50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koskaa
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võim
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd.
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta
Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“. Analüüti
) Analüütilise ja sünteetilise otsustuse erinevus Kõigi analüütiliste otsustuste ühisprintsiibiks on vasturääkivuse seadus. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde . Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. Kogemusotsustused on alati sünteetilised. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetiline aga on avardav ning rohkendab antud sisu. Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit. Tunnetus, mis sõltub kogemusest, on a posteriori, samas kui tunnetus, mis on kogemusest sõltumatu, on a priori.Kogemusest tulenev otsustus a posteriori, millel on empiiriline päritolu. A posteriori tunnetuse kindlaks tegemiseks tuleb pöörduda kogemuse poole ning tingimused tulevad selle kõigus välja. Metafüüsilist tunnetamist iseloomustab see,
Marite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid