1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1
Igal erineval protsessoril on oma masinkeel ja sellele vastav assemblerkeel. Ühele protsessorile arusaadavad käsud moodustavad käsustiku. Kõrgtaseme programmeerimiskeeled vähendavad sõltuvust protsessori eripäradest ja nendes kirjutatud kood kompileeritakse kinda protsessori käsustikule vastavateks masinakäskudeks. Lisaks assemblerile on ka olemas makroassembler, mis on nagu assembler aga sellele on lisatud makrodest koosneva metakeele toetus, mis võimaldab korraga töödelda programmikonstruktsioone või terveid assemblerkeelseid plokke. 4 Assemblerprogrammi lähtekood Assemblerprogrammi lähtekood on instruktsioonide jada, mida vastavalt antud juhenditele täidetakse, vahele jäetakse ja korratakse. Peale mõnetäheliste sümbolitega tähistatud käskude
kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja suhete jälgimine, tegelaste kogemustele tuginedes; iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle Teose mõistmiseks vajaliku põhjused ja lahendamisteed. metakeele tundmine Loomamuinasjutu tüüptegelased. seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja Kujundliku mõtlemise ja muinasjutu olemust; keelekasutuse mõistmine Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Koomilise leidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla
Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst. Meil on häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Foneemia täidab semiootilist funktsiooni. Tema loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on
Väljendab vastuvõtja hoiakut sõnumi suhtes (suhtumine käsku on teistsugune kui palvesse). Faatiline funktsioon keele kasutamine selleks, et hoida sidet, et saatja ja vastuvõtja kontakt säiliks. See on suhtluse eeldus. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale. Tähendab: (a) kommunikatsioonivahendi valikut; (b) sõnumi valikut (oluline on sõnumi vorm, ülesehitus, esteetiline kvaliteet. Eesmärk et sõnum jõuaks paremini pärale. Võib nimetada ka disaini funktsiooniks. Metakeele (ehk seletav) funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi. Viitamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. Võiks nimetada ka tunnetuslikuks ehk kognitiivseks funktsiooniks. Seotud kontekstiga.
Kurt Gödel (1906-1978) Mittetäielikkuse teoreem (1931) Kui väiteid saab tõestada süsteemi vahenditega, siis paratamatult tekivad vastuolud Kui süsteem/keel on konsistentne (mittevastuoluline), siis ei saa ta olla täielik (st sisaldab väiteid, mis võivad olla tõesed, kuid selles süsteemis mitte tõestatavad) Aksioomide konsistentsust ei ole võimalik tõestada vastava süsteemi vahenditega Metakeel Keel, mis kirjeldab seda teist keelt Metakeele tähendused on keeles Metakeele konsistentsust me ei saa tõestada metakeelega, siis loeme metametakeelt, mis tõestab metakeele konsistentsust, kuid mitte enda konsistentsust Keelesemantika Noam Chomsky. Aspects of the theory of syntax (1965) jätkas ameerika strukturalismi joont, et tähendus ei kuulu keele valdkonda Keel on lihtsalt 1 formaalne süsteem, keele puhul oluline, et räägiksime grammatiliselt korrektselt Chomsky lõi ideaalselt absurdse lause, kus iga järgmine sõna on vastuolus eelmisega
(st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus. • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt
süsteem. 4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele, Veel omadusi: - Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku. - Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel, dialekt e murre, idiolekt ühe inimese keel, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas(emakeel) - Metakeele olemasolu keele abil võime rääkida ja kirjeldada keelt - Võime kõnelda sellest, mida pole kohal Maailma keeled (EKSAMIKS???) Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt Keelte liigitamine: 1) genealoogiline liigitus keelte suguluse järgi, pärit samast algkeelest. (Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud suguluskeeli, nt baski keel ja korea keel). Nostraatkeelte
* Keelemärgi diskreetsus e eristatavus * Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika).
