Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA
palju mis ta jõudis ja leidis kõik saarele vedada. Uue eluga tuleb harjuda Robinson ehitas omale maja. Hiljem avastas, ta oma vilja ja rajas lõpuks põllu. Ta õppis valmistama: riiet, nõusid, tööriistu. Ta pidas iga päev jahti. Ta jaotas oma päeva alati ära. Ta pidas kalendrit ja märkis üles oma tähtsamad sündmused Ta kodustas kitsed ja papagoi. Aastad mööduvad Aastaid hiljem avastas crusoe et samal saarel käivad vahepeal metslased ehk indiaanlased. Nad käivad seal, et tappa ja süüa nende vange. Ükskord üks vang põgenes. Crusoe aitas tal põgeneda ja aitas teda ta õpetas talle inglise keelt ja pööras ta ristiusku. Metslased ründavad taas Mõne aja pärast saabusid metslased uuesti saarele. Robinson ja Reede tapsid suurema osa metslasi ja päästsid vangid kelle seas olid Reede isa ja hispaanlane. Hispaanlase sõnul pidi olema veel teisel saarel hispaanlasi.
"Beast" ja avalikustada tde ise -, et poisid ise "loodud" metsalise ja et teline elajas oli sees neid kiki. Simon ka otsib surnud langevarjur, kes oli ekslikult metsalist ja on ainus rhma liikmeks tunnistada, et "koletis" on korjus. Simon, lootes, et elda teistele leidmisest, leiab Jacki himu saare keskel ajal rituaal tantsu ning ekslikult metsaline, sureb meeletu poisid. Ralph, Notsu, Sam ja Eric end sdi tundma, mida nad ei peatu. Jack ja tema bnd "metslased" otsustavad, et nad peaksid olema Piggy prillid, ainus vahend algab tulekahju saarel. Raiding Ralph laagris, metslased konfiskeerida prillid ja naasta oma elupaika lhedal suur kivi hunnik nimega Castle Rock. Ralph, mahajetud enamik tema toetajad, reisidel Castle Rock astuda Jack ja kinnitage klaasid. Vttes merikarp ja lisatakse ainult Notsu, Sam ja Eric, Ralph leiab him ja nuab, et nad tagasi vrtuslikke objekti. Tulles vastu Ralph, him vtab Sam ja Eric vangistuses samas Roger langeb
"Olen nõus, kuid kuidas seda kasutama peab?" "Pead keti endale kaela panema ja lausuma: Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks. Kett täidab iga sinu soovitud soovi," lausus hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi. Metslased peksid hundi nuiadega surnuks ja viisid hobuse juurde. Hobune oli õnnelik, et üks tema vaenlastest ei tüüta teda enam. Ta võttis hundi kaelast keti ning viis selle peremehele tagasi, kelle rõõm oli ääretult suur. Hundist tegi peremees endale ilusa ja sooja kasuka. Kristi Vahejõe
(LK 69) 3. Inimkond on ühtne ja pärineb Jumala loodud Aadamast ja Eevast monogenism. (LK 73) 4. Euroopa naised erinevad teiste maailmanurkade naistest. (LK 77) 5. Arvud ei garanteeri kogu tõde ehk ei saada kogu tõde peade või kehade mõõtmisest. (LK 116) 6. Rasside järjestamine koljumahu järgi ei näita tegelikult nende eelisseisundi või alaväärikusetaset. (LK 127) 7. Neoteenia valged täiskasvanud peaksid olema nagu mustanahalised lapsed. (LK 161) 8. Loomad ja metslased sündinud kurjategijad. (LK 166) 9. Inimeste käte pikkus varieerub ja mõnedel inimestel on paratamatult pikemad käed kui teistel(stigmad). (LK 169-171) 10. Binet´i skaala põrmustati ja avaldati kirjalikus vormis testina. (LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12. Kõik nõrgamõistuslikud inimesed on potentsiaalsed kurjategijad, iga nõrgamõistuslik naine on potentsiaalne prostituut
kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste
Õpetajad näiteks kartsid oma töökoha pärast, sest kui saatana muusika tungid laste naha alla ja hüpnotiseerib nad, siis võib see mõjutada palju laste psüühikat. Kui lapsed enam klassikalisest muusikast huvitatud ei ole, siis pole vaja ka enam õpetajaid, kes seda õpetavad. Samuti võib jumala muusika siis välja surra. Dzäss oli tehtud neegrite poolt, kuna nad tahtsid ka ise muusikat teha, kui nad valgete muusikat kuulsid. Kuid neegrid olid ikkagi veel metslased ja tahtsid oma räpast muusikat peale suruda. Sellepärast keelati paljudes kohtades avalikult dzässi mängimine. Vanemad kartsid langeda metslaste tasemele, kuid noored võtsid dzässi hästi vastu. Dzässi iseloomustab omapärane sving, mid teistal stiilidel ei olnud. Alati kasutati dzässi juures ka trumme. Euroopa muusikat peeti ainukeseks heaks muusikaks, sest mängiti kindlalt nootide, taktimõõtude ja teema järgi. Dzässi mängides esinejad tavaliselt inproviseerisid. Oli isegi
