jagunemist. Tabel 1.1. Indoneesia maismaa ala jagunemine maa sihtotstarbe järgi 2012 seisuga Liik Pindala km2 Põllumaa 565 000 Metsaalad 930 620 Muu maa 315 950 Maismaa (kokku) 1 811 570 315950; 17% 565000; 31% Põllumaa Metsaalad Muu maa 930620; 51% Joonis 1.1.1. Indoneesia maismaa jagunemine protsentuaalselt, 2012 seisuga Ülevalasuvalt jooniselt 1.1 on näha, et metsaalasid on Indoseesias 51%, kuid erinevate allikate andmeil on see 50-58%. Siinkohal ja edaspidi on kasutatud ametlikke FAO andmeid nende olemasolul. Kõikidest metsaaladest on 34% kaitse all, 21% metsa puhul
CHITWANI RAHVUSPARK Tarmo Torn 8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973. aastal seda territooriumi laiendati ning nimetati Chitwani rahvuspargiks. Taimed Kuninglikus Chitwani rahvuspargis esineb kahte põhilist tüüpi metsi.Levinumad neist on kürgemal asetsevatel aladel kasvavad metsad. Peale nende kasvab siinsetes metsades liik Terminalia
Kiivi (Actinidia chinensis) Uku Volke Taust · Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. · Sealt edasi hakati teda palju kasvatama Uus-Meremaal · Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1
Metsandus Metsade jaotus Kasutuse eesmärgilt võib metsad jaotada kolmeks, sõltuvalt sellest, mis on neis metsades lubatud teha. · Tulundusmetsad on metsaalad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid. Neid on ligi 80 % meie metsadest. · Hoiumetsad on määratud loodusobjektide kaitsmiseks. Seal on majandustegevus keelatud. Hoiumetsad moodustavad 12% metsadest. · Kaitsemetsad on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad, mis paiknevad kaitsealade sihtkaitsevööndis, veekogude randadel ja kallastel, allikate ääres, joogiveehaaretel, erosioonija tuuleohtlikel aladel, looaladel, muinsuskaitse objektidel
Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna poolsaare läänerannik on liivane ja levinud on luited.Enamjaolt on ikkagi valdav osa Taanist põllumajanduslike eeldustega. 2. 1) Põllumajandusel on kapital olemas, riim toetab, võttis kaua aega üleminek põllumajanduselt tööstusele. 2)Põllumajandusega tegeleb tänapäeval ligi 4% inimestest. 3)Taanis on industreaalne tootmisvorm
aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata: kotkaid kurgi, luiki väikseid laululinde. Karusi, hunte, ilveseid Kopraid, saarmaid ja minke Ma soovitan kõigil, kellel on huvi looduse vastu külastada Endla looduskaitseala. Kokkuleppel saab ka Endla metsamajas ööbida ning lõbusalt sõpradega aega veeta ning Endlas käimiseks tuleb endale varuda kindlasti terve päev, et näha
sidruni ja kasutada seda kui aku elektrienergia tootmiseks Kuigi väga väikese võimsusega. KIIVI Kiivit ümbritseb tihe kest ja see väldib puuviljast veekadu ja säilitab seismisel mahlakuse. Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Kiivi sisaldab eriti palju A, B ja C vitamiini ning mineraalsoolasid. Päritolu Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud. Fakte kiivist Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Temast valmistatakse ka marmelaadi, zheleed, kompotte, essentse jne. Hea omadus aidata kurguvalu ja ülemiste hingamisteede katarri puhul.
Ajakirjanik: Tere kallid lugejad täna uurime kiivide elu olustiku ning kiividega seotud asjaolusid. Kiivi kasvataja: Tere kiividel on mitu erinevat nime ja nendeks on ladina k: Actinidia chinensis, Actinidiaceae ,inglise k: Kiwifruit, Chinese gooseberry, saksa k: Kiwi, Chinesische Stachelbeere, rootsi k: Kiwi. Ajakirjanik: Mis riik on kiivi kodumaaks? Kasvataja: Kiivi kodumaaks on Hiina ja Tavani mäestike metsaalad. Ajakirjanik: Missuguseid toitaineid toiduaine sisaldab kiivi? Kasvataja: Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta. Ajakirjanik: Mis ülesandeid nimetatud toitained meil organismis täidavad? Kasvataja: Sahharoos, fruktoos ja glükoos täidavad meie organismis energeetilist ülesande ja varuaine ülesannet
Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala...
