Kuressaare Gümnaasium GIORGIO DE CHIRICO Referaat Koostanud: Juhendaja: Kuressaare 2008 ELULUGU Giorgio de Chirico oli Kreeka-Itaalia päritoluga maalikunstnik sündis 10. juulil 1888. aastal Kreekas. Ta isa oli sitsiillane. Koos Carlo Carrà'ga lõi ta metafüüsilise (Pittura metafisica) kunsti liikumise. Tema isa Evaristo oli alati väga toetav poja kunstikiindumuse suhtes ja korraldas juba paariaastasele Giorgiole tema esimesed kunstitunnid koos Kreeka maalija Mavrudisega. Ta õppis kunsti nii Ateenas kui ka Firenzes. Pärast isa surma 1906. aastal kolis ta Saksamaale, et Münhenis astuda Kujutava Kunsti Akadeemiasse (Academy of Fine Arts). Selles koolis luges ta filosoofide Nietzsce ja Artur Schopenhauer'i kirjutisi ja õppis Arnold
97). Ta leidis, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, nendeks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relotsioonid. Nende nähtuste olemus, esmane põhjus ja eesmärk jäävad meile paraku kättesaamatuks. Ta väitis, et inimesed saavad oma teadmised kogemustest, vaatlusest ja eksperimendist (Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). A.Compte i (Grauberg ja Kivinurk 1991, 97; Saarinen 2007, 201) järgi läbib filosoofia kolm arenguastet: teoloogilise, metafüüsilise ja positiivse. Esimesel, teoloogilise astmel seletab inimene kõike toimuvat üleloomulike jõudude abil, näiteks haigusi pühjendab kurjade vaimudega. Metafüüsilise arenguastme korral asenduvad üleloomulikud jõuad abstraktsete mõistetega. Positiivsel arenguastmel lahendab teadus vastavaid küsimusi täpse vaatluse, hüpoteesi ja eksperimendi kaudu. Viimast arenguastet Compte ülistas ja pidas end vastava arenguastme eestvõitlejaks (Saarinen 2007, 201). 3
Kant "Prolegomena" Eelmärkused igasuguse metafüüsilise tunnetuse eripära kohta kõik kehad on ulatuvusega Analüütilised otsustused väljendavad vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes. mõned kehad on rasked Sünteetilisteks otsustusteks rohkendab tunnetust, kuna lisab mõistele midagi juurde Tunnetus a posteriori meelelisest kogemusest lähtuv, sellel põhinev tunnetus ehk empiirilist laadi Tunnetus a priori meelelisest kogemusest sõltumatu tunnetus (tunnetus, mis pärineb
• Kirjutama hakkas ta juba 6-aastaselt ja 16-aastaselt otsustas ta saada • 1961 aastal lõpetas ta Toronto ülikooli Victoria kolledžis bakalaureusekraa diga inglise keeles (cum laude), kõrvalerialadeks filosoofia ja prantsuse keel. • 1962 aastal jätkas ta õpinguid Harwardi ülikooli Radcliffe’i kolledžis. • Peale magistrikraadi saavutamist õppis ta veel kaks aastat doktoriõppes, aga ei lõpetanudki oma tööd inglise metafüüsilise armastusromaani teemal • Ta on õppejõuna töötanud kuues erinevas ülikoolis. Atwood on enim tuntud romaanide poolest ( mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu. Paljud tema luuletused on saanud insoiratsiooni müütidest ja muinasjuttudest. Atwood on avaldanud arvukalt lühijutte ajakirjades. Tal on ilmunud ka neli jutukogu ning kolm kogumikku raskesti liigitatavaid lühiproosat. Samuti on ta kirjutanud
Dada ja metafüüsiline kunst DADAISM • Modernistlik kunstivool • Tekkis Zürichis Esimese Maailmasõja ajal • Algatajateks peetakse kirjanikke ja maalikunstnikke • Põhiline eesmärk - šokeerimine DADAISMI TUNNUSED • Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • Agressiivne suhtlemine publikuga • Provokatsioonid • Luule visuaalse külje tähtsustamine • Kõlaefektidele rajatud luuletused • Dogmade, loogilise mõtlemise eitamine DADAISMI PÕHIMÕTTED • Tavaline ühiskond on jama! • Uus on parem kui vana • Elu on hetkeline, mõistetamatu ja juhuslik • Kunsti tähendus ja eesmärk on küsitav • Kunsti piire tuleb laiendada Hans Arp (pr. k Jean Arp) 1887 - 1966 • Elsassi päritolu maalikunstnik, skulptor ja kirjanik • Kirjutas manifeste, viljeles kubismi ja kollaaźi, valmistas puureljeefe • Hakkas aktiivseks dadaistiks 1917, hävitas kõik varasema „PÄHKEL“ Marcel Duchamp 1887 - 1968 • Sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp • Prantsuse -...
