmiselt 6000 õietolmutera) · Õietolmurikkam mesi on ka vitamiinirikkam · Õietolmuterade järgi saab kindlaks määrata, millistelt taimedelt nektar on korjatud 8 · Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem: - kaaliumi,
toiduaineks diabeetikutele ja on rohkem tänuväärt ka kaalujälgijatele • Mineraalühenditest paistab • Sojas leiduvad isoflavoonid sojauba silma suure kaaliumi-, kaitsevad vähi- ja südamehaiguste eest, aitavad naistel leevendada kaltsiumi-, magneesiumi- ja üleminekuea vaegusi fosforiühendite sisaldusega • Sisaldab vitamiine A, E, K, B1, • Mikroelementidest on sojas B2, B3, B6, P, PP, C kahevalentset rauda, tsinki, mangaani, vaske ja seleeni. Sojaubade kasutamine Sojatoodetest ehk tuntuim, peale sojakastet, on sojapiim, mis ei sisalda laktoosi. See on pisut magusa maitsega ning suurepärase dieetiliste omadustega toode. Sobib kasutamiseks analoogselt lehmapiimaga, avatud pakend säilib kasutamiskõlblikuna kauem kui lehmapiim. Esimest korda
Ensüümid – neisse kuuluvad raskmetaalide katioonid. Nad on kergesti polariseeritavad ja neis toimub (nendega seotult) katalüütiline protsess (nt alkoholi dehüdrogenaas) Vitamiinid on bioaktiivsed orgaanilised ained, mis on inimesele asendamatud mikrotoitained. Inimene suudab ise sünteesida vaid üksikuid vitamiine ja seetõttu peab ta nad saama toiduga (nii loomsest kui taimsest toidust). Mikroelementidest sisaldavad nad näiteks Co-t. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Vitamiinide defitsiidi korral tekib väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud ja muud vaevused. Vitamiinide ületarbimine on samuti ohtlik, sest see kahjustab organismi ning võib kaasneda naha sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne.
Ensüümid neisse kuuluvad raskmetaalide katioonid. Nad on kergesti polariseeritavad ja neis toimub (nendega seotult) katalüütiline protsess (nt alkoholi dehüdrogenaas) Vitamiinid on bioaktiivsed orgaanilised ained, mis on inimesele asendamatud mikrotoitained. Inimene suudab ise sünteesida vaid üksikuid vitamiine ja seetõttu peab ta nad saama toiduga (nii loomsest kui taimsest toidust). Mikroelementidest sisaldavad nad näiteks Co-t. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Vitamiinide defitsiidi korral tekib väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud ja muud vaevused. Vitamiinide ületarbimine on samuti ohtlik, sest see kahjustab organismi ning võib kaasneda naha sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne.
koostisesse. Ensüümid neisse kuuluvad raskmetaalide katioonid. Nad on kergesti polariseeritavad ja neis toimub (nendega seotult) katalüütiline protsess (nt alkoholi dehüdrogenaas) Vitamiinid on bioaktiivsed orgaanilised ained, mis on inimesele asendamatud mikrotoitained. Inimene suudab ise sünteesida vaid üksikuid vitamiine ja seetõttu peab ta nad saama toiduga (nii loomsest kui taimsest toidust). Mikroelementidest sisaldavad nad näiteks Co-t. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Vitamiinide defitsiidi korral tekib väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud ja muud vaevused. Vitamiinide ületarbimine on samuti ohtlik, sest see kahjustab organismi ning võib kaasneda naha sügelemine, luuvalu, limaskestade põletik jne.
Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides · Iseseisva roana (kotletid) 2.2. Kaalikas · Sisaldab C-, E-, B-rühma ja PP-vitamiine · Mineraalainetest sisaldab Na, K, Ca, Mg, P, Fe, tsinki Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Pudrud · Praelisandina · Iseseisva roana (üleküpsetatud kaalikas) 2.3. Redis · Mikroelementidest K, Se, tsink · Rikas C-vitamiini ja foolhappe poolest · Korrastab ainevahetust ja takistab maksa rasvumist · Soodne K-Na vahekord · Hooajaline köögivili Kasutamine: · Võileiva katteks · Toorsalatites · Kapsasuppides (taliredis) · Kaunistusena 2.4. Pastinaak ehk aed-moorputk · Rikkalikult süsivesikuid · Sisaldab K, Mg, Cu, P, foolhapet, C- ja B-sühma vitamiini · Puhastab organismi, aitab reuma korral Kasutatakse:
metalli saama puhtal kujul. Puhast tsinki saadi teadaolevalt esimest korda Indias (1000-1300 AD), hiljem taasvastati vastav menetlus ka Euroopas. Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes (NiCd). Kasutusel on 20-45% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam messing (valgevask). Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini koostisesse (hormoon, mis kontrollib glükoosi omastamist rakkudes). Tsinkoksiid ZnO omab mitmekesiseid rakendusi värvipigmendina (tsinkvalge), kummi vulkaniseerimisel, kosmeetikas jm. Bioloogiline toime Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki Tsingi bioloogiline tähtsus seletub tema osavõtuga kasvamise ja arenemise, sugulise küpsemise ja haavade paranemise protsessidest. Tsink kuulub mitmete valkude ja
Rakukeemia kordamisküsimused (26-61) 1. Levinumad keemilised elemendid, ained elusorganismides. 1. makroelemendid 99% - C, H, N, O, P, S 2. mikroelemendid - Ca, Mg, Fe, Au, Na, Cl, K, F, Cu, I, Zn ….. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi 2. Vee tähtsus. 1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett. 2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu.
MUUD KASUTUSVIISID - Magusa maitsega viljad sisaldavad suhkruid kuni 40%( peamiselt glükoosi ja fruktoosi), eeterlikke õlisid, lipiide, orgaanilisi happeid (õun-, sipelg- ja äädikhape), vaikaineid, taimevaha, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid. Viljadest valmistataksesiirupit, mis on tooraineks kondiitritööstuses, ning maitseaineid, mida kasutatakse kalade konserveerimisel ning viina ja likööride tootmisel. Mikroelementidest sisaldavad viljad mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi. - Kadakajuurtest on leitud eeterlikke õlisid, vaikaineid, saponiine, parkaineid ja värvaineid. Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet. - Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias. 5
Ta aktiveerib väga paljusid ensüüme, ligikaudu 300. Ta lõdvestab lihaseid ja aitab paremini taastuda. Liigsus: Mg liigsust kuigi kergesti ei teki, sest annuste suurenedes imendumine väheneb ja neerud eritavad liigse Mg organismist kergesti. Defitsiit: Üsna sageli kujuneb Mg vähesus talvel ja kevadel. Mg defitsiidi sümptomite hulka kuuluvad närvilisus, depressioon ja nõrkus. MIKROMETALLID Ühtviisi on organismile ohtlik nii mikrometallide puudus kui ka üleküllus. Mikroelementidest tavaliselt puudu ei tule, sest nende päevane vajadus on väike ning neid leidub mitmesugustes toiduainetes. Vaegusnähud võivad tekkida siis, kui nende omastamine on mingi haiguse tõttu häiritud või toitumine liiga ühekülgne. Tuleb aga mainida, et mikroelementide sattumine organismi väga suurtes kogustes, enamasti seoses keskkonna saastumisega, võib esile kutsuda mitmesuguseid mürgitusi. Paljude mikroelementide bioloogiline tähtsus inimese organismis on veel selgitamata.
Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust. Rohusöötade kuivaines on keskmiselt 20-40 , maksimaalselt isegi 60 mg/kg tsinki. Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). -7- Tsinkplekk -8- Saamine Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Keemilised omadused Reageerimine õhukomponentidega: · Kompaktne Zn tuhmub aeglaselt õhus · Niiskes õhus metall hävineb aeglaselt
Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust võib rasvasisaldus kõikuda 2-8 % Piimasrasvast moodustuvad: · Trigültseriidid 98%- on piimarasva põhikomponendid · Diglütseriidid 1,5 % · Monoglüseriidid 0,1 % · Vabad rasvhapped 0,4 % Piimarasva komponendid on kokkupakendatud rasvagloobuliks, mida ümbritseb membraan. Rasvaglooguli membraan koosneb fosfolipliididest, lipoproteiinidest, valkudest, ensüümidest, mikroelementidest ja veest. 60% membraani koostisest moodustuvad lipiidid ja 40% valgud. Piima omadused · maitse · lõhn vörskele puhtale piimale omase maitse ja lõhnaga · värvus- Olenevalt rasvasisaldusest piima värvus muutub · konsistents - ühtlane vedelik Keemilised omadusd · pH - skaala on 0-14. pH on vahemikus 6,6 kuni 6,8. Piim on nõrgalt happeline lahus. Kinnijäävate lehamade piima pH on 6,9
Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 g mineraalaineid Üle poole neist moodustavad kaltsiumi-ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast Piimas leidub nii anorgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid Üheks tähtsamaks elemendiks piima on Ca, mida on keskmiseelt 1,2g liitris piimas Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaalium Mikroelementidest on piimas vask, raud, kobalt, molübdeen, tsink, mangaan, jood, floor, boor, kroom, nikkel, seleen, räni Piimas olev raud on seotud suures ulatuses kaseiini mitsellidega. Piim on suhteliselt hea tsingi allikas. Joodi sisaldus piimas on suurem kui talvel. Piima happelisusust iseloomustab pH, mis enamikus proovides on 6,6...6,8. Segupiima keskmine pH 20 kraadi juures on 6,7. normaalne piim on nõrgalt happeline lahus. Piima pH tõuseb laktatsiooni kestel,
Vaevusteks on ka liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries. Luude hõrenemine võib ohustada last juba emaüsas, kui ema toit ei sisalda küllaldaselt kaltsiumi. Magneesium on südamele ja veresoontele sama vajalik kui kaltsium. Piim ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. *VITAMIINID Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam, olenevalt aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks PP) sisaldus on väiksem, kuid nende omastatavus see-eest kuni 96%. Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse
Kes ka õunaseemneid nosib, saab lisaks E-vitamiini ja A-vitamiini eelühendeid. C- vitamiini sisaldus püsib valminud viljades suhteliselt muutumatu, ka toiduvalmistamisel õuna vitamiinirikkus eriti ei vähene. Mineraalainetest on õunas kergelt omastatavas vormis peamiselt kaaliumi ja magneesiumi, natuke ka fosforit. Teisi mineraalaineid on vähem. Mineraalaineid on õunas kõige rikkalikumalt koorealuses kihis. Inimesele vajalikest mikroelementidest on õunas rauda, mangaani, vaske ja joodi.Inimese toidulaual on õun oluline kiudainete allikas, sest selles leidub pektiini, glükaani, hemitselluloosi ja tselluloosi. Pektiin on õunas lahustunud kujul, lahustumatut tselluloosi sisaldavad põhiliselt õuna koorealune kiht ja seemneümbrised. Sajagrammises õunas on 2,1-2,3 g kiudaineid. Ehkki kodumaised õunad jäävad välimuselt ja suuruselt sageli importõunadele alla, on nad toitainetesisalduselt samaväärsed