&Griffiths&Tiffin 2007: 18). 8 ,,Juri Lotmani, Roman Jakobsoni jt uurijate andmeil kuuluvad binaarsed opositsioonid ka loomuliku keele ,,omastruktuuri" tunnuste hulka. Jakobson on jõudnud järeldusele, et kõikide loomulike keelte fonoloogiline ehitus on läbivalt binaarne. Lotmanil on binaarsed opositsioonid ühtaegu nii objektikeele kui ka metakeele struktuurielemendid (universaalidest 142-143) Phallus fallos. ,,Feministliku teooria terminisõnastik" (A Glossary of Feminist Theory) kohaselt on ,,fallos" sümbol või tähis ning peamine ja kõrgeim tähis mees-domineerivas kultuuris. Freudi järgi representeerib naiste peenise mitteomamine piltlikku ,,kastreerimist". Vale oleks aga arvata, et tõsiasi, et mehed omavad peenist, õnnistab neid ka fallosega
Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst. Meil on häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Foneemia täidab semiootilist funktsiooni. Tema loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs
televisiooniprogramm jõuab vaatajateni jne. Sõnum on materiaalne nähtus või protsess. ( linnulaul, valgusfooti punane tuli) inimkeele omadusi • kõne primaarsus, kirja • elusa keele süsteemi pidev sekundaarsus; muutumine; • keele omandamine lapseeas • keelesüsteemi variantide olemasolu (esimene ehk emakeel); (allkeeled: näit kirjakeel, dialekt e • metakeele olemasolu (?); murre, • võime kõnelda sellest, mida pole idiolekt, stiil); koha Inimkeele olemuslikud omadused • keelemärgi • keelemärgi keelesüsteemi arbitraarsus ehk diskreetsus ehk kaksikliigendus: motiveerimatus(kehtib eristatavus (ei kehti nt: esimene liigendus:
Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 85. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. METAKEELED:Komponentanalüüs: mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 86
lilled GS=TS=PS GS(ei=)TS=PS GS=TS(ei=)PS 10.11 - SEMANTIKA E TÄHENDUSÕPETUS Ogden & Richards - Tähistaja (A) - häälikuline vorm (keel) - small caps Tähistatu (B) - mõiste (meel) referendi peegeldus meeles, mõistuses - kursiivis Referent (C) - entiteet / sõna* (maailm) keeleväline olend, omadus, sündmus etc *lihtsustus See pole tähenduskomnurk, ent otseseost keele ja maailma vahel ei ole, metakeele Tähendus (ing meaning) 1.abstraktne (üldistus, süsteemi tähendus) 2. konkreetne (kõneleja/kuulaja) ideaal kõneleja = kuulaja tähenduse uurimine: 1. komponentanalüüs (al 1960, sobilik ühe tähendusvälja sees) 2. prototüüpanalüüs (al 1970) 3.leksi kontseptuaalne semantika (1980 Roy Chachendorf - väike fännklaab) 4. kognitiivne semantika (1990) - tähendus võib selgitada kogu keele (mõtlemise) toimimist Märgisüsteem Märkide liigid (C. Pierce)
(st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus; • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus
Selle tähenduskirjelduse all leidub erinevaid meetodeid, nt. loogiline komponentanalüüs: • tähendust kandvad sõnad defineeritakse lause piires • mitmesõnaliste väljendite tähendused avatakse osade kaudu, s.t. kompositsionaalselt. • sõnatasandil on sellise lähenemisviisi kohaselt võimalik jagada sõnad semantilisteks koostisosadeks (primitiivideks) Anna Wierzbicka (s. 1938) loonud eri keelte semantiliste primitiivide kirjeldamiseks näitliku metakeele NSM (natural semantic metalanguage), mis koosnebki semantilistest primitiividest. Algselt vaid 14, hilisemates töödes kuni 60 primitiivi, nt. • mentaalsed predikaadid (MÕTLEMA, TEADMA, TUNDMA) • tegevused ja sündmused (TEGEMA, JUHTUMA) • hinnangud (HEA, HALB) • omadused (SUUR, VÄIKE) • aeg (ENNE, PÄRAST, KUI) • substantsi väljendajad (MINA, KEEGI, MISKI, INIMENE)