Ta rajas endale kindlustatud elupaiga ja ta kodustas kohalikke loomi. Ta rajas endale kitsekoplid, kus olid kitsed söögiks võtta. Veel ta tegeles põlluharimisega ja kuivatas viinamarju. Lõpuks oli tal kaks piirkonda: väike kindlus ja maamõis. Väikesesse kindlusesse kuulus: valliga ümbritsetud telk kaljunuki all ja selle lähedal kaks põllulappi. Maamõisa kuulus: väike suvamaja, kitsekoplid ja suvemaja ligiduses kasvavad viinamarjapuud. Saarel käisid ka metslased, kes pidid koletaid õhtusööke. Robinson päästis ühe õhtusöögi. Päästetud nimeks sai Reede päästmispäeva järgi. Robinson ja Reede päästsid veel Reede isa ja vangi langenud hispaanlase Christianuse. Saarele saabusid ka mässulised inglased. Robinson päästis laeva kapteni mässuliste käest ja sai laeva oma valdusesse. Kaks mässu organiseerijad jäeti saarele karistuseks. Robinson Crusoe pääses saarelt 1686. aasta 19. detsembril ja ta oli saarel 28 aastat 2 kuud ja 19 päeva
Ralph pääses üksi põgenema. Pimeduse saabudes hiilis ta kaljude juurde, kus asus suguharu kindlus ning rääkis valdust valvama pandud kaksikutega. Nad ütlesid, et hommikul kammitakse kogu saar läbi ja Ralph tapetakse. Kütid aga paljastasid ta ja panid dzunglile tule otsa, et teda välja suitsetada. Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta peitis end uuesti. Metslased leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. Ralph vaatas talle sõnatult otsa. Saar oli nagu kõrbenud puutükk. Pisarad hakkasid voolama ja ta keha raputasid nuuksed. Esimest korda siin saarel andis ta neile nüüd alla. Ta puhkes valjusti nutma. Nakatatuna sellest tundepuhangust hakkasid teisedki poisid vappuma ja nuuksuma. Ja nende keskel räpane Ralph, kes puhkes nutma selle pärast, kuidas lendas
töötasid Austrias ja Belgias. Kõige fantaasiakülluslikum ja äärmuslikum looming oli hispaanlase Antonio Gaudi looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilise looduse omased kõverjooned. Hakati kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale- raudbetooni, klaasi, mis võimaldasid enneolematuid ruumilahendusi (tööstushooned, kaubamajad) Euroopa majades kaunistati majade fassaade juugendlike ornamentikatega. 20.sajandi kunstivoolud Fovism (kiskjad, metslased) Kunstirühmitus sai nimeks Fovid eesotsas Henri Matissega. Hakati kasutama · puhtaid, kõlavaid värve · tugevaid, hooletuid pintslilööke · hoogsalt lõuendile paisatud värvilööke · julgeid moonutusi Taoline maalimislaad oli vaatajatele harjumatu. Kunstnikerühmituse tekkimisele andis tõuke 1901.aastal Van Gogh-i mälestusnäitus Ekspressionism (väljendus, eneseavaldus) Kunstnikerühmitus ,,Die Brücke" Saksamaal oli kunstivoolu loojaks
Paljud ei viitsi tegeleda asjadega ise ja siis hakkavad teistele pugema, et neid hiljem julmalt ära kasutada. Niisiis on paralleel täiesti olemas ka tänapäevaga. 6 Minu arvamus Isiklikult arvasin, et teos lõpeb sellega, et Leemet sureb, kuid siiski see ei juhtunud. Raamat oli ka rõvedate kirjeldustega, aga eks sellega pidi arvestama, kuna siiski see rääkis kaugest minevikust ja inimesed oli sel ajal veel tõelised metslased. Nende jaoks oli inimese tapmine sama, nagu loomade. Nad ei teadnud karistustest midagi. Kuid sellele vaatamata oli see raamat originaalse ja kummalise elulooga. Raamatu esimene pool oli humoorikas, kuid millalgi muutus kõik kurvaks ja masendavaks. Muidugi sellepärast, et Leemeti elu muutus, kuid lõpus kõik jälle laabus. 7
(päikesetõusust loojanguni igapäev/kuuaega), almuste jagamine (vähemalt 2.5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 Bütsantsi õigeusk. 38
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
kindlus ning rääkis valdust valvama pandud kaksikutega. Nad ütlesid, et hommikul kammitakse kogu saar läbi ja Ralph tapetakse.Ralph otsustas pugeda peitu tihnikusse ja lootis, et teda ei leita. Kütid aga paljastasid ta ja panid dzunglile tule otsa, et teda välja suitsetada. Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta tundis, et ei ole neist võimeline läbi murdma ja peitis end uuesti. Metslased leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. Ohvitser pöördus Ralph'i poole."Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?"Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole."Kes siin ninamees on?""Mina," ütles Ralph valjusti.Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid,