1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline metsaalad. Kollane karjamaa. Oranz teraviljakasvatus. Punane viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima
hansalinn). Majandus ja tööstus Norra tööstus on suhteliselt kõrgelt arenenud. Peamine tööstustoodang on elektrienergia, nafta, rauamaak, malm ja maagaas. Majandus põhinebki suuremas osas teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra roll maailmamajanduses seisneb selles, et riik on Euroopas tähtis nafta- ja gaasitootja (suuruselt kolmas maailmas). Suured metsaalad ja odav hüdroenergia on taganud riigile tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Transpordigeograafiline asend Norra transpordigeograafiline asend on soodne, kuna peaaegu terve riik on ümbritsetud merega, tänu millele on riigil hea ühendus välismaailmaga. Mere lähedus soodustab riigi kaubandust. Ühine riigipiir Rootsi, Soome ja Venemaaga soodustab paremat kaupade liikumist läbi maismaa. Turismi arengueeldused
teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud loodusvarad, suured metsaalad, aga jaheda kliima tõttu ei saa igal pool kõiki põllumajandussaadusi toota. Norras on rikkalikult nafta- ja maagaasivarusi, rootsis kaevandatakse aga rauamaaki, Norras ja Islandil on arendatud kalandust. Lääne- Euroopa- Prantsusmaa, Saksamaa, Sveits, Austria, Belgia, Holland, Luksemburg, Monaco, Liechtenstein Majanduse arengutase on kõrge. Seda piirkonda iseloomustab väljakujunenud teedevõrk ja hästi toimiv transport. Seal piirkonnas
Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati tohutud metsaalad. Väga palju metsa on ajajooksul hävinud. Kasutati puitu laevaehituses. Kütteks oli oluline. Hiljem kehtestati piirangud ning hakati metsa istutama. Metsakaitse: Ilma metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa- alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi. Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest.
pruunkaru. soobel. Loomastik Metsamajandamine Loomulikult on metsavööndis oluliseks tööstusharuks ka puidu varumine ja töötlemine. Okasmetsade puit on tähtsaks tooraineks tselluloosi- ja paberitööstusele. Puit on vajalik materjal nii ehituses kui ka mööblitööstuses. Inimtegevuse tulemus Praeguseks on suur osa Ameerika parasvööndi metsadest maha raiutud ning endised viljakad metsaalad on asendunud põllu- ja karjamaadega. Metsavööndi, eriti sega- ja lehtmetsavööndi kliimatingimused sobivad hästi paljude teraviljade (nisu, rukis, kaer, oder jt), kartuli ning mitmete köögiviljade (kapsas, porgand, kaalikas jt) ning lina kasvatamiseks. Probleemid Metsade vähenemine, põllumaa saamiseks. Taime ja loomaliikide vähenemine Metsad pakuvad inimesele, kuid eelkõige
täis muusikarütmis tantsivaid kostümeeritud inimesi. Karnevali kulminatsioon on sambakoolide korraldatud kirev rongkäik. Amazonase vihmamets. Sama suurt pindala kui Austraalia hõlmav Amazonase dzungel on maailma suurim säilinud vihmamets. Siin leiab endale varju ja elatist tuhandeid loomi, linde, putukaid ja roomajaid, aga ka Amasoonia indiaanlased, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku on vihmamats ka väga õrn keskkond ja kuna maha on raiutud suured metsaalad satuvad ohtu nii inimesed, loomad kui ka taimed. Indiaani hõimud. Kunagi elas vihmametsas ligi 5 miljonit põlisasukat, tänapäeval on neid järel vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda. Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast,
Analüüsida tuleks nii kohalikke kui globaalseid muutusi, omandiõiguse küsimusi, turutõrkeid jne. Siis alles vastu võtta poliitika Mets seob süsinkikku, raie puhul loodus kannatab Tuleks kombineerida teiste maksudega Omandiõigus Nagu juba öeldud,Palju metsa kuulub riigile Samas riik võib olla halb metsamajandaja Ei suuda vastata nõuetele ja halb ja ei suuda koguda tulusid Samuti võivad riigitöötajad olla omakasupüüdlikud maksustamisel ja rendi kogumisel Kuna riigile kuuluvad metsaalad on suured, ei ole ka sama knowhowd kui kohalikul metsamajandajal oleks Kombineeritud majandamine Kui metsade seisukord on juba valitsuse käe all halvenenud, on kasutatud ka jagatud majandamist kohalikega. Näiteks Indias ja Nepaalis Kui mets kuulub ainult riigile, võivad kohalikud käituda seal mitte heaperemehelikult ja hävitada vara Kui riik ei saa hakkama ja suurtele korporatsioonidele ka majandamist anda ei taha, on võimalus anda majandamine väikestele firmadele
8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid. Oostikud (Kesk-Eesti, Võrumaa) peamised pinnavormid on oosid ehk vallseljakud. Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke
· Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) · Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv
• Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal • Aasia- suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne Arvukus • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes) • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Elupaik • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Uluksõralised, koduloomad, jänesed, koprad Paljunemine • Monogaamsed • Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar • Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis • Kutsikaid noortel 3-5, vanematel 6-8 • Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal ILVES Liigikirjeldus • Suur kaslane • Keskmine kaal 10-20 kg • Tüvepikkus -115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm
novembris. Noored pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis. Algul on nad pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema. Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada. Pilt 2. Põdrapullid võitluses Elupaik ja eluviis Põtrade elupaikadeks on jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad. Samuti noorendikud ja võsastikud. Põder vahetab sessoonselt elupaika. Suvel võib kohata teda peaaegu kõikides metsatüüpides. Näiteks raiesmikel, veekogude ääres, sooveerel ja mujal. Talvel koonduvad põdrad paikadesse, kus leidub kergesti kättesaadavat toitu: männinoorendikesse, pajustikesse. Enamasti elavad põdrad üksikuna või väikestes rühmades. Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. Toitumine Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Puuviljade iseloomustused Koostaja : Liisi Pernik K-08A Juhendaja : Elle Möller PÄRNU 2008 KIIVI : (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) Kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena.
talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas
Mullastikuliselt on Vormsi tüüpiline antud mullastiku valdkonna alale. Veidi ebatüüpiliseks võib lugeda saare keskosa leedemuldade esinemist, kuid selle põhjustajaks on geoloogilised moodustised oosid. Vallseljak ehk oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Taimkate Praeguseks on umbes 34% saarest kaetud metsaga. Suuremad metsaalad jäävad saare keskossa. Ülekaalus on kuusk, kohati mänd. Vormsi ala on mandrile liiga lähedal ja saar on liiga noor, et pakkuda tõelisi haruldusi. Orhideede rohkuse poolest on saar kolmandal kohal Eestis. Käpalised ehk orhideed on suurimaid õistaimede sugukondi. Paljudes Euroopa riikides, kaasa arvatud ka Eestis, on orhideeliigid võetud kaitse alla. Eestis on käpalisi 36 liiki, Vormsis leidub neid üle 20. Rohttaimi, puu- ja põõsaliike on
Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 miljonit hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Algupärane metsataimestik, lehtmets, moodustas peaaegu 80% metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaa metsaalad jaotada järgmiselt: 1) Põhja-Saksamaa- valdavalt männikud 2) Lõuna-Saksamaa- valdavalt kuusikud 3) Mäestiku piirkond- lehtpuude piirkond Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm (Quercus ssp.) Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi
kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi Sisaldus : Kiivi sisaldab väga palju C- vitamiini . Üks kiivi annab 120% organismi ööpäevasest C- vitamiinivajadusest . Sisaldab ka provitamiini A , D vitamiini , kaltsiumi ,- kaaliumi ja rauaühendeid . Kodumaa : Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi- kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Kasvatamine :Kiivi on aktiniidia (pms. hiina aktiniidia) vili
Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa kaguosas, naaberriikideks on idas Ukraina ja läänes Valgevene. Kuigi Musta mere lähedus on peaaegu käega katsutav, ei jooske Moldova riigipiir siiski mööda merevett. Piirid asuvad enamjaolt mööda pikki jõgesid - Dnepr ja Pruti. Pinnamood on Moldovas küll mägine, aga kõrgeim tipp ei ületa 430 meetrit. Valdavalt levib stepitaimestik ja 7% maaalast veidi ka metsataimi. Suuremad metsaalad jäävad riigi keskosasse. Suuri järvi Moldovas ei ole, kui see eest on riik mitme pika jõe ristumiskohaks. Levib ka väga huumusrikas ja viljakas mustmuld, mis on enamjaolt ka põllustatud. Ilmastik on Moldovas põllumajandusele ideaalne. Pehmed talved ja soojad suved teevad riigist eduka veinitootja, kuid samas toetub kogu riigi majandus igasugusele põllumajandusele. Kahjuks pole aga see tegevusvaldkond veel ennast täielikult ära tasunud ning Moldova vaevleb
kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja paljusid väikseid laululinde. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.
säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks.
langetamise peamiseks põhjuseks on poliitika, mis võimaldab lihtsat maade ostu ja toetab suurfarme. 1970. aastatel subsideeris Brasiilia põllumajanduslaene ja loomaliha eksporti • Taiga hävitamine – teedeehitus , Korralikult planeerimata betoonteede ehitamine naftaleiukohtade ja peamiste asulate vahel on ümbritsevat metsa tõsiselt kahjustanud. Maastik on valdavalt soine, uued teed on muutnud vete liikumist ja seetõttu kannatavad paljud metsaalad liigniiskuse all ja puud hävivad. • metsatulekahjud Metsatulekahjude sagedus on samuti märkimisväärselt kasvanud. Mõnede metsatulekahjude taga arvatakse olevat kohalikud naftafirmad 2. Nimetage kolm metsarikkamat riiki maailmas 3p. 1) Brasiilia 2) Soome 3) Venemaa 3. Nimetage kolm metsavaesemat riiki maailmas. 3p. 1) Austraalia keskosa - kõrb 2) Egiptus - kõrb 3) Island – tundra, jää – ja külmakõrb 4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p.
..12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid. Oostikud (Kesk-Eesti, Võrumaa) peamised pinnavormid on oosid ehk vallseljakud. Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke
mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige suurema osakaalu maastikus on viimase poolesaja aastaga omandanud metsad. Säilinud on ulatuslikud metsaalad, nagu näiteks Kõrvemaa ja 72 500 hektariline Lahemaa, mis on üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid. Teadlaste hinnangul võib Eesti metsades elutseda ligikaudu 20 000 liiki sammaldest-samblikest lindude ja imetajateni. Ja on just sellise vaba ja rikkumata elus ja eluta looduse pärast tahetakse Eestisse juurde tulla lähedalt ja kaugelt. (Keskkonnaministeerium 2018a) Mis puudutab vaimse kultuuri väärtuseid, siis, kõigepealt, vaimne kultuuripärand Eesti jaoks on
metsadest kuulub eraomanikele. Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaa metsaalad: kogu metsaga kaetud ala 15341 ha loodusliku metsaga ala 14380 ha istandustega kaetud ala 961 ha ilma metsata ala 176 ha 24 25 Kasutatud kirjandus · http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=FR · http://www.manicore.com/anglais/documentation_a/greenhouse/plate.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa · http://www.vm.ee/est/kat_48/249.html
kaubandusest just mereteed pidi. · Mullad: Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul vaikselt maha raiutud ja põllustatud, mis on olnud tugevaks põhjuseks metsalooduskaitsealade loomisele. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu: · Rahvaarvu kasv 2006- 2050: 14% · Sündimus: 12 4 · Suremus: 10 · Imikusuremus: 5,1 · Keskmine eluiga (N/M): 81/76 · Kirjaoskus: 99.0%
Mõned rüütlid pidasid jahi tarbeks erilisi jahihobuseid ning paljudel oli jahipidamine kujunenud lausa maaniaks. Enamasti oli see rüütite ainus võialus kasutada vibu. Eriliselt treenitud jahikoerad saadeti juba varahommikul välja jahiloomi välja nuuskima ja nende jälgi üles võtma. Rüütlid küttisid jahiloomi kas ratsa või jäid oma vibudega varitsema, kuni klaperjahisulased ajasid jahiloomad lärmi tehes nende poole. William Vallutaja eraldas iseedna jahapidamise tarbeks tohutud metsaalad. Metsnikud hoidsid metsa korras ning hoolitsesid jahiks välja valitud metsloomade eest. Talupoegi, keda tabati kuninglikes metsades salaküttimas, ootas karm karistus. Neil raiuti käsi otsast, aga nad võidi ka hukata. Et nendes piirkondades elavat talunike koerad jahiloomi ei murraks, lõigati neil esikäppade küüned maha. Kui kuninglikud jahivaldused ulatusid aadlimeeste maadele, tuli isegi neil jahi pidamiseks luba küsida. 11.Daamid
