Saatana muusika (0)

„ Saatana muusika “
Saatana muusikat e. Džässi seostati saatana, põrgu ja teiste jumalavastaste teemadega.Jumal olevat teinud muusika , mis kujutag endast klassikalist muusikat, aga saatan solkis selle muusika ära.
Thomas Edison ütles, et džäss kõlab tagurpidi mängides ka paremini.Selle muusikastiili vastu hakkasid tegutsema rikkad valged, ka paljud kuulsused. Samuti protesteerisid dzässi vastu ka poliitikud ja õpetajad. Õpetajad näiteks kartsid oma töökoha pärast, sest kui saatana muusika tungid laste naha alla ja hüpnotiseerib nad, siis võib see mõjutada palju laste psüühikat. Kui lapsed enam klassikalisest muusikast huvitatud ei ole, siis pole vaja ka enam õpetajaid, kes seda õpetavad. Samuti võib jumala muusika siis välja surra.
Džäss oli tehtud neegrite poolt, kuna nad tahtsid ka ise muusikat teha, kui nad valgete muusikat kuulsid. Kuid neegrid olid ikkagi veel metslased ja tahtsid oma räpast muusikat peale suruda. Sellepärast keelati paljudes kohtades avalikult džässi mängimine. Vanemad kartsid langeda metslaste tasemele , kuid noored võtsid džässi hästi vastu. Džässi iseloomustab omapärane sving, mid teistal stiilidel ei olnud. Alati kasutati džässi juures ka trumme. Euroopa muusikat peeti ainukeseks heaks muusikaks, sest mängiti kindlalt nootide, taktimõõtude ja teema järgi. Džässi mängides esinejad tavaliselt inproviseerisid. Oli isegi juhtumeid, kus laps visati dzässi mängimise pärast kodust välja.
Kui keelati alkohol, hakkasid inimesed käima gängsterite klubides, kus sai alkoholi pruukida ja seal mängisid neegrid džässi. Joomasõbrad harjusid džässiga ära ja see tõi jällegi ühe punkti džässi poolele. Tänu klubidele olid valged ja mustad tihti koos ja hakkasid lõpuks üksteisega käima.
Isegi kuulus autofirma omanik Henry Ford alustas võitlust džässiga. Ta pani sinna palju raha, et teha vähemalt midagigi saatana muusika vastu. Kuid kahjuks ei suutnud isegi temasugune mõjuvõimas mees midagi teha. Tuli uus mood, kus noored veetsid palju aega nii drive -in kinodes, kus istuti autos, kui ka autoga linna peal ringi sõites.
Asi läks aga õige hulluks alles siis, kui tulid telekad ja raadiod . Nüüd võis džässi nii näha kui ka kuulda igal linnanurgal. Džäss oli üks esimesi muusikastiile, mis jõudis peaaegu kohe eetrisse. Hakati tootma massiliselt nii džässi kui bluusi plaate ja plaadipoodides olid nende
pärast pikad järjekorrad. Plaadid viisid muusika ka ööklubidest välja inimeste endi kodudesse. Džäss kuulus nüüd isegi kirikus saatana hulka. Väärikate naisteklubide poole tehti ka mõningaid üldrahvalikke liikumisi džässi vastu.
Tänu Džässi tugevale mõjuvõimule sai kuulsaks ka Paul Whiteman , kes oli tuntud džässi dirigent . Samuti tõusis esile ka džässikuningas Louis Armstrong , kes oli revolutsiooni tegev loov trompetimängija.
Kuid ikkagi peetakse džässi vastu kaudselt viha. Nimelt on gangsta rap'i aluseks just džäss, sest mõlemad stiilid räägivad nii seksist ja ka roppustest.
On selgelt näha, et enam ei aita džässi vast miski ja ta on vallutanud maa. Sellepärast ka lõpetati selle muusikastiili massiline halvustamine ja põlgamine.