· Kunstis väljendati esimese MS eelseid hirme ja ärevust. · Tõid vaatajate ette viletsuse, surma ja moraalse allakäigu. · Iseloomulikud on määrdunud värvid, teravad kontrastid. Ülekaalus on must ja punane. · Pintslitõmme on järsk ja äge, mis muudab maali pinna krobeliseks. · Anatoomilisi detaile suurendatakse, mis lisab dramaatikat. Fovism Les favves - pr. k. kiskjad, metslased. 1903 asutati Pariisis liberaalne sügissalong, kus hakati korraldama moodsa kunsti näitusi. Järjest enam tekkis publikut, kes arvasid, et muutused kunstis on õigustatud. Foovid ilmusid publiku ette 1905. aastal. Nad ei olnud ideede ja meetodite poolest omavahel seotud ja püsisid rühmitusena koos vaid paar aastat. Fovismi peetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks, samas on ta tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu otsinguliste kunstivooludega:
Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri teatab, et ta on üle Venemaa tuntud. 2. Dmitri hurjutab perekonda, sest nad on metslased (ei pööra tähelepanu trükisõnale). 3. Dmitri paljastab, et ta on kuulus, sest temast kirjutati lehes. Kulminatsioon: Pere loeb, et Dmitri oli purjuspäi kukkunud hobuse alla ning kerge hoobi saanud. Puänt: Dmitri näitab artiklit ka teistele. MIS JUHTUS? Inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. 2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna
ajasid jätkuvalt ohvrit taga. Robinson jooksis ohvri ja tagaajajate vahele, kui tagaajajad lähemale jõudsid, lõi ta ühte neist püstoliga, nii et ta langes teadvusetult maha, aga teist ta tulistas. Seda vaadates oli ohver väga hirmunud, kui robinson märkide abil püüdis mõista anda, et teda pole vaja karta, selle peale lamas ta pikali ja tõstis robinsoni jala enda peale, see tähendas seda et ta kuulub igavesti robinsonile. Üs kord kui metslased jälle tulid mõtlesid nad et ründavad neid. Seda nad ka tegin. Mitu meest sai surma ja ohvrite seas oli üks hispaania mees ja Reede robinsoni teenri isa. Nad elasid robinsoni juures ja tegin igapäevast tööd. Ühel päeval nägi Reede inglaste laeva, üks osa laeval sõitjatest oli kaptenilt laeva ära võtnud ja kapten pidi nüüd ära tapma, samamoodi 2 meest kes seal olid. Nad tulid saarele ja hiljem läksid teised saart avastama ja robinson näitas ennast kolmele hirmunule
Ta koosneb kahest vulkaanilise tekkega massiivist Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (ehk suur Tahiti ja väike Tahiti), mida ühendab kuni 2 kilomeetri laiune maakitsus. Tahiti suuruseks arvestatakse ligi pool Hiiumaad. Tahiti tekkis juba 20 miljonit aastat tagasi, avastati aga 1767.aastal inglase Samuel Wallisi poolt. Nii Wallis kui temale järgnenud maadeavastajad Antoine de Bougainville ja James Cook kirjeldasid tagasi jõudes Tahitit kui maapealset paradiisi, kus elavad suursugused metslased ja Veenuse moodi naised, kes külastajatele lahkelt oma seksuaalseid võlusid pakuvad. Need müüdid meelitasid kohale mitmeid kirjanikke ja kunstnikke. Esimesed püsielanikud saabusid Tahitile 1797. aastal. Saarest sai 1890. aastal Prantsusmaa kolooniaks. 1946. aastal omas piirkond teatava autonoomia ja 2004. aastal sai riik esimest korda oma kohaliku presidendi. Praegu elab saarel ligikaudu 214 445 inimest. Tahiti loodus on märkimisväärselt kaunis. Taimeliike kasvab saarel
valdust valvama pandud kaksikutega. Nad ütlesid, et hommikul kammitakse kogu saar läbi ja Ralph tapetakse. Ralph otsustas pugeda peitu tihnikusse ja lootis, et teda ei leita. Kütid aga paljastasid ta ja panid dunglile tule otsa, et teda välja suitsetada. Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta tundis, et ei ole neist võimeline läbi murdma ja peitis end uuesti. Metslased leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. Ohvitser pöördus Ralph'i poole. "Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?" Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole. "Kes siin ninamees on?" "Mina," ütles Ralph valjusti. Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid, katkised prillid vööl, nõksatas