(punakas kuni roosa), liha sisetemperatuur +60- +65°C; - pooltoores (rare) - pealt kergelt pruunistatud lihalõik, keskmine osa toores (punane), liha sisetemperatuur +50-+55°C. Linnuliha Populaarseimad kana ja kalkun Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Väga oluline !!!! Salmonelloosiohu tõttu ei tohi termiliselt töötlemata (s.t toorest) linnuliha lasta kunagi teiste toiduainetega kokku puutuda. Samuti tuleb kõik töövahendid pärast kasutamist hoolega puhastada. Linnuliha tuleb alati põhjalikult pesta ja läbi küpsetada Lambaliha Lambaliha on kergesti äratuntava maitsega Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede
Märkimisväärselt leidub magneesiumi veel kalasaadustes. Liha, piim, munad on aga magneesiumivaesed. Kaltsiumisoolad on üldiselt raskesti omastatavad. Kaltsiumi, samuti fosfori parema omastamise huvides on tähtis nende õige vahekord toidu-ratsioonis. Optimaalseks vahekorraks on ühe osa kaltsiumi kohta l, 5 osa fosforit. Fosfori liigse prevaleerumise korral kannatab nii fosfori kui ka kaltsiumi omastamine. Rasvarikas toit, niisamuti oblikhape vähendavad kaltsiumi omastatavust. Mikroelementidest on olulisemad raud, vask, koobalt, tsink, man-gaan, jood ja fluor. Raud kuulub punalibledes sisalduva hemoglobiini ja lihaste müoglobiini ning tsütokroomide ja mõningate ensüümide koos- tisse. Organismis on rauda 4 g piirides, millest 2.5 g on seotud hemoglobiiniga. Päevane vajadus on meestel 10 mg, naistel 18 mg. Rauda sisaldavad lihasaadused, eriti maks ja veretooted, samuti kartul, roheline köögivili, õunad ja teraviljasaadused
Austerservikul, eriti aga shiitakel on lisaks eelöeldule ka mitmeid sõna otses mõttes tervistavaid omadusi. Austerservik sisaldab ohtrasti väärtuslikke mineraalaineid, vitamiine, aminohappeid ning mikroelemente. Teadlased on kindlaks teinud, et mõned austerservikus leiduvad polüsahhariidid on vähivastase toimega; ka omistatakse austerservikule võimet alandada kolesteroolitaset. Siitake-seene sisaldab palju kasulikke taimseid valke, aminohappeid, vitamiine D, B1, B2 ja PP, mikroelementidest aga kaaliumi ja tsinki. Seene regulaarne söömine alandab vere kolesteroolitaset, vähendab loomsete rasvade kahjulikku mõju ning pakub kaitset stressi ja kurnatuse vastu. Aasias on shiitaket aastasadu kasutatud immuunsüsteemi tugevdamiseks; lisaks omistavad tänapäeva teadlased seenele ka vananemist aeglustavat toimet. Shiitakest valmistatud ekstrakti soovitavad Aasia meedikud ka kõrge vererõhu, allergia, viirusinfektsioonide ja gripi puhul
ulatudes mitmete kuudeni. Talikõrvitsast langeb ligikaudu kolmandik jääkide arvele. Siia kuuluvad tavakasutaja mõistes koored, säsi ja ka seemned. Tegelikult aga kasutati juba vanasti kõrvitsaseemneid parasiteerivate usside väljutamiseks organismist. Purustatud seemnetel on ka neerude talitust korrastav mõju. Et seemned on õlirikkad (kuni pool nende kaalust moodustab õli), siis saab neist ka kõrvitsaõli pressida. Seemnetes on rikkalikult rasvlahustuvaid vitamiine A ja E ning mikroelementidest mainimisväärselt tsinki. Eeskätt viimase tõttu on kõrvitsaseemnete tarbimine leidnud aktsepteerimist eesnäärme healoomulise suurenemise puhul ühe abivahendina. Õli ja valgurikkusest johtuvalt lisatakse purustatud seemneid ka erinevatesse küpsetistesse, isegi piparkookidele. Kõrvitsa kasulikkus Kaloritevase viljaliha tõttu sobib kõrvits hästi kaalujälgijate menüüsse. 100 g viljaliha annab ligikaud ainult 30 kcal. Kalorsusest annavad lõviosa süsivesikud,