Põlenud aladel või lageraie aladel, mille pindala on üle 0,1 ha ja kus võrade liituvus on alla 0,2, tuleb mets uuendada mitte hiljemalt kui 3 aasta pärast. Uuendatakse ökoloogilise printsiibi alusel - maha raiutud tammemetsad, vahtrad, pärnasalud, saaresalud ja männimetsad, mis kasvasid sobivatel kasvukohtadel, tuleb asendada samade puuliikidega. Riiklikud metsavahid võivad takistada edasist metsaraiet kuni maha raiutud metsa taastamiseni. Erandid on võimalikud juhul, kui suured metsaalad hävivad loodusõnnetuste tagajärjel. Metsahaldajad või -omanikud, kellele kuulub üle 500 ha metsa, ei tohi ületada aastaraie normi, teised aga peavad kinni pidama kümne aasta raienormist (Lietuvos misku institutas 2009). 9 2.2.5. Metsade kaitse Metsade kaitse ülesanded hõlmavad endas metsade ja metsavarade kaitset illegaalsete tegevuste eest, nagu illegaalne raie, metsa kasutamise toimingute rikkumine, metsa
Ta on Põtrade elupaikadeks on , milleks on piiksivat ninahäält või pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, jõgede-, järvede-, summutatud köhimist. Põdrad iseloomulikud on ka pikk ülamokk. sooderikkad suuremad suhtlevad madala ammumise teel. Põdrapulli kaal on väga suur ja võib metsaalad ka kaaluda umbes 600 gk, noorendikud ja Labidakujulised sarved ehivad ainult võsastikud. põdrapullide pead. Sõralised Kitse häälitsus meenutab isemoodi Metskits on sihvaka keha, peente Elupaigana eelistab
sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina. Kiivi Kiivi (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena.
Lisaks esineb rannikumadalikul ka gleimuldasid. (Linkrus 1998) Kokkuvõttes võib öelda, et suurema osa rannikumadaliku mullastikust moodustavad liivmullad. Mullad on valdavalt põuakartlikud ning sageli tundlikud reostuse ja tuulekande suhtes. Liivmuldade madala loodusliku viljakuse ning kivisuse tõttu on haritava maa osatähtsus Soome lahe rannikumadalikul väga väike (Linkrus 1998). 1.7. Taimestik Maakasutuse poolest on ülekaalus metsaalad, mida on hinnanguliselt kokku ligi 62%, sh lehtmetsa 6,7%, okasmetsa 31,7%, segametsa 15,6%, üleminekulisi metsaalasid 8,3%. Põõsastikke, looduslikke rohumaid ja karjamaid on hinnanguliselt 3,9%. Kuna maastikurajoonis domineerivad liivmullad, on taimkatte poolest enamlevinud nõmme-, palu- ja rabastunud (sinika- ja karusambla-mustika-) männikud. (Arold 2005) Moreenil ja viirsavil kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida
üksikuid suuri puid ning nektari- ja õietolmurikaste õitega põõsa- ja puuliikide servakoosluseid. Niisuguseid võtmetunnuseid nimetatakse bioloogilisteks võtmetunnusteks. Võtmetunnused võivad olla ka mitmesugused maastikuelemendid, nagu veekogud, allikad, rändrahnud, paljanduvad kivimid, pangad ja liivaluited, millel on elupaigaspetsialistide jaoks oluline tähtsus. Äärmuslike looduslike tingimuste tõttu ei ole inimesed neid alasid majandama kippunud. Niisugused metsaalad on pikka aega häirimatult eksisteerinud ja nende alade iseloomulikud liigid olgu metsale kui ökosüsteemile või kaljusele pinnasele või allikaveele kohastunud liigid on säilinud tänase päevani. Siit tuleneb maastikuliste võtmetunnuste tähtsus. Vahel on mets üksnes oma ökoloogiliste tingimuste järjepidevusega loonud soodsad tingimused elupaigaspetsialistidele, kellel on olnud piisavalt aega levida ja olemasolevate tingimustega kohaneda