maailmarahu,? I. VARASEMAD RIIKIDE SUHTEMUDELID TSIVILISATSIOONI MUDEL: (linnriigid) .-tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida. KRISTLIKU MAAILMARIIGI MUDEL: üks jumal, üks valitseja ( või kaks:sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtsete süsteemis. II. WESTFAALI MUDEL Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusv. Reegleid on vähe ja need on nõrgad
Siis võtsid nad osa oma riideid seljast ära ja mässisid oma sõbrad nendesse. Vastutasuks anti neile kirves ja mõned pärlid. Igal pool tervitas neid rõõmus ja sõbralik rahvas roheliste okstega, näidates nii oma head tahet ja rahuarmastavat meelt. Kahjuks oli aga pärismaalastel ka üks viga, nimelt kippusid nad meeskonnalt asju varastama ja nad tegid seda nii suurepäraselt, et vahele ei jäädud. Mitmeid kordi üritas James neid sellel teemal mõjutada, kuid metslased ei muutnud oma kombeid. Ühel päeval juhtus aga õnnetus, nimelt üks kunstnik, kes oli ekspeditsiooniga kaasa tulnud, haigestus ja suri. Cook ei teadnud, mida teha surnuga, sest metslased olid tulvil igasugust ebausku, ja nad ei oleks saanud aru sellest kui meeskond ta maha oleks matnud. Selle tõttu avaldati kunstnikule viimset au laeval ja ta keha lasti ookeani. James oli tähele pannud, et pärismaalased talitasid hoopis teisiti, nad mässisid surnu riideribadesse ja asetasid ta okstest
normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi sõnu seoses loodusega, nendel on välja töötatud põhjalik süsteem kohaliku floora ja fauna eristamiseks (kusjuures puudel eristatakse sugu). Järelikult tuntakse huvi ka nende taimede vastu, millel ei ole konkreetset kasutusala, kuna metslaste suhted loodusega on väga sügavad ja tähendusrikkad
Kukulinnast: ,,Linn, kust ma põgenesin, see on hall majadekobar, maha jäetud lageda maastiku servale..."? Ei, ei, see pole enam Liiv, see on juba Õnnepalu, aga temagi nimetu kangelane on üks Villudest, kelle kasvatab üles ängistava vaestemoraaliga vanaema. Mõlemal Villul on oma valge ihaldatud mõis, mida kutsutakse hiljem Euroopaks, mõlemad saavad oma luuleande eest mõisapajuki, mida kutsutakse hiljem eurostipiks. Ja ikkagi saavad õilsad metslased (,,kui seda metsa ees ei oleks!") oma mõisas ehk Euroopas viimaks ka peksa ning lõpetavad seal, kus nad kord alustasid, suure vee piiril, Peipsi või Seine'i ääres, ükspuha, sest nagu ütleb Liiv, ,,ei ole silda, mis kuristikust üle teisele kaldale viiks". Ma usun, et Liivi lüüriline proosa kandis omal ajal umbes sama sõnumit mis Õnnepalu sada aastat hiljem. Just Õnnepalu on avaldanud ka arvamust, et eesti ja baltisaksa kultuuri vahel puudub ajalooline sild
Teatavasti puuduvad loomadel taolised asendid. Inimestele on aga intiimelus sageli vaja mitte niivõrd füsioloogilist rahuldust saada, kuivõrd ühtsuse ja ühinemise tunnetamist... Mees peal Ning just ,,mees peal" poos rahuldab seda vajadust kõige paremini. Paljudele naistele on see asend omamoodi kaitstuse sümboliks -- kui mehe keha katab ta praktiliselt üleni... Seda poosi nimetatakse tavaliselt misjonäripoosiks. Sinna juurde kuulub lugu sellest, kuidas saarel elavad metslased, kes olid harjunud ,,suhtlema" loomaasendites, jälgisid imestusega, kuidas misjonärist paarike armatses... Ometi pole see lugu kuigivõrd tõene. Sellise asendi variante on leitud eelajalooliste inimeste kaljujoonistelt. See aga kinnitab kaudselt ülaltoodut: seksi sotsiaalne funktsioon tekkis juba väga ammu. Ning seda poosi võib nimetada mitte misjonäripoosiks, vaid inimeste poosiks. .
Iga inimene peab olema kohustatud (universalism) ja poliitilised kohustused tekivad üksnes nõusoleku läbi (voluntarism). 7. Millised küsimused tekivad seoses ühiskondliku lepingu teooriaga? Mõne käsitluse järgi oli teatud ,,algleping" kunagi, mis meie esiisad sõlmisid. Kas sai ikka eksisteerida selline leping? Kus on tõendid? Millises muuseumis? Sellisest asjast peaks ajalooürikutes jälg olema. Siiski: kuidas saanuks selline leping üldse aset leida? Kuidas need metslased järsku hakkasid matsu jagama, et osata koostada selline juriidiline leping ja milliste kommunikatsiooni ja kooskõlastusvahenditega? Ja pealegi mida see tõestaks, kui see isegi olnuks? Eelneva põlvkonna leping ei saa panna siduma järgmist sellega. 8. Mida peab silmas vaikiva nõusoleku idee ja kuidas seda kritiseerida? Vaikimisi riigi kaitset (või mingit muud hüve) kasutades antakse sellele oma vaikiv nõusolek ja nõnda ollaksegi vaikivalt riigiga seotud.