Mai. 1924 Arlekiini karneval. 1924-1925 Hollandi interjöör. 1928 Emadus. 1942 Giorgio de Chirico 1888-1978 • Kreeka • Giorgio de Chirico parimaid maale tuntakse ajavahemikus 1909-1919. • Perioodi alguses kujutatavad teemad olid linnavaated, inspireeritud vahemeremaade heledast valgusest • Vähehaaval pööras ta oma tähelepanu ülesisustatud hoiuruumidele, mõnikord lisas ka hübriidseid mannekeeni-sarnaseid kujutisi. • Hiljem jättis de Chirico metafüüsilise stiili kõrvale ja maalis realistlikumalt, kuid need teosed ei pälvinud enam sama head kiitust. Guillaume Apollinaire portree. 1914 Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915 Hector ja Andromache. 1917 Kadunud poeg. 1922 Salvador Dali 1904-1989 • Hispaania • 14-aastaselt debüütnäitus • Veristliku sürrealismi kuulsaim esindaja • Maalid mõjuvad suurejooneliste ja efektsete lavastustena • Optilised petted, mida saab mitut moodi tajuda Mälestuse püsivus. 1931
Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine. Mõjutas samuti sürrealismi Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide naeruvääristamine. Hans (Jean) Arp – dadaist Rahvuselt sakslane
Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsusele poliitilises korras. [Samas, 1327] Poliitiline antropoloogia Schmitti kristliku hoiaku taga võib aimata antropoloogilisust. Ta on veendunud katoliiklane, kuid tema ideed ja hoiakud ei järgi valimatult Rooma kiriku ametlikke dogmasid. Sellele vaatamata on katoliiklik pärispatu dogma oma antropoloogilises ulatuses kogu Schmitti loomingut läbiv mõte. Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis
12) Otsi lisamaterjali kunstniku isiku ja eluloo kohta. Kas kunstniku sugu, vanus, varanduslik seisund, ühiskondlik positsioon, teose valmimise aeg, ajalooline taust ja muud taolised asjaolud on Sinu arvates mõjutanud selle töö ilmet? Kui on, siis kuidas? Giorgio de Chirico oli itaalia maalikunstnik. Ta õppis Ateena polütehnikumis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Piiritles 1917. aastal koos kunstniku Carlo Carraga metafüüsilise plaani põhimõtteid, mis ilmnevad de Chirico kõrgaja teostes, mis kujutavad ebatavalisi esemeid. Tema tolleaegsete teoste meeleolu on sageli painava alatooniga, mille esile toomiseks kasutas de Chirico liigselt rõhutud perspektiivi, mõistusevastaseid varje, rongide, kellade ja liialdatud suurusega objektide kujutamist. Nõnda rajas de Chirico looming teed sürrealismile. 1920. aastatest alates maalis ta aga akadeemilisemas stiilis
"Undiin" Raoul Hausmann "Meie aja vaim" "Dada võidab" Kurt Schwitters "Merzbild nr. 29a" Kurt Schwitters "Merzbau" John Heartfield "Adolf-supermees" Metafüüsiline kunst Tekkis Itaalias1917.aasatal Kunstivoolule andis nime kunstnik Carlos, kes on ka selle kunstivoolu esindaja. Oma teooriaid tutvustasid metafüüsilised kunstnikud ajakirjas Valori Plastici. Kestis kuni 1921. aastani. Tuntumad kunstnikud: Carlos Carra, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi, Alberto Savino. Metafüüsilise kunsti tunnused Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. Värvid on tuhmid. Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Carlos Carra "Kihutav ratsanik" Giorgio de Chirico "Suur metafüüsik" Kokkuvõte
kuid kui tuleb ilmsiks, kes nad tegelikult on, teeb see seltskonnale häbi. Selle õpetunni aga varjutavad häbi ja edevus, sest ei taheta tunnistada, et mõeldi, ning eriti veel, et mõeldi abstraktselt. Kui autor oleks tahtnud inimestele salamisi abstraktset ja mõtlemist tutvustada, ei oleks ta tohtinud lahendussõna pealkirjas mainida. Kuid kui hoida lahendussõna varjus, ei oleks selle avaldamisel efekt nii suur, sest metafüüsilise mantli lahtinööpimine paljastaks vaid selle, et rahvas saab teada nime, mida nad siiani juba teadnud olid. Komöödias oleks aga ministri saladuse paljastamine midagi reaalsemat – kukkur rahaga. Sisimas respekteerib haritud inimene abstraktset mõtlemist, mõtleb sellest kui liiga suursugusest. See tundub olevat asi, millega seltskonnas ei uhkustata. Autor võrdleb seda liiga kallite riietega, millele võib seltskond viltu vaadata.