aitavad ka köha ning teiste hingamisteede hädade puhul. Kui väikelaps pihlakamarju liiga 9 palju sööb, võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest tehakse veel keediseid, mahlasid, veine ja likööre. (Harilik pihlakas liigikirjeldus ... 2009) Pihlakas o palju beetakarotiini, C-vitamiini, P-vitamiini, K-vitamiini, orgaanilisi happeid, suhkruid, eeterlikke õlisid jne. Mikroelementidest sisaldab pihlakas mangaani, rauda, vaske, fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastu toimeainet amügdaliini. Marjad sisaldavad aineid, mis on mikroobide ja bakterivastase toimega. (Pihlakas on meie koduhaldjas ... 2009) Pihlakat rakendatakse ka haljastuses ja iluaianduses. Tema kaunis välimus annab aiale kindlasti palju positiivset juurde. Mainimata ei saa jätta ka tumeroheliste lehtede ning punaste marjade kontrastsuse sobivust
1.6.Mineraalained Mineraalained moodustavad umbes 45% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina. Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca)
Fosfor, esineb fosfaatioonina ( peamiselt koos Ca ja Mg-ga) või fosforhappe estritena Vajadus ~550 mg, Vereplasmas 0,8-1,4 mmol/l, 2,5-4,3 mg% Laialt levinud, puudust esineb harva 7.3 Asendamatud mikrobioelemendid Vajadus väga vähesel hulgal, peamiselt ensüümide aktiivsuse tagamiseks. Varud pole pikaaegseks puuduseks piisavad. Ensüümide ja hormoonide tööd häirib nii puudus kui ka liig. Raud Raua metabolism on kinnine, s.t. toimub pidevalt varude uuesti kasutamine. Rauda on mikroelementidest kehas kõige rohkem: Naistel kokku 45 mmol, 2,5 grammi = 2500 mg Meestel 60 Sellest · 60-70 % on seotud hemoglobiiniga (Hb) · 16-29 % on rauavarudes ( valgud ferritiin, hemosideriin) · funktsionaalne Fe on müoglobiini, katalaasi, peroksüdaasi jt. porfüriinensüümide koostises Imendub ~10 %, vajadus ~1mg Vajadus toidus: naistel 15 mg rasedatel 20-25mg meestel 10
Mikroelemendid Boori sisaldus mullas sõltub enamasti mulla lõimisest ja keemilisest koostisest. Raskemad mullad on booririkkamad. Kerge lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Lubjarikastes ja lubjatud muldades on omastatava boori sisaldus madalam. Boorivaesed on Lääne-Viru, Võru, Harju ja Jõgeva maakonna mullad. Molübdeeni on üldiselt rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti karbonaatsetel moreenidel välja kujunenud muldadel. Erinevalt teistest mikroelementidest on Mo hästi liikuv leeliselises keskkonnas. Lubiväetiste kasutamine suurendab liikuva molübdeeni sisaldust mullas. Molübdeenivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas ning Võrtsjärve põhjaosas. Vase sisaldus sõltub eelkõige lähtekivimist ja orgaanilise aine sisaldusest mullas. Vaserikkad mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas, Põhja-Eesti looaladel ja Saaremaa huumusrikastes muldades. Vasevaesed on huumusvaesed kerge lõimisega happelised mullad. Vasepuudus on
ravitoimet. Sojas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained võivad blokeerida kolesterooli imendumist, soodustades viimase eraldumist organismist. 5 Peale proteiini, õli ja kiudainete sisaldavad sojaoad veel süsivesikuid, rikkalikult mineraalaineid ja vitamiine. Mineraalühenditest paistavad sojaoad silma suure kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforiühendite sisaldusega. Mikroelementidest on sojas kahevalentset rauda, tsinki, mangaani, vaske ja seleeni. Viimast juhul kui seda leidub kasvumullas. Et sojaubades on nii vesi- kui ka õlikeskkond, siis on loogiline eeldada ka mõlemas lahustuvate vitamiinide olemasolu. Rasvlahustuvatest vitamiinidest on sojas E- ja K-vitamiini ning A-vitamiini eelühendeid karotinoide. Vesilahustuvatest vitamiinidest leidub põhiliselt erinevaid B-rühma vitamiine ning värsketes ubades ka C-vitamiini. 3. Sojaoa agrotehnika
Maitseainekoguste ja marinaadikanguste juures tasub meeles pidada, et broiler võtab maitseid omaks muudest lihadest kergemini. Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Salmonelloosiohu tõttu ei tohi termiliselt töötlemata (s.t toorest) linnuliha lasta kunagi teiste toiduainetega kokku puutuda. Samuti tuleb kõik töövahendid pärast kasutamist hoolega puhastada. Linnuliha tuleb alati
Maitseainekoguste ja marinaadikanguste juures tasub meeles pidada, et broiler võtab maitseid omaks muudest lihadest kergemini. Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Salmonelloosiohu tõttu ei tohi termiliselt töötlemata (s.t toorest) linnuliha lasta kunagi teiste toiduainetega kokku puutuda. Samuti tuleb kõik töövahendid pärast kasutamist hoolega puhastada
Mahe e. Ökoloogiline - Ei kasutata kemikaale - Haljasväetis,sõnnik,kompost lubatud - Lubatud taimekaitsevhaned-putukapüünised Intensiivne-tavasüsteem - Suured kulutused - Eesmärk saada suurt saaki, - Tihe külv annab suure saagi aga soodustab haiguste/kahjurite levikut - Väetamine, pritsimine 42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused Mullaväsimuse peamised põhjused · üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest · mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine · soodsad tingimused kahjurite paljunemiseks · ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe 43. Monokultuur ja viljavaheldus Monokultuurina · Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal · Bioloogiliselt lähedased kultuurid Viljavahelduses - viljade ajaline järjestus konkreetsel põllul või väljal · Agrobioloogiliselt põhjendatud - arvestab kultuuride bioloogilisi iseärasusi ja nõudeid
rohke hemoglobiini moodustamise tõttu suhteliselt suur. Tsink leidub kõikides kudedes; rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Tsingi vaegus põhjustab noorloomadel kasvu aeglustumist, juuste ja karvakasvu häireid, nahakahjustusi. Tsingi vaeguse tunnuseks on sigadel esinev nahakahjustus – parakeratoos. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, eriti palju on teraviljaidudes ja kliides; piimas on tsinki kõikidest mikroelementidest kõige rohkem. Seleen on eelkõige vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist. Tuntud on talledel esinev valgelihastõbi, mis avaldub lihaste kärbumises, krampides. Seleeni vaegus põhjustab loomadel ka sigivuse häireid, kasvu peetust. 6) Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). 8 Rasvaslahustuvad: A, D, E, K
Oliivipuu viljad sisaldavad kuni 70% rasvu. Rohelisi oliive korjatakse siis, kui need on normaalsuuruses (vahetult enne värvimuutust) . Musti oliive korjatakse siis, kui need on küpsed, värvilt tumelillad. 49. Mee koostis, mee liigid, mee kasulikud omadused, mee säilitamine. KOOSTIS: Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr) - C-, E-, K-, A-, PP- ja B-grupi vitamiinidest Mesi sisaldab alati õietolmu (1 kuupsentimeeter sisaldab keskmiselt 6000 õietolmutera) Õietolmurikkam mesi on ka vitamiinirikkam Õietolmuterade järgi saab kindlaks määrata, millistelt taimedelt nektar on korjatud Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem kaaliumi, samuti naatriumi, kaltsiumi,
3,6 7,2% happeid, 0,05 0,1 0,15 % C-vitamiini, 0,9 2,8% pektiinaineid (põhjustab tumenemist), 1,5 1,7% park- ja värvaineid, 2,0 3,4% suhkruid. Viljade meeldiv, suhteliselt püsiv lõhn on tingitud: - eeterlikest õlidest, - fenoolsetest ühenditest. Mineraalainetest sisaldavad viljad rohkesti: - kaaliumi-, - fosfori- ja - magneesiumiühendeid. Mikroelementidest leidub ebaküdoonia viljades: - rauda, - mangaani, - vaske. Küpseks saavad üsna hilja septembris-oktoobris. Mõnel jahedamal suvel jäävadki roheliseks. Viljad koristatakse enne suuremaid külmi (muidu saak rikneb). Põõsasaak 2 3 kg. Rekordpõõsalt saadi Pollis 1992. aastal 24,5 kg vilju. Istandustes võib saagikus hektarilt küündida kuni 20 tonnini. Saagi koristamine keeruline (okstel teravad astlad).