Sündinud Elizabeth suri kahjuks peagi. Ka Mary haigestus. Livingstone´i masendas tõik, et mitmetesse paikadesse olid jõunud portugali orjakauplejad. 1851. sündis poeg Oswell. Livinstone otsustas perkonna saata Sotimaale. Livingstone on kirjutanud, et Kapimaa ajalugu kajastub juba Ameerikas, et valge rassi järkjärguline kasvamine põhjustab aegamisi mustade kadumise. Livingstone tunnistas kõigi inimolendite võrdseid õigusi. Kuigi kultuuriarengult olid nt. kosad metslased, sellegipoolest inimolendid ja neilgi pidi olema "teatud võõrandamatud õigused". Kosadel on õigus võidelda oma kodumaa vabaduse eest. Livingstone soovis, et neist kõigist saaksid kristlased ja ühteaegu "tsiviliseeritud" inimesed ning nende elu omaddaks parema kvaliteedi, mida me praegu nimetame arenguks. Tema määratluse kohaselt oli "metslane" kultuuritermin, mitteprandamatu geneetiline tunnus. Livingstone keel ja ideed aitasid tal, kosade õiguste kirglikul kaitsjal, võidelda nende
Kadriorus . Asi pole selles , mis juhtub murulapikesega , vaid mis on juhtunud inimese hingega . Inimene ei näe muru . Tal ei ole ajus rohelist värvi . *** Võib tulla hetk , kus sa tunned ära maailma enda ümber , mis tegelikult sinu sees on olemas . Kaks poolust saab kokku ja tekib tervik . *** Kohati tundub , et inimesed tahaksid põgeneda looduse eest , kust nad tulevad . Et olla moodsad ja mitte olla mingid metslased . Nii tundub , vaadates , millise juhmi kalkusega raiub uuslinlane oma maja eest maha puu , mis varjab tema vaadet Linnale . *** Inimesi on sageli võrreldud lilledega . On tüdrukuid , kes meenutavad piibelehti ja on mürkputketaolisi eitesid . Meie ajastu sünnitab naisi , kelle olemuses on midagi plastmassist roosi meenutavat . Just nimelt olemuses , välimusest ei maksa rääkidagi 9 Fred Jüssi mõtteid taimedest
Koolkonnad Evolutsionism Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, "üllas tsiviliseerimismissioon". Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust. Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal
valida, kas astuda looma kohates talle vastu või mitte, kas põgeneda või võidelda. Lisagem, et teada olevalt ei ole ühelgi loomal loomulikku kalduvust inimest rünnata, välja arvatud juhul, kui ta ennast kaitseb või kui ta on äärmiselt näljane, ning ükski loom ei ilmuta inimeste suhtes seda ägedat antipaatiat, mis muudel juhtudel näib tõendavat, et loodus on määranud ühe liigi teise jahisaagiks. Kahtlemata just neil põhjustel on neegrid ja metslased nii harva hädas metsikute loomadega, keda nad võivad metsas kohata. Näiteks elavad ka Venetsueela kariibid ses suhtes täiesti turvaliselt ja vähimategi ebamugavusteta. Francisco Corr´eal 13 ütleb, et kuigi kariibid on peaaegu alasti, käivad nad kogu aeg julgesti metsas ringi, relvadeks ainult vibu ja nooled; ometi pole kunagi kuuldud, et loomad oleksid kellegi neist nahka pannud. Teised, kardetavamad vaenlased, mille eest inimene end eelmainitud viisil kaitsta ei
loomulikus seisundis. Argisuses tuleb teha valik ja leida huvitav, uus vaatenurk. Eelkõige tuntud novellistina. Alustas lustakamate teemadega, hiljem ka tõsisemad teemad (sõda, väikekodanlik eluviis, talupojad, patriotism). Tegelaste patriotism on napisõnaline, nad ei pasunda sellest, see on neile omane (,,Isa Milon"). Mõned käsitlevad viltuläinud eluteed (,,Kaelakee"). Talupojanovellid: 1) toovad esile parema poole, hea suhtumise; 2) Tsehhoviga sarnane: talupojad käituvad nagu metslased, matsid. Kujutas väikest inimest, aga tunneb neile sügavalt kaasa. Väikesed inimesed on eneseväärikad, on oma lemmiktegelase tüüpe, nt prostituudid, kes on lihtsad, tavalised naised. Tihti esinevad tegelased ajaloosündmuste keskel, nt Preisi sõjas ("Preili Fifi", "Rasvarull"). Pr-Preisi sõda kirjeldas väga värvikalt. 20na võttis ise ka sõjast osa, oli masendav kogemus. Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest (2) kultuur kui inimese kõrgemate võimete realiseerimine, mille puhul on olulised eeskätt väärtused, mitte nende manifestatsioonid e käitumispraktikad ise. Ameerika sotsioloog William Isaac Thomas 1937. Primitive Behavior. Kultuur moodustub teatava inimgrupi sotsiaalsetest väärtustest, olgu nad siis metslased või tsiviliseeritud. Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized. Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi.
