Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuhoonegaase. Need aga omakorda neelavad päikesekiirgust muutes seda soojuseks, mille tagajärjel peaks maakera soojenema. Sellest tuleneb ka gaaside nimetus, kuna nad ei lase soojusel väljuda Maa atmosfäärist. Teadlase David Rindi sõnul on Päikese aktiivsus vähenenud, selle kiirgustegevus on hetkel miinimumis. Arvan, et mida vähem Päike kiirgab, seda vähem jõuab Maani päikesekiirgust ning seda vähem neeldub see atmosfääris. Samuti võib lugeda ka inimtegevuse suurenenud kontrolli kasvuhoonegaaside üle. Viimastel aastatel on väga palju räägitud kliima soojenemisest ja, et selle põhjustajaks on inimkond. Riigid on seadnud piiranguid ja rakendanud mitmesuguseid meetmeid kasvuhoone gaaside õhku paiskumise vähendamiseks. Kindlasti on see arv vähenenud
orgaanilise aine lagunemine aeglustub. Muld hakkab turvastuma. Kui seda on alla 30cm, sobib see pikaajalisteks rohumaadeks. Nt lihaveiseid, piimaveiseid Mulla toitereziim: taimede varustamist liikuvate ja omastavate toitainetega taimedes 50 elementi makroelemendid: C(süsinik) ,O(hapnik) ,H(vesinik) , Ca(kaltsium) , Mg(magneesium), K(kaalium), Fe(raud), P(fosfor) mikroelemendid: Cu(vask), B(broom), Mn(mangaan), Zn(tsink) taime saagi määrab miinimumis olev element taim saab kätte mis on lahustunud olekus. Vees või väga nõrkades hapetest lämmastik(N) toitumised.. NH4, nitraadiühendid, NH3; happelisel mullal annavad paremad tulemused; N puudused taime kasv aeglustub, lehed kolletuvad N,P,K: kuulub kasvukoostisesse..kuid viljad ei valmi kui neid palju. Puudusel lehed muutuvad violetseks ja keerduvad ülesse Kaalium. Hingamist fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti
muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse.
Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid ja toiteained. 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N’i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid – tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine.
Jõhvi Gümnaasium Fosfor- ja lämmastikväetised Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud
47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena( looduslikes tingimustes mullalahustes) 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad. Taime poolt toimub omastamine lahustunud ühenditena- mineraalse toitumise teooria. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelemente v mõni teine miinimumis olev kasvutegur( niiskus, temp). Samas võivad taime kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas 49. Muldade väetistarve. Võetakse proove 50. Mulla viljakus ja selle liigid. … avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes Looduslik viljakus- bio,keemilise,füüsikalised omadused koos väliskeskkonna tingimustega
Järsud muutused oleksin kahjulikud. Tegelikult mulla pH nii järsku ei liigu, kuna muld avaldab vastupanu järskudele muutustele, mida nim. Puhverdus võimeks. Mulla toitumisreziim taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega. Taimedes on umbes 50 keemilist elementidele ja vastavalt kogusele jaotatakse neid makro-, mikroelementideks. Makroelemendid: C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P. Mikroelemendid: Cu, B, Mn, Zn. Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed omastavad ainult seda, mis lahustub vees või nõrkades hapetes. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglastumist ja lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimkasvu regulaatorite koostisse, puudumisel taime kasv pidurdub, taimed ei valmi, lehed muutuvad violetseteks, lehed kurduvad üles. K reguleerib hingamist, saagikust, puudusel alumised lehed vaiesevad. Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel.
Aktivatsioonienergiat on võimalik määrata kiiruskonstandi temperatuurisõltuvusest ln k = ln Q` - Hº/RT Arrheniuse teljestik ln k versus 1/T Joonisel on andmed fumaraadi hüdrataasi katalüüsitava reaktsiooni kohta Malaat Fumaraat + H2O Mida teeb katalüsaator? Katalüsaator alandab reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri alandab aktivatsioonienergiat Kuidas? · üleminekuoleku stabiliseerimine · erinev reaktsiooni tee vaheühend lokaalses energia miinimumis Tulemus kiiruskonstant kasvab Katalüsaator ei mõjuta tasakaaluolekut kiireb nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon Katalüüsi mehhanismid Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab? 1. Üleminekuoleku stabiliseerimine · elektrostaatiline katalüüs (Arg jt laenguga grupid, kofaktorid) · üldine happe-aluse katalüüs (His, Asp, Glu jt) 2. Kovalentne katalüüs vaheühendid · üks kõrge energiabarjäär on asendunud mitme madalamaga (Ser, Cys, His)
3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus.