viljad valmivad hästi järele ja säilivad kauemgi. Müüakse tükiviisi. Söödav osa on helepunane seemneümbris. Kokku moodustab söödav osa umbes poole vilja kogukaalust. Mahla pressitakse granaatõunast tööstuslikult ja seda kasutatakse jookide valmistamiseks. Valmistatakse ka siirupit. Idamaa köögis kasutatakse granaatõuna teri ka lisandina liha- ja kalaroogade juures. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:43-44) Kiivi Kiivi kodumaa on Hiina ja Taiwani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal. Üha enam viljeldakse ka Austraalias, Kalifornias, Lõuna- Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Praegu on Itaalia Uus-Meremaa järel kiivi toodangu poolest teisel kohal maailmas ja suurim produtsent Euroopas.
Halljänes mõisnike poolt 19.saj ULUKIKAHJUSTUSED metsas ja nende vähendamise võimalused. Suurimad kahjutekitajad metsas: põder, kobras, jänes, metskits, punahirv, hiired (uruhiir). Põder ohustab männi- ja haavanoorendikke ning keskealisi kuusikuid, vähem kasenoorendikke. Ka saare- ja tammeuuendust võivad põdrad oluliselt kahjustada. Kärbib võrseid, murrab latvu, koorib puu. Ja nii kõik 3 sõraliste liiki meil siin! Kobras ujutab üle veekogude läheduses olevad metsaalad. Tekib liigniiskus, puud kuivavad ning puistu tootlikkus väheneb. Jänes närib puukoort ning ka puud. Näksib ka võrseid. Puud kahjustuvad, kuivavad. Metskits Üsna ohutu loomake, vähemalt väikese asustustiheduse korral nagu meil praegu. Noortes männi- ja kuusekultuurides kärbib ta kohati puukeste ladvavõrseid. Kahjustab tema elupaikades olevaid võõrpuuliike. Sokud valivad oma sarvede nühkimiseks tavaliselt just need puud, mis pole nende elupaikades eriti levinud, nt lehis.
Kõrgemale liikudes muutub rohtkate järjest madalamaks, ning algavad alpi niidud. Niidud on hea suvekarjamaa, kus karjatatakse lambaid ja veiseid. Alpi niitudest mäetippudeni ulatuvad igilume ja -jää vöönd, kus õhutemperatuur on kogu aasta alla 0 oC. Nii kliima kui ka mägede suur kõrgus soodustavad liustike teket, kust algavad kiirevoolulised jõed. Mägede jalamil on levinud põllud, aiad ja viinamarjaistandused. Inimtegevus on loodust tugevasti muutnud, metsaalad on peaaegu täielikult üles haritud. (13; 17 lk 118, lk 104) Tüüpilisemad loomad on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on küttimise ja tiheda asustatuse tõttu väheseks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugustest seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Suhteliselt vähe on kõigusoojaseid loomi.
Tsiili on ekspordi poolest maailma esimeste hulgas veini ekspordi poolest. · Kas esineb ka põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme? Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme võib tekkida seoses väetamisega, mille tagajärjel reostub vesi. Samuti segab põllumajandusega tegelemist mägine pinnamood ja kuivus. Metsamajandus ja metsatööstus · Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis?(%)Kas seda on vähe või palju? Tsiilis on metsaalad enda alla hõivanud 45% kogupindalast. · Mis tüüpi metsad Tsiilis kasvavad ja millised on peamised puuliigid? Tsiilis kasvavad enamjaolt vihmametsad, mis asuvad troopilises osas, samuti riigi keskosas. Peamised puuliigid on seal loorber, tamm, küpress, lõunapöök ja muud liigid, mis kasvavad enamasti põõsarindes. · Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Põhjas, Atacama kõrbes, taimestikku õieti polegi.