vaatleme ajakirjandusteksti kui avalikkuses esitatavat märki. Ajakirjandustekst omakorda representeerib ja tähendustab oma keskkonda; määratleb selle tähendusi. Kultuuriuuringud ● juhatab kaasaegse kultuuri uurimisse; selles on oluline aspekt meedia ja meedia vahendatav kultuur ● juhatab erinevate kultuurinähtuste mõistmise ja kriitilise analüüsi juurde ● kujundab kultuuriteoreetilise baasteadmuse ● toetab kultuuri kirjeldamise-analüüsimise metakeele kasutamist ● annab ainest kultuuri analüüsiks ja analüütilise diskussiooni arendamiseks ● teemad: kultuur, identiteet, ideoloogiad, popkultuur, keel ja representatsioon, retseptsioon ja auditoorium, kultuurikonfliktid ja globaalsus, kultuurisotsioloogia jms ● annab vahendid maailmaprotsesside mõistmiseks, tõlgendamiseks ja mõtestamiseks, sh avaliku sfääri – poliitilise sfääri, majandussfääri, sotsiaalsfääri, kultuurisfääri jt
on lausa programmiliselt liikunud metafoori kui kunsti olemusliku aluse lammutamise suunas. Alul seda retoorilise figuurina täiuseni viies, et seejärel eemalduda ja naasta luuleeelsesse, "keele enese algse ja paratamatu metafoorsuse" juurde. Juba ühes oma kuulsaimas essees "Mis on luule?"(Looming 1975, nr 12) väidab ta luule olevat argikeele kohal kõrguva metakeele, mis aga ei toimi argikeele vastandusena, vaid omamoodi süvendajana. Mõlemad, nii argikeel kui luulekeel, on tõelusega elavas kontaktis, mida Kaplinski meelest ei suuda aga "metafoor metafoori pärast" luuletamine.Siin näibki olevat sobiv koht iseloomustada Kaplinski loojanatuuri mitte siis ainult luule, vaid ka proosa, draama ja esseistika primum mobile't. Selleks on kaemus selle sõna kõige sügavamas tähenduses, elu vahetu tajumine
kogum. Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 69. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. 70. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded 71. Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 72. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
tähenduslikud üksused (sõnad) 4) keelesüsteemi produktiivsus- Keelel ei ole piire; lausete hulk keeles on piiramatu. Suhtluses on piirid ees, seda raskendab arusaamine. Sellele lisaks: elusa keele süsteemi pidev muutumine; inimkeeltel on allkeeled, kirjakeel, dialekt ehk murre; idiolekt keelesüsteemi variantide (allkeelte) olemasolu kõne primaarsus, kirja sekundaarsus keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel), keelepädevuse olemasolu; metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on
- Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(?) (Metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast). Loomulik keel: kõige olulisem inimestevahelise suhtluse vahend. ,,Loomulik" tähendab, et 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab
- Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(?) (Metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast). Loomulik keel: kõige olulisem inimestevahelise suhtluse vahend. ,,Loomulik" tähendab, et 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e
*Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused) *Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid *Kui tahta kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid
- ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus) Viimast saab edukalt kasutada näiteks väldete kirjeldamisel. Privatiivne on universaalseim, sest opositsioon on selgelt kontrollitud. Tunnust defineerib Trubetskoi kui metakeele elementi, kui midagi, mis ei ole keele osa, vaid midagi, mille abil keelt kirjeldatakse. Erinevates keeltes on erinevad tunnused, mille abil häälikuid eristatakse. Positiivse tunnusega opositsiooni osa nimetatakse markeeritavaks. Foneem on keele väikseim ühik. Trubetskoiga seostatakse ka keele elementide funktsioonid: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon (tipu moodustamine; igal keele elemendil on oma tipp, nt silbi tipp on vokaal, sõnal
identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid: tsiteerimine, adressaadi täpsustamine, interjektsioonid, kordamine, personaalse ja objektiivse vaatenurga muutumine. Appel-Muyskeni funktsioonid: - referentsiaalne (ei oska üht keelt piisavalt), - direktiivne (vestlusesse kaasamine või sellest kõrvaldamine), - ekspressiivne (vestluse tempo ja tooni muutmine), - metalingvistiline (kommentaar, metakeele funktsioon), - poeetiline funktsioon. 27. KUIDAS DEFINEERIDA KEELT JA MURRET? KEEL MURRE DEFINITSIOO Vastastikku mõistetavate murrete 28. madala staatusega mittestandardne N kogum. Mingit keelt peetakse keeleks keelekuju; 29. maailma isoleeritud osades räägitav
- ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus) Viimast saab edukalt kasutada näiteks väldete kirjeldamisel. Privatiivne on universaalseim, sest opositsioon on selgelt kontrollitud. Tunnust defineerib Trubetskoi kui metakeele elementi, kui midagi, mis ei ole keele osa, vaid midagi, mille abil keelt kirjeldatakse. Erinevates keeltes on erinevad tunnused, mille abil häälikuid eristatakse. Positiivse tunnusega opositsiooni osa nimetatakse markeeritavaks. Foneem on keele väikseim ühik. Trubetskoiga seostatakse ka keele elementide funktsioonid: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon (tipu moodustamine; igal keele elemendil on oma tipp, nt silbi tipp on vokaal, sõnal
sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2
(ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (olevikku ja tulevikku seletav ja ajas pööratav fakt) teljele. Müütide mõte ei ilmne mitte tema üksikute osade kaudu, vaid üksnes nende üksikute osade kombineerumise tõttu tervikuna. Müüdi keel on spetsiifiliste omadustega ja ta asetseb oma alusest (keelest) kõrgemal tasandil Müüdid ja muinasjutud kui keele eriliigid kasutavad keelt ,,hüperstruktuurselt": Nad moodustavad n-ö metakeele, mille struktuur on teokas kõigil tasanditel. Tavakeelele (kõne) lisandub veel üks parameeter, kuna reeglid ja sõnad on siin kujundite ja tegevuste konstrueerimiseks, olles ,,normaalseteks" tähistajateks kõne tähistatavate jaoks ja samal ajal tähenduslikeks elementideks tähenduste lisasüsteemis, mis rullub lahti teises plaanis. Näide "hüperstruktuuri" kohta Muinasjutus on ,,kuningas" mitte lihtsalt kuningas ja ,,karjatüdruk" karjatüdruk: need sõnad ja
tollased autorid üldse jõuda võisid. Sümbolismi keskne kategooria on ilu nagu estetismis. See on keskne olnud alates romantismist, st see on ilusa ja inetu konseptsioon. Ka mingisugusesse punkti asetatud surnud lind võib olla maaliline mida maalikunstis võib kogu aeg näha. Objektist ei sõltu see kas on teda võimalik esteetiliselt vaadelda või mitte. Sümbolism on teadusajastu produkt sest ta loob enda keele. Teadus on see asi mis loob metakeele, nt ka kirjandusteaduses. Naturalism on ka teadusajastu produkt oma eesmärgi pärast. Sümbolistlik luuletus on tihtipeale üsna tundeline, ja suur osa sümbolismist on sarnane romantismiga kus püütakse võimalikult täpselt väljendada mida tuntakse. Jaguneb kahte ossa: abstraktne (Malarmne) ja emotsionaalne (Verlaine). Neid ühendab omavahel iluideaal. Sümbolistide keelel oli ülesanne luua uus maailm, mis on tuttav juba romantismist. Sümbol võib olla mitmekülgne