3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus.
suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo). Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Mullaväsimus 1. Toite ja mikroelementide vähenemine 2. Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine, 3. Fütopatogeenne mikrofloora ja kahjurid 4. Umbrohud 5. Toksiinide eritumine juurtest Võõrkultuur – ellised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikultuuri hulgas vastu põllumehe tahtmist. Umbrohud võtavad ära kultuurtaimedelt kasvuruumi ja varjavad kultuurtaimi.
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5
Mõni kord aitab haigusi ära hoida viljavaheldus, mis tähendab seda, et samal põllul teatud ajavahemik sama või sarnast kultuuri ei kasvatata, sedasi jõuavad kultuuripõhised haigustekitajad mullas ära hävineda.[1] 4. VÄETAMINE Taimede toitumisel kehtib miinimumiseadus, mis tähendab seda, et saagi suuruse määrab see toitaine, mida on mullas kõige vähem taimedele kätte saada. Mida optimaalsemalt on muid toitaineid, seda paremini suudab taim kasutada miinimumis olevat toitainet. Tänapäeval kasutatakse valdavalt kompleks väetisi, mis sisaldavad kõiki vajalike toitaineid sobivas vahekorras ning on välja töötatud igale kultuurile sobiv väetis. Maheviljeluse puhul võib väetada põldusid ainult loodusliku päritolu väetistega, see tähendab sõnnikut, komposti ja vahel ka lupjamist. Väetise optimaalne sügavus on 8-14 sentimeetri vahemikus, sest seal asuvad valdavalt kultuuride juured
taimetoitaineks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. 45. Toiteelementide omastamine taimede poolt. toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena 1)lahustunud ioondienda(peamiselt juurde kaude mullalahusest) 2)lehtede kaudu 3)sümbioos mükoriisaga 46. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. miinimumseadus saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasutegur 47. Mulla viljakus ja selle liigid. mulla vijakus on mulla spetsiifiline kvalitariivne omadus, mis avaldub tema võimes rahudada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. sõltub taimeliigist ühe jaoks viljakas teise jaoks mitte. mulla viljakuse liigid: looduslik viljasuse määravad ära mulla bioloogilised keemilised ja füüsikalised omadused koos väliskeskonna tingimsutega. inimtegevuse mõju kasvutingimuste muurmiseks puudub
· Paikese aktiivsuse ja solaarkonstandi pikaajaline muutumine- päikese aktiivsus ja solaaarkonstant on suhteliselt käsikäes muutunud, hetkel on tousutrend molemal . · Kiirgusvoo tiheduse muutus soltuvalt kiirguse langemisnurgast- Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinna suhtes kaldu kiirte korral · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dünaamikat pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-märts kuna siis polaaroo, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Paikese lühilainelise kiirguse hajumine, neeldumine ja peegeldumine atmosfaaris- pilvitu ilm- hajub 5%, neeldumine molekulides ja tolmus 15%, maapinnani jouab 80% kiirgusest pilves ilm-pilvedelt peegeldub 30-60%, pilvedes neeldub 5-20%, maapinnani jouab 0-45% kiirgusest · Maa pikalainelise soojuskiirguse bilanss ja selle elemendid, turbulentne
Levinud vaid teatud piirkondades Eestis (Lõuna-Eestis näiteks erosioon, deflatsioon rannikualadel). Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda toksiliseks, lisaks võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (n.suur liikuv Al sisaldus). Mikroelementidega taimede ülemürgitamine on suhteliselt suur väikestes kontsentratsioonides on mikroelemendid vajalikud, suures koguses muutuvad toksilisteks. 3