11. Fovism Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
17. saj alguses algas fennofiilia liikumine. Daniel Juslenius oli see mees, kes tahtis tõestada, et soome keel on lausa heebrea keele järglane. Järgmine tõsisem fennofiil oli Portan. Ka teda huvitas nii soome keel kui ka rahvakultuur. Talle tehti Soome esimene ausammas. Portan siiski arvas, et soome keel kaob lõpuks, sest Lääne-Soomes läksid haridust saavad soomlsed üle rootsi keelele. Mati Klinge (elab), ajaloolane, Soome elanikud olid barbaarsed metslased- soomlased, ranniku haritlased. 1890 sai Soome iseseisvaks üksuseks Vene Keisririigi osana. Siiski rootsi keele positsioon säilis, aga vaikselt hakati arendama soome keelt. Venemaa oli huvitatud sellest, et Soome kaugeneks Rootsist. Sel ajal loodi soomluse identiteet ja algas soome keele liikumine. Ludwig Runeberg- eepose autor- kiitis soomlast ja lõi temast positiivse pildi. Ise kirjutas rootsi keeles. Sakaris Topelius kirjutas ka rootsi keeles, andis ajakirja välja
Lootusetu, mõtles Leemet. Ta lahkus ega rääkinud Salmele vanaisa surmast. Üksinda sõdida polnud ka enam mõtet. Küla oli hävinenud, aga teel tuli talle vastu külavanem Johannes. Ta ütles, et nende küla põletati karistuseks maha, kuna nad lubasid külas elada ristimata paganal. Too oli oma lendava kuradist vanaisaga piiskopi enese ära tapnud. Raudmehed ütlesid, et nende jaoks pole tähtis, kes tappis. ,,te kõik olete alles elajad ja metslased, kellel pole kultuuri ega au." ,,Miks te vastu ei hakanud?" ,,Meie oleme ristiinimesed, meie pole metsloomad nagu sina, me teame, kuidas uues maailmas käituda tuleb." Leemet soovis talle edu ja ütles: ,,Ehitage uus küla ja saage haritud rahvaks, palvetage uue jumala poole, olge moodsad!" Peetrusest sai rüütli kannupoiss, aga Johannesel raius Leemet perse küljest."Nüüd pole sul vaja karta, et sul saba küljes on. Nüüd oled sa tõepoolest moodne inimene ja mida sa kisendad
Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed. · Religioonide liigitamine: - Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- tüüpide ja muude iseärasute kohta. - Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad. Kõrgkultuuride usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega. - Kas neil on religioossed tekstid või mitte: religioossete ja mitte religioossete tekstidega rahvad. Kaanon tähendab kindlaks määratud pühade tekstide hulka. - Leviku ulatuse järgi: rahvuslikud ehk etnilised usundid ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid
funktsiooni kaotanud; on head selleks, et uurida minevikku Kultuuri definitsioon kuktuur kujutab endast seda keerukat tervikut, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali ja teadmisi, mis inimene on ühiskonna... omandada Kõigil on võrdsed võimed areneda Kõikidel ühiskondadel on kultuur aga erineval määral võrdleb kultuuri ja tsivilisatsiooni Kultuurievolutsiooni 3 peamist tasandit: 1. Metslased ehk kütid-korilased 2. Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad 3. Tsiviliseeritud inimesed algab kirjakunstiga Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada
kujulised. Samas aga pole see ka kindel. Arheoloogilises aines domineerivad luust ja sarvest esemed. Muuseas need on kõige tüüpilisemad Kunda kultuuri esemed. Eesti looduses leidus tulekivi vähe ja seeõttu seda ei saadud kasutada, seega tehtu harpuune, nooleotsi ja ahinguid luudest ja sarvedest. Ajalooõpikutes tuuakse võrdlusi, et Eesti alal elanud inimesed on kultuuriliselt maja jäänud (Egiptuses püramiidid, Eestis aga metslased). Kunda kultuuris olid olemas ka lihvitud ,,kivi"kirved (talb). Kui vaadata naabermaade kultuure,siis lihvitud kiviriistad ilmuvad alles neroliitikumis. Kundakultuuris aga on lihvitud riistad olemas juba mesoliitikumis. Pullis kaevates on tulnud välja ka tulekiviesemeid, kuid nad on pisikesed ja jäävad 4cm piiresse. Pulli asulasse on tulnud tulekivi toonud lõuna poolt tulnud inimesed. Pulli asulas domineerivad kopra ja põdra luud. Sindi-Lodjas aga metssead ja viigerhülged.
pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala troonilt laskuva vooliku kaudu, mis neitsi kehasse siseneb ja mida mööda Püha Vaimu tuvi alla laskub. Seega: ürgtüüpi mütopüad võib leida nn primitiivide ehk vaimuhaigete ja laste juures. Need metslased on ikka veel müüdi rituaalsete algallikate lähistel ja avaldavad end nii keha kui keelega, tsivilisatsioonis müüt aga jäetud kutseliste etlejate hoolde. Usuhullustaja tunneb vajadust „tõtt“ valjult kuulutada. Väikesed lapsed saavad oma „ilmavaadet“ piibililoo põhjal sõltumatult kujundadamõttemaailm katab motiivistiku, milleks inimsugu on kulutanud aastatuhandeid. Nelja aastane hüüatab „Jumal oli esimene, kes suri
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi. Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia). Ühiskond ja rahvas Historiograafias väidetud, et vana ühiskond hävis ja uus sisse toodud. Rosen deklareeris 1739, et Liivimaa põlisrahvad said vallutusega orjadeks. Roseneck samal arvamusel. 19saj: barbaarsed metslased, keda kristianiseeriti. Rahvusromantiline: Merkelist mõjutatud, vabaduse ja valgustuse ideed. Nõuka-ajal oli marksistlik skeem, kus leiti varafeodalismi kujunemine, millega mõisteti sõltuva talupoja tekkimist aga mitte läänikorda. 1970. aastail naasti egalitaarse mudeli juurde – inimesed üsna võrdsed. Domineeriv oli vaba talupoeg ja võim ei pruukinud olla päritav (E. Tarvel) 1990. algul P. Ligi räägib pessimistlikult ning tõi analoogia Skandinaaviaga
Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse.
vanasse koju magama, enam polnud tõrget õudsete mälestuste pärast - teel oma koju põikas Leemet läbi ka külapiirilt, kuid küla ta ometi ei näinud, märkas Johannest, et talt uurida, mis külaga juhtus, selgus, et küla oli maha põletatud ja Johannes loomulikult süüdistas selles Leemetit, et Leemet tappis piiskopi, mistõttu rüütlid ja küla põlema panid, vastu nad võitlema ei hakanud, sest nad olid ju „ristiinimesed“, mitte metslased, Leemet uuris ka Peetruse kohta, selgus, et ta olevat saanud rüütli kannupoisiks ja rännanud pühale maale, Johannes ise oli aga saanud loa uue küla rajamiseks ja hakkaski sellega nüüd tegelema - Leemet haaras noa ja raius Johannesel tagumiku küljest, kuna mees teda sabaga ürgloomaks nimetas 38. - nüüd jätkas Leemet teekonda kodu poole, kui ühtäkki kutsus teda ussisõnadega Meeme, kes oli nagu maapinnaga ühte sulanud, Meeme otsustas enne suremist rääkida veel Leemetile
Seega nad pidid rändama sinna kus nad olid. Arutleti ainult selle üle, kas Euroopas olid rahvad ennen Noad, samas see ebaoluline, sest kõik said ju surma. Renessans. Piibli autoriteet nõrgenes. Maadeavastused avaldasid küllaltki suurt mõju, sest satuti kokku primitiivsesete rahvastega. Tekkis probleem-kuidas see võimalik on? Piiblist teada, et juba Aadam kündis, samuti ka Noa, aga kuidas siis need Noa järglased nagu parbarid. Kas nad on Noa järglased e inimesed või on metslased ja neid ei ole mõtet ristiusku pöörata-maha lüüa. Leiti, et küllap neil ikka hing on ja seda saab maksustada ka seega siis vaja ristiusku pöörata ja inimesteks lugeda. Miks barbarid? - ilmselt unustasid need oskused. Kuidas Ameerikasse said? Kuna nii pikk maa oli minna, siis (üle Alaska) selle rännaku jooksul (aasta sadade jooksul) nad unustasid põlluharimise. Samas osad ka harisid, seega siis osad õppisid selle uuesti Ameerikasse jõudes. Siit võimalus, et
Revolutsioon, ütlen ma, leiab kõigi pealtvaatajate meeltes (kes kõik ei ole sellesse mängu haaratud) osavõtu soovi, mis on lähedane entusiasmile ja mille väljendused ise on ohuga seotud, mille põhjuseks pole aga midagi muud kui inimsoo moraalne soodumus." Riigiõiguselt läheb Kant üle rahvusvahelisele õigusele (Völkerrecht). Rahvusvahelise õiguse elemendid on: 1. riigid, vaadelduna välistes suhetes üksteisega (nagu seadusetud metslased), mis oma loomuselt on mitte-õiguslikus seisundis; 2. see seisund on sõja seisund, kuigi mitte alati tegeliku sõja seisund, 3. Hädavajalik on rahvasteliidu idee ühiskondliku lepingu alusel, et end väliste kallaletungide vastu kaitsta. 4. See ühendus ei peaks omama suveräänset võimu, vaid peaks olema selts (föderatsioon). Kanti eriline huvi on suunatud sõja õigusele. See on rahvusvahelise õiguse kõige raskem osa. See on teatud mõttes seadusetu olukorra seadus
etnograafilises mõttes kujutab endas seda keerukat tervikut, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi ja palju teisi omadusi ning harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena on omandanud. kultuurievolutsiooni 3 tasandit Tylor võrdles kultuuri tsivilisatsiooniga ning jagas inimkonna erinevatesse gruppidesse, kes on erineval määral kultuursed. Eristas kolme erinevat tasandit vastavalt kultuuri arengule: 1) metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed. Tylori religioonikäsitlus Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism usk hingedesse, mis tekkis vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks.