NB! Kalaõliga tuleb olla siiski ettevaatlik, sest sllega võib kaasneda vere hüübimishäireid ning ka suures koguses A ja D vitamiinid võivad osutuda mürgiseks. Mineraalained kalades: Kala lihaskoes on palju kaltsiumi(angerjas 430 mg), fosforit(angerjas 390 mg ) ja magneesiumi. Esimest kahte on eriti rohkesti kala luudes. Kalatoite tuleks võimalusel süüa koos luudega. Konservides on luud praktilisel pehmenenud ja kergesti seeditavad. Mikroelementidest on kalatoitudes eelkõige joodi, seleeni, rauda ja tsinki. 8.FAO Kohuseteadliku Koodeksi koostamise põhjused ja ajajooline taust (L 1-1 , 31-33) Kalandus, sh akvakultuur, tagab elutähtsa toiduallika, töö, harrastuse ja majandusliku heaolu paljudele inimestele kogu maailmas, ja peaks seepärast olema korraldatud kohuseteadlikul viisil. Käesolev koodeks sätestab kohuseteadliku kalanduse põhimõtted ja rahvusvahelised standardid, tagamaks vee elusressursside kaitse, kasutamise
ka väetamise ja taimekaitsetööde vajalikkus · Selline tootmine võib rikkuda looduslikku tasakaalu 42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused Vale külvikord, liigne umbrohtumine, liiga pikalt ühe kultuuri kasvatamine ühel ja samal kasvukohal, ebapiisav väetamine, mullast viiakse kultuuridega ära rohkem toitaineid, kui sinna tagasi tuuakse. Mullaväsimuse peamised põhjused üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks ohtlike umbrohtude paljunemine mulla happesuse nihe bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas 43. Monokultuur ja viljavaheldus Kultuuride kasvatamise võimalused Monokultuurina
on nad võimelised siduma enda ümber kontsentrilist vett. Vee hulga suurenedes lõdveneb osakeste omavaheline side. 28. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis-keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 29. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 30. Mullaväsimuse peamised põhjused Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine Ohtlike umbrohtude paljunemine Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas 31. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid
kättesaadavad, omastatavad ühendid, 5. mullavees lahustunud, taimedele kergesti omastatavad ühendid, kuid ka kergesti väljauhutavad ühendid. Taimetoitainete üldsisaldust mullas väljendatakse protsentides, omastatavate toitainete sisaldust aga mg-des 100g, mg-des 1kg või mg-des 1l mulla kohta (peamiselt aianduses). Eesti muldades mõjutavad taimede kasvu ja arengut kõige enam lämmastik, fosfor, kaalium, vähemal määral kaltsium, magneesium, väävel, mikroelementidest aga vask, mangaan, raud, boor, molübdeen, tsink. Kokkuvõtteks võib öelda: toiteelemendid võivad mullas olla mitmel erineval kujul kuid peamiselt siiski mitteomastatavalt taimede jaoks. Taimede kasvu ja arengut mõjutavad kõige enam lämmastik, fosfor ja kaalium, milledest lämmastik on mullas kõige ebapüsivam. Millisel kujul peaksid toiteelemendid mullas olema, et nad oleksid taimedele kergesti omastatavad
MINERAALAINED · Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 grammi mineraalaineid. · Üle poole neist moodustavad kaltsiumi- ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. · Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast. · Piimas leidub nii orgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid. · Üheks tähtsamaks elemendiks piimas on Ca, mida on keskmiselt 1,2 grammi liitris piimas. · Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaaliumi. · Mikroelementidest on piimas vask, raud, koobalt, molübdeen, tsink, mangaan, jood, floor, boor, kroom, nikkel, seleen, räni. · Piimas olev raud on seotud suures ulatuses kaseiini mitsellidega. Piim on suhteliselt hea tsingi allikas. Joodi sisaldus piimas on suurem talvel. PIIMA HAPPELISUS · Piima happelisus. Seda iseloomustab pH, mis enamikus proovides on 6,6...6,8. Segupiima keskmine pH 20 0C juures on 6,7. Normaalne piim on nõrgalt happeline lahus. Piima pH tõuseb