· Termodünaamika Esimene Seadus (TD I) ehk energia jäävuse seadus · TD II tööd tehes kaotab süsteem osa energiat soojusena (korrapäratuse, entroopia kasvuna), mistõttu ei saa protsessi ilma täiendava energiata tagasi pöörata ,,Toa iseseisva korrast äramineku seadus" · TD III absoluutse nulli (-273.15°C) saavutamise võimatusest, s.t. lähenedes absoluutsele nullile protsesside seiskuvad, entroopia on miinimumis (see ei muutu, järelikult osakesed seisvad) ja edasi liikuda (tööd teha) nulli suunas ei saa · Gibbsi vaba energia G ,,vaba" s.t. saab kasutada ,,kasulikuks" tööks (s.t. süsteem muudab seisundit) · Objekti soojus või ,,materjali koospüsimine" s.t. kvantenergia pole siin olulised Võrreldakse tööd Pärast Enne · Saab olla negatiivne energia kasutati ära · Positiivne energiat tuli juurde
Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46
rohkem Raku sisekeskkond on rohkem happeline (madalam pH) Alternatiivne seletus · Osmolaarsust võib üritada seletada ruumis asuva kahe inimgrupi näitel oluline pole nende sugu, kehakaal, usund ega taskust leitav raha vaid arv · S.t. Kummalgi pool mõttelist ruumi jagavat joont on sama arv indiviide, siis puudub vajadus ümberpaigutumiseks, s.t on termodünaamiline tasakaal ja osmolaarne rõhk on miinimumis · Elektrostaatiline neutraalsus aga võtab arvesse kui palju on kummaski keskkonnas (teineteise suhtes tõmbuvaid) mehi ja naisi Kui on sama palju, siis neutraalne: n. mustanahalisi, hindusid, albaanlaseid võib jaguneda ebaühtlaselt, aga sugude vahel peaks olema tasakaal, siis ei hakka keegi iseenesest liikuma vaja on välist, tasakaalu häirivat tegurit seejärel hakkab süsteem ise tasakaalu otsima
54. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest). 55. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas (N: suur liikuv Al sisaldus). 59. Mulla viljakus ja selle liigid. Mulla viljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullaviljakuse liigid: 1.Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm
· Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal. · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dunaamikat pohjapoolkeral- pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-marts kuna siis polaaröö, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Iseloomustada (min ja max vaartuste alusel) jaanuari keskmiste ohutemperatuuride jaotust maakeral-venemaa idaosas temperatuuri suurim neg vaartus -50kraadi ja Temperatuuri langus ekvaatorilt pooluste suunas (eriti lõunapoolkeral) Max keskmine temp. Jaanuaris on +15 C ning min temp. -50 C · Iseloomustada (min ja max vaartuste alusel) juuli keskmiste
Kontsentratsiooni määramine on vähima veaga teatud absortsiooni väärtuste piires. Üldiselt T 0 .01 0 .002 . Praktikas tuleb mta läbipaistvuse standardhälve kogu mtmise prodseduuri (küveti tühjendamine, täitmine, fotomeetrisse asetamine) iga prooviga läbi viies. Kontsentratsiooni suhteline viga 1 P C ln( ) k P0 dC 1 dC dP dT ; dP kP C P ln( P / P0 ) T ln(T ) dC miinimumis (T 40%) 3.69 dT C kontenratsiooni mõõtmise viga on umbes kolm korda suurem, kui läbipaistvuse viga Küvettide puhastamine toimub metanooliga ja läätsede puhastamiseks ettenähtud materjalidega. proove soovitatakse vahetada süstlaga. Metoodika ainete kontsentratsioonide määramiseks 1. Tuleb valida sobiva lainepikkusega neeldumisriba (ei tohi kattuda solvendi ribaga, intensiivne) kirjandusest, vi otsese mtmisega. 2
• Süvavee kerget ei toimu või toimub vähesel määral. • El Nino-ga kaasneb kalastiku ja linnustiku hävinemine ning ebaharilikud ilmamustrid üle kogu maailma (nt seal kus tavaliselt sajab, on sel ajal kuiv) Põhja-Atlandi ostsillatsioonid. Vastassuunaline õhurõhkude kõikumine kahe atmosfääri mõjutstentri- Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Kui Asoori maksimumis on õhurõhk tavapärasest kõrgem, siis on see Islandi miinimumis tavapärasest madalam (ja vastupidi) Positiivne faas-õhurõhu erinevus kahe mõjutrentrivahel on suur. Sel juhul on läänevool tugev ja Euroopas on keskmisest soojemad ja vihmasemad talved. Negatiive faas- õhurõhu erinevus on väike- Sel juhul on läänevool nõrk või peatunud. Sel juhul on Euroopa talved külmad ja kuivad. Isobaar- sama õhurõhuga alasid ühendav joon. Mida suurem on õhurõhu muurus pikkusühiku kohta(mida tihedamalt nad asetsevad), seda suurem on tuule kiirus.