Vanemad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. Noored pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis. Algul on nad pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema.Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada. Elupaik ja eluviis - jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad. Samuti noorendikud ja võsastikud. Põder vahetab sessoonselt elupaika. Suvel võib kohata teda peaaegu kõikides metsatüüpides. Näiteks raiesmikel, veekogude ääres, sooveerel ja mujal. Talvel koonduvad põdrad paikadesse, kus leidub kergesti kättesaadavat toitu: männinoorendikesse, pajustikesse. Enamasti elavad põdrad üksikuna või väikestes rühmades. Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. Toitumine - Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort
tegevus) Jussi lagedik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14m). Albu ja Ambla vallas on põllumaadel näha huvitavaid, langatustest lainjaiks muutunud karstialasid. Mitmed siinsed pinnavormid on esitatud (või soovitatud kanda) Eesti ürglooduse raamatusse. Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Järvi on 12. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m). 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
aga leidub ka mõningad väärispuud. 64. Metsade majandamise põhimõtted ning arenenud ja arengumaade metsamajanduse iseloomustus Arengumaad Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Alepõllunudse käigus, mil iga paari aasta järel võetakse kasutusele uus maalapp, hävitatakse tohutud metsaalad. Arengumaade metsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe: üleujutus, muldade hävimist jms. Arenenud riigid Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) 65. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood
Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvuslipp on sinimustvalge trikoloor. Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi. Eesti riigivapil on kolme sinise lõvi kujutis kuldsel kilbil. Eesti Statistika 3 Loodus Eesti loodus on mitmekesine, sest asub mandrilise ja merelise kliima piirialal. Iseloomulikud on poollooduslikud kooslused, sood, ulatuslikud metsaalad, jõed ja järved. Eesti asub lindude Ida-Atlandi rändeteel, märgala Matsalu rahvuspark on rändlindudele üheks tähtsaimaks peatuspaigaks. Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on tutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasa liikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loom hunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31.
Jaapani põhjaosa 11. boreaalsete metsade kliima (Dfc, Dwc): kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Sademeid 300-600 mm, aurumine väike, liigniiske. Euraasias taiga o boreaalse metsa keskkond: maastiku on kujundanud mandrijäätumised. Esineb igikelts. Okasmetsad, suured metsaalad, soostumine. Põllumajandus on piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid (teraviljad). Puidutööstus, paber, tselluloos o nt: Euraasia põhjaosa Skandinaaviast Siberini ja Kaug-Idani, Alaska, Kanada keskosa, Yukon, Labrador, Island 12. tundrakliima (Dfc, Dwd): kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike külm suvi, pikk talv, juulikuu keskmine ulatub +10 °C. Sademeid 200-300 mm, aurumine väga väike. Lumikate õhuke
lehed kolletuvad enneaegselt või kukuvad koguni küljest ja nad muutuvad kaitsetumaks teiste kahjulike keskkonnafaktorite suhtes, nagu putukate rünnakud, haigused, põud või külm talv. Eriti tundlikud on hapestumise puhul just okaspuud (Maasikmets 2004: 38). Tänapäeval suuremat osa Euroopast hapestumine küll enam ei ohusta, ent mitmetes piirkondades (eriti Kesk-Euroopas) ületab saasteainete sadenemise koormus endiselt tundlike ökosüsteemide talumisvõimet. Suured metsaalad on kahjustatud Venemaal Uurali, Koola poolsaare ja Siberi suurte tööstuskeskuste läheduses. Kagu-Aasias ületab mõne aastakümne pärast paljudes piirkondades väävli depositsioon suure tõenäosusega taseme, mida täheldati kunagi kõige enam saastatud aladel Kesk- ja Ida-Euroopas (Maasikmets 2004: 37). Lisaks happelisele õhusaastele võib metsade kahjustumise põhjuseks olla sageli ka tahma kõrge kontsentratsioon saastekompleksis. Leeliselise õhusaaste osakaal moodustab üldisest
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