Enne kui laskume teieni, et tõmmata välja teie lagunevad hambad, vaiku täis kõrvad ja põletikulise keele, Enne kui murrame teie pudedad kondid, Enne kui avame teie koolerast puretud kõhu ja annetame sisemuse väetiseks teie liigrasvase mao, teie kuulsusetu spliini ja diabeedilised neerud, Enne kui kisume välja teie inetu limase ja pidamatu suguorgani, Enne kui kustutame janu ilu, ekstaasi, suhkru ja filosoofia järele, matemaatilise ja poeetilise metafüüsilise pipra ja kurkide järele, Ene kui desinfitseerime teid vitrioliga, puhastame teid ja lakeerime teid kirega, Enne seda kõike, Võtame ühe antiseptilise vanni, Ja me hoiatame teid Me oleme mõrvarid. Cigarren CeIGeAErrErr Ci ErrEEn garr EEn ren En Ce Ce i i ge ge err a err err e err en e Ce en CeI CI CeIGe garr CeIGeA ren
Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. * Pluralism - Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. * Pragmatism - Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. * Ratsionalism - rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. * Realism - 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism). * Relativism - Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab
Daseyns Gottes“), kus pöördus füüsikalis-teoloogilise (physicotheologischer) tõestuse juurest ontoloogilise juurde, mis oli juba parandatud Leibnizi järgi. Teiseks selles mõttes, et Kantil avaldusid juba sel perioodil agnostitsismi jooned: ta väitis, et looduslikud põhjused pole võimelised selgitama eluslooduse päritolu, pole võimelised „mehhaanika najal täpselt välja selgitama isegi rohulible või tõugu tekkimist. Skepsise aluseks oli siin vana, metafüüsilise materialismi küündimatus. Kolmandaks avaldus „kriitika-eelsel“ Kantil üha rohkem kalduvus lahutada teadvust olemisest, mis jõudis haripunkti 70-ndatel aastatel. “Katses tuua filosoofiasse negatiivsete suuruste mõistet“ („Versuch, den Begriff der negativen Grössen in die Weltweisheit einzuführen“) (1763) on ta seisukohal, et reaalsed suhted, alused ja eitused on „hoopis teist laadi“ kui loogilised suhted, alused ja eitused. Sellised mõtted ilmnevad
kommertstegevuseks L.Ojamaa ISEL: *kirjavahemärgid puuduvad *kasutab x, y, w,& *kasutab palju ingl k sõnu LK: *Lõputu juuli *Myyrid & Wäravad *Lootus (müürid, jumal, kivilinna armastus) *Ärasaatmata kirjad (maailm, aeg, wäsimus, armastus, sõber, lootus, valu, õnn) I.Hirv ISEL: *kasutab luules ainult ja ... *tema nii klassikalist stroofi kui ka vabavärssi kasutav romantiline ja sümbolistliku suundumusega luule on vormitundlik *sõnastus rõhutatult valitud *kesksel kohal on metafüüsilise värvinguga lembemotiivid LK: *Põueoda *Võhumõõk *Tähekerjus *Rännuraamat *Kiviingel *Ülemlaul *Kuu vari *Ööpäev
ja füüsika), kõik see tõi uuring filosoofia tegeleda empiiriline ja loogiline alus teaduse, st need "marginaalne" küsimusi teadmisi uurimistöö, mis tugevalt tõmbab ära Comte ja paljud tema järgijad. Kolmandaks ja lõpuks kõik katsed Comte ja tema järgijad 4 tõestada eesmärk kehtivuse kavandatava eetilisi ideaale ja väärtusi osana mehhaanilised ja metafüüsilise sotsioloogia ei õnnestu 2. Empiriopositivism 19. sajandi viimasel kümnendil elab positivism üle oma esimese kriisi, mis oli tingitud järgmistest teguritest. Esiteks, teaduse arengust devalveerinud paljud "sünteetilised" üldistused, mida peetakse positivismi vaatenurgast kui igavesest ja vaieldamatust teaduse omandamisest. Loodus-teaduslik materialism mehhanismi elementidega, on sageli faktilise aluse üldistuseks positivismis 19. saj, juba ei suutnud vastata teaduse
ALBERT CAMUS SISYPHOSE MÜÜDI UUELE VÄLJAANDELE (TALLINN: VARRAK, 2008, LK. 138-157). KUJUNDAGE SELLE PÕHJAL OMA ARVAMUS ABSURDI SITUATSIOONIST TÄNAPÄEVASES EESTI ÜHISKONNAS JA KIRJUTAGE LÜHIKE KOMMENTAAR ARTIKLI VORMIS, KUS TE ESITATE JA VÕRDLETE CAMUS JA VIIGI SEISUKOHTA, NING ARGUMENTEERITE ÜHE VÕI TEISE (VÕI KOLMANDA) SEISUKOHA KASUKS, NING ÜLEJÄÄNUD SEISUKOHTADE VASTU. Peale kogu ,,Uus essee absurdist: ilma metafüüsilise ülevaateta" lugemist ei saanud ma enam aru, mida absurd tähistab. Peale lühikest tutvumist filosoofiaga on mu mõttemaailm justkui veel rohkem raamistatud ning mu abikaasale murettekitav vähene kujutlusvõime veelgi rohkem vähenenud. Ma ei suuda enam üldse mõelda, sest kahtlen kõiges, mida mõtlen. Leidsin end arutlemas teema üle, et kas minu sokimaterjal sobib laminaatpõrandal käimiseks? ABSURD! Nõustun, et tänapäeva maailm ei ole enam liiga vaikne vaid liiga vali
polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada. Just see lõik Anton Hansen Tammsaare romaanist ajendas mind tegema uurimistööd Karl Ristikivi romaani ,,Kõik, mis kunagi oli põhjal. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat sobiv jätk ,,Tõele ja õigusele . Samas on see väga laiahaardeline teema. Tekkis soov teada saada, kui palju on romaanis ,, Kõik, mis kunagi oli metafüüsilise mõõtmega mälestusi ning leitud mälestused lahti mõtestada lühidalt. Töö eesmärgiks on uurida, kui palju leidub teoses mälestustega seotuid lauseid ning selgitada lühidalt nende tähendus ja analüüsida kirjaniku metafüüsilist ajakäsitlust. Uurimismaterjaliks sai Karl Ristikivi teos ,,Kõik, mis kunagi oli Eesti Päevalehe AS 2009. aasta väljaandes esinenud metafüüsiline mälestuse kasutamine. Leitud
Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. Mina võtsin maagia mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt silmaga nähtamatuks jääva inimese seesmise elutarkuse. Maagiline taoism sisaldab mitmeid erinevaid eesmärke ja võtteid nende saavutamiseks. Taoisti ja taoismi järgijat võibki tegelikult juba maagiliseks pidada, kuna nende tarkus on maagiliselt lihtne ja keeruline samal ajal, nagu ka põhimõte kulge kulgemata. Järgnevalt vaatlengi erinevaid maagilise taoismi osasi ning uurin, mida üldse sisaldab endas maagiline taoism ning kuidas see avaldub. Laozi ja maagia
1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Giordano Bruno Giordano Bruno viis edasi Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel, ta lõi ka ühtlasi palju uut humanistlikku filosoofiasse. Bruno vaadetes oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Bruno lõi suure metafüüsilise süsteemi, mis oli vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest, ta näitas, et loodus ja jumal on üks ning järelikult ei asu jumal loodusest väljaspool. Erinevalt Kopernikust, kes ümber Maa liikuvate tähtede taga oletab kindlat taevavõlvi, leiab Bruno, et universum pole piiratud ega lõplik vaid piiritu ja koosneb lõputust hulgast samalaadsetest
· Pr. k. surrealisme realismi peal Automatism · Paberile pannakse kõik, mis peast läbi tuleb · Teoseid lõi vahel mitu kunstnikku koos, iga kunstnik tegi eri osa. · Palju ühist abstraktsionismiga: o vorm kuulutati surnuks o ei peetud oluliseks millegi reaalse kujutamist · Kuulsaim esindaja oli Joan Miró. Giorgio de Chirico (18881978) · Kreekas sündinud Itaalia maalikunstnik · Tuntud eelkõige oma metafüüsilise perioodi tõttu (19091919) · Kujutas objekte eraldiseisvatena ja näiliselt seosetutena · Peetakse üheks sürrealismi eelkäijaks paljud kunstnikud, sh Dalí, on tunnistanud tema mõjutusi Joan Miró (18931983) · Sündis Barcelonas, Hispaanias 1893 a. 1920 kolib Pariisi, sureb Mallorcal 1983. a. · Suur sürrealismi teoreetik. Vihkas tavakunsti tema olemasoleval kujul. Avaldas töid uutest kunsti võimalustest (gaasiskulptuur).
Samas on aga iga jälg omakorda mõne teise jälje jälg, mis on tekkinud mõne teise mittetähistava erinevuse tekkega. Jäljele ei saa omistada absoluutset algupära, kuid ometi ei saa me osutada mingile kohalolule, mis võiks jäljele eelneda. Derrida arvates juhib jälje mõiste välja logotsentrilisest mõtlemisest, mida valitseb kohalolu metafüüsika. Jälje mõiste ületab vastanduse inimlik/mitteinimlik ja seab seega kahtluse alla ka inimese ja looma metafüüsilise vastandamise. Viimaks sunnib see Derrida arvates loobuma ka üldisest looma mõistest, millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki mitteinimlikke eluvorme. Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei ole olemas ühtainust universaalset looma, millele inimese inimlikkus võiks vastanduda. Tänan kuulamast!
Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt
tragöödia, müüdi ja rituaali suhteid. Tungide mõju kultuuri ja kunsti tekkele esitas ta apollonliku ja dionüüsosliku alge vastandamise kaudu: N järgi tekkis tragöödia nende kahe alge, Apollonilt pärit ratsionaalsuse ja Dionysoselt pärit ekstaasi koostoimes. N nägi kreeka tragöödias müüdi ülimat avaldumisvormi, milles väljendub müstiline ja ekstaatiline kogemus. Tragöödia mõju suhtes tõstis ta esiplaanile esteetilise külje, mida seletas kunsti metafüüsilise olemusega. Eetilise aspektina lisandub sellele kaastunde ülev mõju, kuid tragöödiast saadavat naudingut ei saa mõista ainult eetiliste kategooriate alusel. Teos on katse suhtestada tragöödiat kreeka elureligioosse ja vaimse küljega. Nietzsche sai inspiratsiooni Wagneri müütilisest maailmanägemusest. N leidis sarnasust tragöödia ja muusika mütopoeetilise jõu vahel, pühendades tähelepanu eriti mõlema emotsionaalsele mõjule
Sõna ,,veristlik" tuleb ladinakeelsest sõnast veritas, mis tähendab ,,tõde". Vältimaks väljendit ,,realistlik sürrealism" on kasutuses hoopis väljend ,,veristlik sürrealism". Esemed ja eriti nende vahelised suhted olid enamasti moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud. Illusionistlikult on maalitud ka kolmemõõtmeline ruum. Vahel on ruumilist sügavust eriti rõhutatud ning ruum on täidetud salapärase, nagu tardunud valgusega. Veristliku sürrealismi eeskujuks oli metafüüsilise maalikunsti looja Giorgio de Chirico. Sürrealismi hajumine 1920. ja 1930. ei leidnud sürrealistid laiemat tunnustust. Enamik kunstnikke hakkasid pidama neid skandalistideks. Abstraktsionistid tegelesid puhta kunstivormiga ja sürrealsm tundus neile liiga literatuurne ning odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. Seal andis nende looming , aga veel rohkem teooria tõuget uut tüüpi abstraktsionismi tekkele 1940. aastate lõpul. Pärast 1970
Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt
Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt
vaja rahvakoosolekutel esinemiseks. Ametist sõltuvalt ei otsinud viimset tõõde, õpetasid kuidas argumenteerida. (kuulsaim sofist Protagoras). Sokrates eristamaks end sofistidest ei võta õpetamise eest tasu. Ei esitanud doktriine vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Ma tean, et ma midagi ei tea. Tegevuse mõtet nägi nö vaimses ämmaemandakunstis. Hüüdlause: tunneta iseennast. 7. Platon- rajas esimese metafüüsilise süsteemi. Mis on olev tervikuna? Kantud sokraatilisest intuitsioonist, et üldine on olemas. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus. Olemus? See on üline, üldisus jõuab olemuste eristamiseni- ideeõpetuseni. Üldine on mõeldav, mitte kogetav. Üldmõiste sisuk on asjade olemus-idee. Metafüüsika põhiküsimuse vastus- olev on tervenisti idee. Üldmõisted on tal ülimad realiteedid
ö jumalikud kellad. (Liebniz) 53. epifenomenalism kehalised protsessid põhjustavad vaimseid. (Huxley) 54. solipsism Descartes'lik mina dfinistatsioon: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus 55. moraal - kombelisus 56. eetika teoreetiline arutlus moraali üle. filosoofiline arutlemine moraali üle. 57. normatiivsus arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. 58. universaalne metafüüsilise pretentsiooniga filosoofia eetika. 59. relativistlik skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika, üldisi reeglaid eitav. 60. teleoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Nt. Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. 61. deontoloogiline teooria standard moraalselt õiga käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) nim. ka naturalistlikuks. 62
Taoism erineb konfutsionismist selle poolest, et kui konfutsionism püüab inimesele eetilisi väärtusi õpetada ning muuta ta täiuslikuks ühiskonna ja perekonna liikmeks, siis taoismis keskendutakse ainult üksikisikule, tema vaimsele arendamisele ning loodusele, ühiskond jäetakse aga kõrvale. Konfutsionismis üritatakse saada targaks, et olla kasulik ühiskonnale, kuid taoismis üritatakse saada vabaks, targaks, surematuks, jõuda transtsendentsini ning samuti saada ühtseks tao endaga, metafüüsilise absoluudiga-kõiksusega. Budism Pärit Indiast, jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. siiditeede kaudu. Väärtustatakse lõplikku pääsemist ning kiiret kirgastumist. Hiinas on mahajäänud budism. I loodud tempel oli Valge hobuse tempel. I jutlustajateks olid India mungad, kuid seda ei võetud kergesti vastu, kuna hiinlased on väga vanamoelised. Budismi ja Hiina usundite erinevused: Hiina usundid on üldiselt väga elujaatavad ning positiivsed, kuid budismi jaoks on elu
demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse
Nagu eelpool kõneks olnud, oli tolle distsipliini teaduslikkuses küll piisavalt alust kahelda. Kuid teisalt oli ka olemasolev metafüüsika kasvanud välja inimloomusesse kätketud “üldisest inimmõistuse huvist” teatud teemade vastu, mida peaks rahuldama ka võimalik tulevane teaduslik metafüüsika. Viimane peaks seetõttu omama mõningaid selliseidki tunnuseid, mis olid olnud iseloomulikud neile vormidele, milles inimmõistuse metafüüsilise huvi senini oli teostunud. Kant toob välja kolm parameetrit, mille alusel on mõttekas erinevaid teadusi omavahel võrrelda ja nende eripära määratleda. Need on erinevused tunnetusobjektides, tunnetusallikas ja tunnetusviisis. Mis puudutab metafüüsika tunnetusobjekte, siis sellistena osutab Kant “Prolegomenas” ühelt poolt “kõrgeimat olemust ja sealpoolset maailma” (lk. 29). Kui lähtuda Kanti antud määratlusest,
Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressimüüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. METAFÜÜSILINE MAAL Itaalias levinud kunstivool. ittura metafisica lähtekohaks oli Giorgio de Chirico, kes oli ka sürrealistide eeskuju. 1910. aastate teisel poolel kujunes metafüüsilise maalisuuna keskseks juhuks liikumisele nime andnud kunstnik Carlo Carrà, kelle loomingust on tuntud eelkõige mannekeenlikke figuure kujutavad maalid. Nende figuuride prototüübiks on liigendnukud, mida kasutati joonistamisel abivahendina. Tunnused · Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. · Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. · Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik
1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika. Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud Põllumajandusakadeemia õppehoone Tartus Tähtveres, kus tollal aktualiseerunud postmodernismile, pealispinnalisele ajalooga flirtimisele, reageeris Pormeister väärika, ent modernismist igavikulisse vormikeelde suunduva metafüüsilise silindrite ja tahukate kompositsiooniga. Seda võluvat hoonet on võimalik imetleda kõigil Tallinnast Tartusse sisenejail, aga ka Emajõelt, kus eriti veenvalt tuleb esile hästi proportsioneeritud hoone klassikat meenutav uusratsionalistlik käsitluslaad. Peetakse arhitekti loomingu tipuks, keerulise elu- ja loomesümfoonia finaaliks Tema loodud Lillepaviljon, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone, Jäneda
5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul ..... Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus - homunculus Antony van Leenwenhook, Nicolas Hartsoeker. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). 5. Mis on arengupsühholoogia uuringutes kasutatav põhiline uurimismeetod Vaatlus(sise ja välis). 6. Mis teooriaga on tegemist ja kes oli selle autor: lapse areng toimub paremini teiste laste või
tööülesandeid täites. 1703. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi presidendiks. Igal aastal valiti ta tagasi kui tema surmani. Newton löödi 1705. aastal rüütliks. Ta oli esimene teadlane, kes seda tiitlit kandis. 1709. aastal hakkas Newton "Principa" teise osa kallal töötama. Ta andis välja ka "Opticsi" teise osa. Newton suri 19. mail 1727. Tema loodud mehaanika jäi kaheks sajandiks klassikalise mehhanistliku maailmapildi aluseks ning mõjustas määravalt metafüüsilise materialismi teket ja arenemist. 6 Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. · Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. · Newtoni 2
asjadega rahus. See kiri on oma tarviduselt sissejuhatav. Järgmisel kuul alustame me esimeste printsiipide ülevaadet koos metafüüsika allüksuste arutamisega ja Ülimat Allikat ning universumi ja inimese arendamist puudutavat metafüüsiliste õpetuse kokkuvõtet. Minult on sageli palutud anda kirjalikus vormis minu enda elu filosoofia ning nii palju kui võimalik, teen ma seda läbi nende kirjade, tuues välja minu enda uskumuse ja arusaama kogu vaimse ja metafüüsilise mõtte valdkonnast. Las ma kasutan võimalust teid tänada teie huvi ja toetuse eest, mida te minu töös näidanud olete ning loodan, et need kirjad moodustavad meie vahele uue sõprussideme. Kui sul on sõpru, kes neist teemadest huvituvad on, või keda võiks juhtida nende kirjade läbi sellisele huvile, luba meil soovitada, sul registreerida need sõbrad neid kirju saama, seega aidates levitada valgustatuse õpetust, mida me tunneme, et kindlasti nende elu rikastab. Lugupidamisega,
Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele. Kuid kui õnn ja elu määratleda objektiivselt. Siis on tegu metafüüsilise elu määratlusega, millega Kant ei taha nõustuda. Elu on empiiriline nähtus, tuleb loobuda moraali seostamisest hea eluga. Kanti universaalne moraalireedel kategooriline imperatiiv- tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita 5 nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine.