mõjutada nii põhitöö kui ka keskkonda. (7) 2.2TuntumadJITkasutajadjanendeedulugu 2.2.1.Toyota Üks tuntumaid näiteid lihtsalt aja tootmises l sellepärast, et see oli üks esimesi selle strateegia rakendamist. Toyota ei vii enne toorainet nn tootmispõrandale, kuni tellimus kliendilt laekub ja toode on valmis ehitamiseks. Protsessi käigus ei lisata järgmisesse sõlme ühtegi osa, kui seda just ei nõuta. See hoiab varude kogust miinimumis , mis tähendab madalamaid kulutusi. Lisaks sellele võimaldab see protsess Toyotal kohanduda oma klientide nõudmistega suhteliselt kiiresti ilma liigse inventuuri ja selle kõrvaldamisega. Mõned tegurid, mis viivad Toyota edukale, on, et väikesed toorainekogused hoitakse erinevates jaamades, mis tagavad, et alati on iga toote valmistamiseks piisaval koguses materjale ning kui toode on valmis asnedadatkse tema osad inventuuris. Peale selle on vaja saada väga täpset kogust
Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest)
langemiskohti. Sademeid põhjustavad ilmastikunähtused. 26.Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile 27. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel e
mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. Vesi õhk ja temperatuur on kõik omavahel seotud. Ühe reziimi mõjutamine mõjutab ka teisi reziime. NB Mulla toitereziim 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N'i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine.
moodustumisel. Magneesium ja vask on tähtsad toitained assimilatsiooni- ehk ainevahetusprotsessis. Molübdeeni ja tsinki kasutatakse valkudega seotud protsessides. Õitsemisel ja saagi moodustumisel on tähtsad fosfor, väävel, boor ja kaalium. 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused 1. Autotroofsuse seadus Ainult rohelised taimed on võimelised tootma energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet . 2. Miinimumiseadus Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur . Pidurdavalt mõjub see tegur, mis eemaldub optimumist ja läheneb tolerantsuse piirile (kas miinimumile või maksimumile) .Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis . Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri
1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). Suurem osa mulla toiteelementide üldkogusest esineb lahustumatute ühenditena ja pole taimedele kättesaadavad. Taimede toitereziimi arvestamisel on oluline teada saada just taimede poolt omastatavate ehk liikuvate toiteelementide sisaldus. Mulla väetistarbe määramine
- 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. - 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. - 17saj. esimesed väetuskatsed. - 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer. - 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a
nad end hästi tunnevad erinevad. Nt mõned taimeliigid eelistavad kuivemat aga teised seevastu niiskemat kliimat.(joonis.vihikus ja ka konspektis). Piirkonda maksimumist miinimumini nim. Organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas ehk optimaalalas. 23)Liebigi miinimumi reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element(ressurss), mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Shelfordi seadus-seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituut mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonna suhtes oma miinimum ja maksimum.s.t.tolerantsuse piirid, millest väljaspoole ei saa selle liigi organismid elada. Mitschelichi reegel ehk kasvutegurite reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega.
Geostroofiline tuul. ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane puhub piirkihist kõrgemal, sirgjooneliselt jaotus, Mandrite ja ookeanide ebaühtlane piki isobaare (lihtsaim tuule juht) jaotus, Maakera pöörlemine (Coriolisi jõud) NAO. Üherakuline tsirkulatsiooni mudel: Maa on Talvel, kui Islandi miinimumis rõhk Õhurõhu gradient. ühtlaselt veega kaetud, päike on ekvaatori tõuseb, väheneb see Assooride Õhurõhu gradient. Gradientjõud on see, kohal, Maa ei pöörle (Hadley rakk) maksimumis – talved Põhja-Euroopas mis paneb tuule puhuma karmid! PG = rõhu erinevus / vahemaa
55. Toiteelementide omastamine taimede poolt Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest) 56. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalhusest. Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas(N: suur liikuv Al sisaldus). 57.Muldade väetistarbe määramine. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla
mükoriisa; monotropoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa; ohidoidne mükoriisa) Taimede juureväline toitumise all mõistetakse toitainete omastamist lehtede kaudu (CO 2,O2, SO2). 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Mineraalse toitumise teooria selle teooria kohasel omastavad taimed juurte abil mullalahusest toiteaineid mineraalsete ühenditena. Miinimumseadus ehk nn TÜNNILAUATEOORIA saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasutegur (niiskus, temperatuur jt) samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (nt liikuva Al sisaldus). 49. Muldade väetistarve. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust
mil prantsuse teadlane Boussingault alustas tööd ainete ringe kohta maaviljeluses(püüdis koostada toitainete bilanssi)enamuste kultuuride puhul sai ta selle kalppima, va liblikõieliste lämmastiku. 1886 aastal tõestas Hellriegel,et viimased on sümbioosis mügarbakteritega. 1840 andis Justus von Liebig purustava löögi huumustoitumise teooriale ja asendas selle mineraalse toitumise teooriaga. (miinimunseadus ehk tünnilauateooria saagi taseme määrab miinimumis olev kasvutegur. Ja toitainete täieliku tagastamise teooria mulda tuleb anda tagasi väetistega niipalju toitained kui sealt saagiga eemaldatakse. Agrokeemia ülesandeks on on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Suured teened on ka vene teadlasel Gedroitsil,
See kujuneb suhetes teiste liikidega ning eluta keskkonnaga. Ökonišš on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana, seega iseloomustab see liigile elus ja eluta looduse poolt avaldatavaid mõjusid, aga ka liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökonišš teiste liikide poolt. Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne
Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46
on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. Vesi õhk ja temperatuur on kõik omavahel seotud. Ühe reziimi mõjutamine mõjutab ka teisi reziime. Mulla toitereziim 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N'i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine.
koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. 8. Milliseid aineid kasutatakse lüofoobsete disperssete süsteemide stabiliseerimisel? 9. Näidake osakestevahelise potentsiaalse energia kõvera abil dispersse süsteemi stabiilse eksisteerimise tingimusi. Mille poolest erineb osakestevaheline interaktsioon I-s ja II-s miinimumis? 10. Kuidas klassifitseeritakse emulsioone? Milliseid aineid kasutatakse emulsioonide stabiliseerimisel? 11. Mida nimetatakse hüdrofiilseks-lipofiilseks tasakaaluks (HLT)? Mida iseloomustab HLT arv? Seda tasakaalu iseloomustatakse suhtarvuga: Polaarse rühma hüdrofiilsed omadused Süsivesinikradikaali lipofiilsed omadused See suhe iseloomustab omaduste domineerimist: kumba rühma kas hüdrofiilse või hüdrofoobse (lipofiilse) rühma omadused on ülekaalus. 12
agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega www.ceet.ee www.organic-europe.net Maaviljelusseadused: 1) Autotroofsuse seadus ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse orgaanilist ainet Fotosüntaat - tekib fotosünteesi käigus, formeerub ümber saagiks 2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus
Kristallisatsiooni (kondensatsiooni) geelid on tekkinud keemilise tagajärjena näiteks uue faasi lisandumisel (sadenemisel) Koagulatsioonilised geelid ja tiksotroopia, sünerees Protsessi, kus tekivad koagulatsioonilised geelid, nim. tiksotroopiaks. See protsess on pöörduv, selle ajendiks võib olla loksutamine vm. kergem mehaaniline töötlus. Tiksotroopias moodustub side VdW sidemetega. Side moodustub kolloidosakeste vahel teises miinimumis, mis on suhteliselt kaugel osakesest ja seega kergesti lõhutav. Seismisel need sidemed tugevnevad, segamisel või raputamisel nõrgenevad. Seismisel struktuur tugevneb, kuid tõmbub ka kokku. Selle tagajärjel surutakse struktuurist välja osa disp. keskkonnast ning tarde ruumala väheneb. See ongi sünerees. Seetõttu tõmbub ka juust kokku. Kserogeel ja pundumine Kui ülalpool meetodil kuivatada geel täielikult, saame kuivanud kserogeel. Sellel geelil säilib vettimav võime. Seda