- kõrge savisisaldusega muldadel 8 Suur paisumine vigastab taimi; paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mulla struktuuri (taimejuured purunevad). Paisunud pinnase kobestamine seiskab pinnalt aurumise ja loob jämedamad poorid, kus pindmises kihis on õhk. Viljavaheldus Maa tahab puhata miks mullad väsivad? - üldine mulla vaesestumine toite- ja mikroelementidest - mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine üht liiki harimisviis võib mõjuda negatiivselt, näiteks mulla struktuursus halveneb, muld tiheneb ja saagikus väheneb - soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks eriti just probleemsete kultuuride puhul (peet, ristõielised) peame olema ettevaatlikud - ohtlike umbrohtude paljunemine näiteks kartulipõllul on probleemiks põldmünt, mille
aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS Seoses loomakasvatuse söödavajaduse vähenemise ja turukonjunktuuri muutustega on kasvanud viljavahelduses teravilja osakaal. Probleemiks on halvenev mulla fütosanitaarne seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus. Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad? Mullaväsimuse peamised põhjused on: · üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest · mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine · soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks · ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe · bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu · toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas Enamik loetletud põhjusi on agrotehniliste võtetega reguleeritavad ning kõrvaldatavad.
50%, peamiselt fosforhappe ja süsihappe kaltsiumi. Luude koostisse kuulub veel 6...30% rasva, ekstraktiivaineid, millest tuleneb puljongi meeldiv maitse ja aroom, 15...33% vett ja 14...20% kollageeni. Moodustab 8...20% rümba massist. Konte kasutatakse puljongi, zelatiini, liimi, kondirasva ja kondijahu tootmiseks. Liha sisaldab keskmiselt 67% vett, 20% valku, millest 80% on täisväärtuslikud, 10% rasva, 2% ekstraktiivaineid ja 1% mineraalaineid (fosfor, kaltsium, raud, magneesium, väävel, mikroelementidest vask ja tsink). Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, vanusest, toitumusest, raiepiirkonnast, aga ka loomade kohtlemisest Loomade pidev stressiseisund avaldab negatiivset mõju liha maitsele ja konsistentsile DFD-liha (D dark, tume, F firm, tihke, D dry, kuiv, pH tase suhteliselt kõrge). Võimalik on ka vastupidine olukord lühiajaline stress vahetult enne tapmist, mis puudutab peamiselt sigu PSE-liha (P pale, kahvatu, S
Veefunktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi kui elu, paljunemise, arengu ja leviku keskkond. Loetelule vastavad kõigi viie riigi esindajad. Vesi määrab ökosüsteemide bioproduktsiooni (taime fotosüntees). Vesi on kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused. Kliima mõjutab jällegi eluorganisme). Riigieksami küsimused bioorgaanilisest keemiast. 1. Valikvastustega (valik viiest) mikroelementide biofunktsiooni seletamiseks (raua ül on.. jne). 2. Väidete õigsuse hindamine (lähtuvalt mikroelementidest). 3. Keskkonnakaitsega soetud küsimused ( Põhjenda miks ei tasu korjata seeni ja marju magistraalide äärest ja linnaparkidest- Pb. rikkad). 4. Graafiku lugemine (meeste ja naiste luude kaltsiumi sisalduse hindamine). 5. Vee kohta küsimsed on lähtuvalt biofunktsioonidest (Nimeta kaks põhjust miks imetaja vajab eluks vett? Miks on vajalik amnioni vedlik?). Orgaaniline keemia. Süsivesikud süsivesikud on üldmõiste (vahet pole kas räägitakse mono v polüsahhariididest),
annaabi.ee 