Kuidas tugitool (empiiriline) või korpused Sõltub alati objektist ja eesmärgist Keeleteaduse meetodid Lingvisti keelepädevus ja korpused Empiirilised uurimused päris keelekasutus Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeeriminie, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid Perspektiiv: sünkrooniline (praegu kasutusel olev keel), diakrooniline (arengus ja muutumises ajaloolises vaatepunktist) Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika) KORPUS TEKSTIKOGU Korpus on (tavaliselt) polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest (või mingist kindlast ,,lõigust") Tekst= nii kirjalik kui ka suuline Intrnetikeele korpused Plussid: Lihtne koguda Andmemahud tohutu suured
rünnakute” eest kaitsta. Analüütiline filosoofia: Varast AF iseloomustas metafüüsikavaen ja Frege eeskujul huvi keele loogilise ja grammatilise vormi ühendamise vastu. Loodeti eraldada sisukad väited ebaväidetest. Viini ringi (loogiline positivism) kriteeriumiks sai väidete verifitseeritavus. Schlick lootis Wittgensteinile toetudes, et keele puhastudes filosoofilised (metafüüsilised) probleemid kaovad. Carnap taotles uue range metakeele loomist. Tänapäevast AF ühendab püüdlus mõelda rangelt ja argumenteeritult. Ühtset probleemide ringi ja seisukohti nagu tihtipeale kontinentaalses filosoofias, ei ole. Arutluse all võivad olla klassikalised filosoofilised probleemid ( keha ja vaimu, välismaailma olemasolu probleem, vaba tahte ja determinismi vahekorrad) aga ka poliitilised, eetilised jne küsimused. AF algse dominandi keelefilosoofia kõrval ja arvelt tugevnevad 1970 aastatest alates empiirilise keeleteaduse ja
muudest tekstidest vaatlusalusesse üle kantud. 61.Teksti mõiste kultuurisemiootikas Keel: loomulik (primaarne) kunstlik sekundaarne modelleeriv süsteem Tekst: väljendatus piiritletus struktuursus Kood: informatsiooni korrastatuse viis Topeltkodeeritus: väljendus- ja sisuplaan Teksti modelleeriv funktsioon Tekst kui kondendseeritud informatsiooni kandja. Metakeele modelleeriv funktsioon Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja ( nt riitus, kujutava kunsti teos või helitöö); Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkonna järgi kultuuri algelement Pidev tekst vs diskreetsed märgid (selle sees) Sellel põhineb kultuuriloovate semiootiliste opositsioonide süsteem loob võimaluse kombinatsiooniliseks mitmekesisuseks Vastandpaaride alusel liigitamine on arhetüüpne tegevus; sisaldub ka pidevates tekstides
nummerdamise teel täisarvudena esitada. Seejärel mä"ratakse ära loogika elementaarväidete tõesustingimused antud maailmaosas. Lõpuks näidatakse, kuidas leida keerukate väidete tõesus komponentideks olevate elementaarväidete tõesusest. Taolist kolmest komponendist koosnevat semantikat nimetatakse antud loogika mudeliks. Tarski uuris 1920.-1930. aastatel keele, sh. loogika formaalse keele - objektkeele -, ja keelest kõnelemise keele - metakeele - vahekordi, pannes sellega aluse semantika ja mudelite kaasaegsele käsitlusele. Muu hulgas näitas Tarski, et üheski formaalses keeles endas ei ole võimalik väljendada selle keele lausete tõesust. Tõepoolest, oletame, et mingi formaalne keel võimaldab väljendada selle keele lausete tõesust. Siis saab selles keeles kirja panna väite, mille sisu on järgmine: ``see lause on vale''. Jõudsime antiikajast tuttava valetaja paradoksini; nimetatud lause ei saa olla ei tõene ega väär.