Selle asemel, et vanaviisi lasta turul koordineerida tootmis- ja turustusprotsesse, tuleb hakata looma tihedamaid sidemeid tootjate ja toodangu töötlejate-turustajate vahel. TAIMEKASVU JA SAAKE MÕJUTAVAD NN. MAAVILJELUSSEADUSED 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule,
Globaalne väljasuremine lõplik; liik kaob kogu levilast. Lokaalne väljasuremine kohalik; liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Liebigi tünnilauareegel e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige paremini, mitte midagi ei anta niisama Shelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega
kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas. Neuston (veekogu pindkilet asustavad organismid) ja pleuston (veepinnal triivivate makroskooliliste organismide kogum) jõgedes eriti ei esine. Järvede plankton. Külmemates vetes rohkem ränivetikaid, soojemates rohe- ja sinivetikaid. Ka vaguvibur- ja koldvetikaid. Talvel on fütoplanktoni hulk miinimumis, kevadel ränivetikate hulk maksimumis, siis järgnevad rohe- ja sinivetikad. Viimased saavad lämmastikku võtta õhust (nad on olemuselt bakterid!!!!!!!!!). Sügisel võib olla ränivetikate teine massiline areng. Zooplanktonid külmades vetes keriloomad ja aerjalalised, vesikirbulisi vähem. KÕIGE ROHKEM ON ZOOPLANKTONIT SUVEL, KUI ON PALJU VETIKAID (toit) Järvepõhja elustikus on palju infaunat, sest suurem osa järvepõhjas on pehme. Nii liikide arv
2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinimumis olev taimekasvutegur. Toitainete tagastamise seadus- väetistega peab sama palju juurde andma toiteeelemente, kui me saagiga eemaldame. Viljavahelduse seadus- seda parem ja suurem on saak, mida õigemas järjekorras me kultuure järjestame. Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju Idanemiskk mõju seadus- saagikus sõltub olulisel määral idanemiskk tingimustest.
TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED
MacArthur & Wilson tasakaaluline liikide kujunemine saarel. S* - kiirused on võrdsed, st tasakaaluline liikide arv saarel (läheb ja tuleb ühepalju). St liigifond (kohastunud liigid, saarel elamiseks potentsiaalsed asukad), max liigid, kes kõik saaks saarel elada. Immigreerumiskiirus langeb, kuna järjest vähemaks jääb liike, kes saaks saarele tulla (kõik on juba tulnud). Algselt on väljasuremus ja väljaränne miinimumis, kuna liike pole. Mida rohkem neid on, seda rohkem sureb, sest IGAL LIIGIL ON TÕENÄOSUS VÄLJA SURRA (liidad). Mandri lähedale saarele on I kiirem. Väiksel saarel on E intensiivsem, sest seal on pop. pisemad ning seega suurem E risk. Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemad on nende populatsioonid, sest kogu ressurss tuleb ära jaotada rohkemate liikide vahel. Tegelikult ökoloogilised protsessid võimendavad kõike
tähtsad mastatavad ehk liikuvad toitained. Taime keemilises koostises on tehtud kindlaks ligikaudu 50 keemilist elementi. Paljusid on ainult väga väikeses kguses. On: 1)makroelemendid- C, H, O, Ca, Mg, K, Fe, F, S, N, neid vajab taim suurtes kogustes. Nende päritolu on erinev- veest, süsihappegaasist, suur osa pärineb mulla mineraalide lagunemisest, lämmastik on viidud mulda õhust. Need 10 elmenti on asenamatud ja optimaalse sisalduse suhtes miinimumis oleva aine tase määrab ära produktsioonitaseme (saagi) (tünni mahub niipalju vett, kui kõrge on kõige väiksem tünnilaud). Taim vajab neid suurtes kogustes oma kudede ülesehituseks. 2)Mikroelemendid- taim kasutab neid väikestes kogustes. Tuntumad on Cu, Mn, Co, boor, tsink, molübdeen. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest nad täidavad taimes teatud biokeemilise protsessi katalüsaatori funktsiooni. Mikroelemente jaotatakse veel omakorda mitmeks, näiteks ultraelementideks
järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse
Mõningad taimetoitaineid sisaldavad ühendid säilivad kasvupinnases isegi kauem kui ühe kasvuperioodi jooksul. Oluline on arvestada ka taimetoitainete vahelisi seoseid ning mullareaktsiooni mõju taimetoitainete omastamisele (vt p 2.4.2 joonis 5). Toiteelementide doseerimisel on oluline silmas pidada ka miinimumfaktori seadust, mille kohaselt taimede kasvu ja arengut limiteerib miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur vms). Teiseks toitumisteooria nurgakiviks on toitainete täieliku tagastamise teooria, mille kohaselt toitaineid tuleb kasvupinnasesse tagasi anda sama palju, kui neid sealt saagiga eemaldatakse. See tähendab, et intensiivselt niidetav muru vajab ka tõhusat ja tasakaalustatud väetamist. 66
annaabi.ee 
