Majandussektorid (0)

Majandussektorid
Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus , maavarade kaevandamine.
Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus , masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit : põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine.
Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus , riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism , osad kultuurvaldkonnad.
Eesti majandusgeograafiline asend
Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase.
Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned
Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani
Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud loodusvarad , suured metsaalad, aga jaheda kliima tõttu ei saa igal pool kõiki põllumajandussaadusi toota. Norras on rikkalikult nafta - ja maagaasivarusi, rootsis kaevandatakse aga rauamaaki, Norras ja Islandil on arendatud kalandust.
Lääne- Euroopa- Prantsusmaa, Saksamaa, Šveits, Austria, Belgia, Holland, Luksemburg , Monaco, Liechtenstein
Majanduse arengutase on kõrge. Seda piirkonda iseloomustab väljakujunenud teedevõrk ja hästi toimiv transport. Seal piirkonnas tegeletakse emergeetikaga, masina-, keemia-, tekstiilitööstusega, mäetõõstuse, masinatäästuse ning farmaatsiatööstusega. Prantsumaal kasvatatakse viinamarju ja muid lõunamaiseid puuvilju. Samuti on Hollandis, Belgias, Saksmaal, Austrias ja Šveitsis karjakasvatus ning tugev toiduainetööstus.
Ida- Euroopa riigid- Bulgaaria , Moldova , Poola, rumeenia, Slovakkia , Tšehhi, Ukraina , Ungari, Valgevene ja Venemaa lääneosa
Seda piirkonda iseloomustab madalam elutase ja hulgalisi sotsiaalseid probleeme. Nende riikide majanduslik tase on ebaühtlane. Tšehhi on nt rikkam riik, kuid Bulgaaria ja Moldova vaesed riigid. Neis riikides on suur osa põllumajandusel ning sellega seotud toiduainetööstusel. Mõndades riikides on maavarad, masinatööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus ning farmaatsiatööstus.
Lõuna- Euroopa- Itaalia, Hispaania , Kreeka, Portugal , Horvaatia, Sloveenia , Montenegro, Serbia , Makedoonia. Tegu on kõikide Vahemere äärsete riikidega, kus valitsevad sarnased kliimatingimused.
Suur osa on turismil ja teenindusel ning põllu- ja aiakultuuride kasvatamisel, mitmekesine toiduainetööstus, masinatööstus, raske- ja metallitööstus, Serbias ka põllumajandus, Hispaanias on rõhk auto-, tekstiili- ja jalatsitööstusel.
Energiaallikad - plussid, miinused
Taastumatud: Fossiilsed kütused – maapõues miljonite aastate jooksul talletunud ained
Taastuvad: Energiavormid, mis pärinevad otse loodusest  ehk primaarsed energiaallikad
Päikeseenergia- Kõige keskkonnasäästlikum energiaallikas
(+) Saaste ja müravaba ning väljaehitatud paneelid on suhteliselt hooldevabad
(-) Ülisuured investeerimiskulud, ka pole paneelid veel kuigi tõhusad
Tuuleenergia-
(+) Perspektiivikaim taastuvenergia liik, mõju keskkonnale väike
(-) Tuuleturbiinide tootmine kallis, tuult ei pruugi kogu aeg olla,
ka emotsionaalne külg inimestele
Voolava vee energia- Vee liikumise energia muudetakse elektrienergiaks
(-) Paisud mõjutavad jõgede vooluhulka ja kalade eluviisi
(-)Tammide rajamine on kulukas ja seda on otstarbekas kasutada kohtades, kus liikuva vee hulk on suur
Geotermiline energia- Maapõue energia, mis sõltub asukohast – maa sisesoojuse voog peab asuma pinnale lähedal
Koormab vähe keskkonda, kuid jooksvad kulutused suured
Meil kasutatakse maakütet
Nafta- Must kuld
(+) Suur kütteväärtus, palju kasutusvõimalusi, hea käideldavus
(-) Tugev surve looduskeskkonnale (naftareostused), suur CO2 allikas, pinged riikide  vahel
Kivi- ja pruunsüsi- Kuna varud on rikkalikud, toodetakse veel praegugi elektrit
(+) väga mitmekülgne maavara, saab toota palju kütuseid
(-) Kaevandamine töömahukas, põletamine kahjustab keskkonda
Maagaas- Kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas
(+) Põleb peaaegu täielikult, transport torude kaudu
Tuumaenergia- Kasutatakse looduslikult radioaktiivseid keemilisi elemente – U, Pu, Th
(+) Äärmiselt suur energiasisaldus,
ei tekita kasvuhoonegaase
(-) Elektrijaamade ehitamine kallis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine ohtlik; ⅔ soojusest läheb kaotsi
Eesti energiamajandus
Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja  teised taastuvad energiavarad )
90% elektrist saadakse põlevkivist
Palju moraalselt vananenud seadmeid elektrijaamades ja – võrkudes
Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist
Vedelkütuste transiitveod Eesti sadamaisse
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme
Kaevandamisel muudetakse oluliselt maastikku , hävib hulk looduslikke kooslusi, tekivad aherainemäed, kasutamisel eraldub mitmeid kasvuhoonegaase, erinevad jääkproduktid (poolkoksi- ja tuhamäed), veereostus