ikka võib leida tõe, mille tõestamiseks on vajalik uus aksioom) "tõde pääseb tõestatavuse eest pakku" Aristoteles: väide on tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe vastavusteooria) Berry paradoks "väikseim täisarv, mis pole väljendatav lühemalt kui 25 silbiga." Valetaja paradoks: "see lause on väär"; "Järgmine lause on väär. Eelmine lause on tõene" Tarski lahendus: keele ja metakeele lahutamine erinevad tõestused! Tarski: tõedefinitsioon võimaldab iga lause kohta öelda, milles seisneb selle tõesus ( tõe verbaalne definitsioon). Lahendab valetaja paradoksi, aga loob uue: keelega ei saa enam öelda kõike, mis on ütelda. Frege, Ramsy tõe liiasusteooria predikaadil "...on tõene" puudub tähendus Bradley tõe identsusteooria tõesel väitel ja seda tõeseks tegeval faktil pole vahet
Kõne (ja keel) võimaldavad lapsel ennast lahti rebida konkreetsetest kujutlustest, luua abstraktsed kujutlused ja mõisted, mis kõne osaluseta oleks võimatu. Ühtlasi annab keel mõtlemise käsutusse valmis struktuurid suhete fikseerimiseks (sest, selleks et jne.) ja soodustab mõtte hargnemist. Seega keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kolmandaks aspektiks kõne ja mõtlemise seostes on kõne- ja keeleüksuste teadvustamine ja ühtlasi metakeele vahendite (keeleüksuste ja kõnesegmentide ning nendega sooritatavate operatsioonide nimetused) omandamine. Neid vahendeid kajastavad lingvistilised tekstid, sh. keeleõpikud. Õpingute eesmärk on teadvustada ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb aga omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, küsimuste esitamine sõnadele, käänamine ja pööramine jne
Kõik keerulisemad võtted on nende võtete transformatsioonid või kombinatsioonid. Teemandirööv. A. Gaudreault En littéraire du filmique système du récit 1988. Monstratsioon: tegevuse esitamine reaalajas, kaamera. Jutustus: sündmuste mittelineaarne esitamine, montaaz. Montaazivõtted moodustavad narratiivi. Filmi seob kirjandusega veel mimesis reaalsuse matkimine (topeltreaalsus). Kinoreaalsust tajutakse teispoolsusena. Teisiku ja peegeldamise motiiv moodustab varajase filmi metakeele. Fight Club. Tume teisik kui inimese alateadvus (Freud). Lacan: teisik moodustab osa tegelase teadvusest (Hitchcocki Psycho). 17. Kirjanduslik kaanon Strukturalism jäi USA ülikoolides vahele. Pärast uuskriitikat tuli kohe post- strukturalism, mille arvates kaanon on seotud võimu- ja sundimismehhanismiga. Kaanonivaidlus USAs. Kanonistid: 1) kirjandusliku kaanoni moodustavad üksnes tugevad kirjanikud; 2) kvaliteeti näitab teksti semantiline tihedus, tõlgendus-
3. Kui p ja q on lausearvutuse valemid, siis (p & q), (p ∨ q), (p → q) ja (p↔q) on lausearvutuse valemid. 4. Valemi välised sulud võib ära jätta. Sulud võib ära jätta ka siis, kui tehete järjekorra reeglid seda lubavad. 5. Rohkem õigesti koostatud lausearvutuse valemeid ei ole. Lubatud on juurde defineerida uute sümbolitega valemeid (nt p ⊕ q), kui need on õigesti koostatud valemite lühendid. A. Tarski (1902–1983) tegi vahet objektkeele (kui räägime nt maailmast) ja metakeele vahel (kui räägime nt lausetest maailma kohta), nt lause „Väljas on ilus ilm” väljendab objektkeele 13 lausena asjaolu, et väljas on tõepoolest ilus ilm; lause „„Väljas on ilus ilm” on jaatav lause” väljendab metakeele lausena asjaolu, et tegemist on jaatava lausega. Lausemuutuja on ihtlause (millel on kindla interpretatsiooni korral kindel tõeväärtus), lausearvutuse metamuutuja tähistab lausearvutuse lauseid. Selline vahetegemine pole alati hädavajalik
3. Kui p ja q on lausearvutuse valemid, siis (p & q), (p q), (p q) ja (p q) on lausearvutuse valemid. 4. Valemi välised sulud võib ära jätta. Sulud võib ära jätta ka siis, kui tehete järjekorra reeglid seda lubavad. 5. Rohkem õigesti koostatud lausearvutuse valemeid ei ole. Lubatud on juurde defineerida uute sümbolitega valemeid (nt p q), kui need on õigesti koostatud valemite lühendid. A. Tarski (19021983) tegi vahet objektkeele (kui räägime nt maailmast) ja metakeele vahel (kui räägime nt lausetest maailma kohta), nt lause ,,Väljas on ilus ilm" väljendab objektkeele 13 lausena asjaolu, et väljas on tõepoolest ilus ilm; lause ,,,,Väljas on ilus ilm" on jaatav lause" väljendab metakeele lausena asjaolu, et tegemist on jaatava lausega.
annaabi.ee 