peenejoonelise väljendajana. Esikkogu ,,Maantee tuuled"(1938) pealkiri ja nimiluuletus viitavad Merilaasile omasel optimistlikul viisil elule kui vabadusse kutsuvale maanteele, mis rõõmustab paljutõotavate kaugustega, kuid ka rännaku endaga. Vaatamata nõrkushetkedele ja elu argihalluse tõdemisele on noore Merilaasi eluhoiak julge ja avatud. Selles suhtes sarnaneb ta B.Alveriga, kelle luulel on samas kokkupuutepunkte arbujate n-ö metafüüsilise liiniga, eriti H.Talvikuga. Mis on nukker nuuksatus, mis raske ohe? On mere kohal pilv kui hiigla lohe. Ta poole pahisedes mõõnab voog. Ta londi langetab. Ta mere tühjaks job. Ja mere põhja lagedal, veekasvest kaetud. See kõik saab jälle nähtavaks. Mis mere põhja maetud: su nuriteod, su vaiksed mõrvad. Su sikusõrad, su eeslikõrvad on seal su ees... Ja uuesti kõik jälle kirja pandi. Ei mingit unustust, ei mingit andeksandi! (,,Kohtupäev") (Kersti Merilaas)
......................................9 Sissejuhatus Leibnizit võib pidada universaalseks õpetlaseks ta oli diplomaat, jurist, matemaatik, füüsik ja filosoof ühes isikus. Friedrich Suur on nimetanud teda "omaette Akadeemiaks". Ta kavandas mõistelise keele, mis põhineb formaalsel arvutusel ja on rakendatav kõikjal, sisust sõltumata, mistõttu Leibnizit võib pidada üheks nüüdisaja matemaatilise loogika esiisaks. Leibnizi filosoofia keskmeks on metafüüsilise probleemistiku lahendamine monaadi mõiste varal. Elulugu Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21.juunil 1646 aastal. Tema isa oli Leipzigi ülikooli moraaliprofessor. Kui Gottfriedi ristiti ja vaimulik maimukese kätele võttis, oli lapsuke pea tõstnud ja silmad avanud. Poisikese isa nägi selles ennet ning oma märkmetes ennustas pojale imeliste asjade kordasaatmist. Kahjuks tema silmad seda ei näinud, sest ta suri varakult.
looming, ja kuigi Heine rõhutas, et see on "peaaegu üleni kokku pandud lava silmas pidades", oli Wagner seda ühes olulises mõttes muutnud: ta asendas algupärandi iroonia ülekaaluka tõsidusega. Heine teravmeelne metafoor "maailmamerede igavene juut" tekitas temas hoopis teistsuguseid seoseid, mistõttu hollandlast kujutataksegi deemonliku võrgutajana. Ka "lunastuse" mõiste, millega Heine õrritavalt mängis, oli Wagneri jaoks positiivselt metafüüsilise tähendusega. Frivoolne jutuke, kus antakse ninanips neetud meresõitjale ja "igavese truuduse" mõistele üleüldse, muutus kahe armastaja saatuslikuks draamaks, mille lõpplahendus oli täiesti üllatav." (Richard Wagner: The Last of the Titans. Yale University Press, 2004, lk 144.) Köhleri kõhklus loo algupära suhtes tuleb ilmselt sellest, et kogu "lendava hollandlase" pärimus on suuresti anonüümne ja põhineb paljuski suulisel traditsioonil. Ühe tuntuma
Ühes hilises dialoogis on Derrida öelnud: ,,Alates ,,Grammatoloogiast" pidi jälje mõiste uudne käsitus laienema kõige elava väljale, või õigemini elu/surma vahekorrale, ületades ,,kõneldud" (või tavamõistes ,,kirjutatud") keele antropoloogilised piirid, fonotsentrismi ja logotsentrismi, mis alati usaldavad Inimese ja Looma vahelist lihtsat ja vastandavat piiri. "Jälje mõiste ületab vastanduse inimlik/mitteinimlik ja seab seega kahtluse alla ka inimese ja looma metafüüsilise vastandamise. Viimaks sunnib see Derrida arvates loobuma ka üldisest looma mõistest, millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki mitteinimlikke eluvorme. Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei ole olemas ühtainust universaalset looma, millele inimese inimlikkus võiks vastanduda. 9 5. Derrida raamatud Writing and Difference (1978) Spurs: Nietzsche's Styles/Eperons: Les Styles de Nietzsche (1979) Dissemination (1981)
Sürrealismi ideoloogiks oli Andre Breton kirjanik, kes tuli 1924 välja oma sürrealismi manifestiga. Nime sürrealism kasutas esimest korda Apollinaire oma 1917ndal aastal etendunud näidendi ,,Teiresiase rinnad" kohta. Sürrealiste ühendas temaatika, maalimisviisid olid väga erinevad, sageli kujutati esemete üksikuid osi realistlikult. Osad eristavad ka nn veristlikku sürrealismi, mis oli äärmiselt realistlik sürrealism, esindaja Chirico, keda on kutsutud ka metafüüsilise maalikunsti esindajaks, ta oli Itaalia kunstnik, kes I ms ajal viljeles metafüüsilist maali püüd kujutada midagi, mis ulatud üle inimese igapäevasest füüsilisest kogemusest, kujutas linnavaateid või siseruume, nt ,,Evangeelne natüürmort" ja ,,Tänavamaelanhoolia ja müsteerium". Tuntud sürrealist oli ka Salvador Dali, kel oli teatraalne ja skandaalne looming ning samasugune eraelu. Tema teoste tuumik koosneb sümbolitest pannkoogilaadsed kellad, kõrv, ninasarvik, rohutirtsud
idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Kas me peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (nomoteetilised uurimised) või peaksime otsima individuaalsete erinevuste põhjusid (idiograafilised uurimised)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas - Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). 5. Mis on arengupsühholoogia uuringutes kasutatav põhiline uurimismeetod - Vaatlus(sise- ja välisvaatlus) 6. Mis teooriaga on tegemist ja kes oli selle autor: lapse areng toimub paremini teiste laste või
2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. Ontoloogia metafüüsika haru, õpetus sellest, mis on olemas. Panteism jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. Ratsionalism teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism Realism 1. metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu (Võrdle: idealism) 2. mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas( keskaegne realism ).( Võrdle : nominalism ) Skolastika keskaja kirikukoolides ning vaimulikes seminarides õpetatud filosoofia. Skolastika oli Euroopa filosoofias enam-vähem valitsev lähenemisviis 11.-16. sajandil. See ühendas usulisi doktriine,
modernistlikum kui Tuglas ja Suits. Seos Elioti ,,Ahermaaga" kuivõrd alternatiivne mõtlemine võiks päästa Euroopaliku kultuuri. - Hall värvus sümboolne pessimistlikud meeleolud, samuti sümboliseerib pürgimist igaviku poole. - Rahvaluule poeetika . parallelism, mõttekordused. - Tunnetab talupojamaailma hävimist või vähemalt endiste aegade kadumist. - Mitteurbanistlikest ideedest lähtuv filosoofia. - Keelatud autori maine ja maik. metafüüsilise taseme pärast. - Eesti eksistentsi mudelite lammutamine enda või teiste poolt. Pidev teelolek, otsimine. Pakub sellele tröösti. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist. - Johannes Aavik: Soome keel eeskujuks
kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725) John Locke (1632-1704) -baas haridus arst
Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust (absoluutne subjekti ja objekti vastandamine) Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne, kõik muu on kas teadmatus või hälve) Kolme staadiumi seadus "Iga meie tunnetuse haru läbib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafüüsilise või abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi." 1. staadium: asjade olemus = Jumal. 2. staadium: Jumala asemele astuvad abstraktsed mõisted, jõud, olemused. 3. staadium: otsing on lõppenud; uuritakse ja võrreldakse tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. 6 positiivset teadust 1.matemaatika 2.astronoomia 3.füüsika 4.keemia 5.bioloogia 6.sotsioloogia Positivism
Hegel, kes näeb senises metafüüsikas naiivset mõtteviisi, mis peab võimalikuks lõpmatute esemete (hing, maailm, loodus, vaim, Jumal) tunnetamist nendele predikaatide omistamise teel, loetleb metafüüsika valdkonnad ja küsimused järgmiselt. Ontoloogia oli õpetus olemuse abstraktsetest määratlustest. Neid loetleti empiirilisel ja juhuslikul moel ning nende sisu võeti kujutlusest (sõna tarvitusest või etümoloogiast). Ratsionaalne psühholoogia tegeles hinge metafüüsilise loomusega, nimelt vaimuga kui asjaga seoses aja, kvalitatiivse muutumise ning kvantitatiivse kasvamise ja kahanemisega. Püüti põhjendada hinge surematust. Sealjuures tugineti sageli hinge lihtsusele. Kosmoloogia uuris maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu. EPISTEMOLOOGIA Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega
Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja töövahendid); tootmissuhted (kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud astuvad). Pealisehitus: administratsioon (nt riik, tema vorm sõltub baasist); ideoloogia (poliitika, religioon, kunst jne). Nietzsche (1844-1900) käsitus euroopalikust nihilismist ennustab, et ideaalse valdkonna ja kristliku Jumala lagunemine viib Euroopa kultuuri paratamatusse kriisi. Nietzsche paneb tähele metafüüsilise idealismi seotust kristliku religiooniga ning analüüsib nende allakäiku koos. Jumala surm ei ole äkksündmus, selle teadvustamine kestab veel pikka aega. Võib öelda, et kogu 20. sajandi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismiks. Ka tekkivad loodusteadused aitavad kaasa inimese ebakindluse kasvule -- Kopernikust saati liigub inimene tsentrist X suunas. Nietzsche arvas, et tõelise ilma, Jumala
annaabi.ee 