omaks uusi asju. (hauka tähendab hullu, teises dimensoonis olevat inimest), film näitab, kuidas accra songahaid pühapäeviti kogunevad, et läbi viia religioosne tseremoonia, ei esinda traditsioonilisi jumalaid vms, vaid kindrali, kuberneri (koloniaalvõimu esindajaid). Peale seda käituvad nagu tavalised vaesed, kes on suurlinna läinud õnne otsima. See film ei meeldinud kellelegi, liiga õõvastav. Aafriklased arvasid, et see kinnistab stereotüüpi (metslased, kes käituvad ebaratsionaalselt). Tegemist on omamoodi sürrealistliku mängufilmiga, Rouch on väitnud, et see ei ole neg film, see ei näita neid inimesi halvas valguses (mingi rõvetsevad ja joovad koera verd jms), nad ei ole passiivsed ohvrid, kes kannatavad. Neil on omal võimalus maailmaga kohanduda, enda saatust mingil määral muuta. See rituaal on mehhanism tegelemaks kolonialistliku survega. Rouchi sõnum oli näidata, kuidas põliselanikud tegelevad uue poliitika reeglitega.
lugemiseni 6. eetiline või moraalne aspekt üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni. Religioonide jaotamine 1. geograafilisel printsiibil Aasia ja Aafrika usundid, need omakorda jagunevad nt Lähis-Ida ja Kaug-Ida usundid. 2. kultuuritüübi printsiibil 19. sajandil jagati rahvad kultuurrahvasteks ja need teised.... rohkem nt barbarid ja metslased 3. levik ulatuse järgi rahvuslikud ehk etnilised (ala piirdub ühe rahva territooriumiga, ei tegele missioniga) ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid (ületavad ühe etnose piirid, tegelevad missioniga ehk uute järgijate värbamisega) 4. personaalse rajaja järgi rajatud usundid (pärimuse alguses on üks silmapaistev isiksus) ja mitterajatud e kujunenud usundid 5. jumala käsitluse järgi jumal kui üleloomulik nähtus keskne tähtsus ja mitte.
millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole. Tulemus, et Leedu tp olid palju hullemas seisus kui Eesti või Läti omad. 1450.a oli maailmariik, leedukate maailmariik. 18.saj olid kirjaoskamatud tp, eliit poolastunud. Leedu ajaloos sama seis poolakatega mis meil sakslastega. Valge-Vene pseudoajalooline. Leedu ajaloos valgevene keel. (litva-valgevenelased; Leedu SVR elanikke kutsuti nii). Valgevene marurahvuslik idee ütleb, et nad (leedukad) metslased ja võtsid valgevenelaste ajaloo ning kultuuri ära. Leedu leedukate asi mitte valgevenelaste (mingis raamatus). Rjurikute kolmhammas on Valge-Vene vapil. Litva seal peal etniline Leedu SVR. Leedu SVR tekkis 1368.aastal. Leedukaid mainitakse Vana-Vene kroonikates, ka Novg. kasetokk-kirjades. Ka 11.saj kasetohk-kiri, kus Litva on teinud sõjaretke. Etniline maa ühendaja suurvürst Mindaugas. Tegi koostööd Saksa orduga Liivim. ja viis tema ristimiseni 1251.a ja 1253.a kunniks
vaevatud inimene. Näitab, kuidas Akrad kogunevad pühapäeviti kuskil võsa vahel, mille käigus langevad 12 transsi, mängides koloniaalvõimu rolle. Esmasp. on jälle tööl tagasi ja käituvad nagu vaesed migrandid, kes on tulnud tööd otsima. Küllalt õõvastav film. Kuid tuli välja, et ei meeldinud valgele ega mustale publikule eriti Aafriklased ütlesid, et see film kinnistab nende stereotüüpi, et nad on metslased. See film näitab, kuidas vaesed inimesed on suurde linna tulnud tööd otsima, ei ole passiivsed ohvrid, samas neil on endil võimalus selle maailmaga kohandada ja omaenda saatust mingil määral määrata. Rituaal on mehhanism tegeleda kolonialistlikult võimust tuleneva survega, et selle kõigega emotsionaalselt hakkama saada. Teine mõiste: kinotõde (cinema verite), tegelikult võttis mõiste üle nõukogude filmitegijatelt Dziga Vertonilt. (Tema mõisted Kino pravda ja ka kinosilm)
annaabi.ee 
