HARILIK KELLUKAS
Harilik
kellukas on õrn niitude ja teeservade taim, kes kasvab sageli ka
inimese kartulipõllul või aiamaal. Õrnad on nii maapealsed varred
kui isegi maa-alused osad. Teistest meie kellukatest eristabki teda
eelkõige just nõrk juurestik . See eripära aga tuleneb hariliku kelluka elutsüklist. Erinevalt teistest kellukatest on harilik
kellukas vaid ühe- või kaheaastane. Seega ei ole tal vaja nii palju
toitaineid kulutada tugeva juurestiku kasvatamiseks. Esimesel aastal
tuleb tema seemnest maapinnale vaid väike lehekodarik, mis elab
vaikselt lume all talve üle. Kevadel aga tõuseb päikese poole ilus sihvakas kellukataim, kelle õisi võime näha vahel juba maikuus.
Harilik kellukas on meie looduse kõige esimesena õitsemist alustav
kellukas.
Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspuu .....................................................................................................................4 Cornus alba ..................................................................................
..................................12 5.1 Kirjeldus...................................................................................................................................12 5.2 Kahjurid....................................................................................................................................12 5.3 Kasutamine...............................................................................................................................12 6. Picea abies - harilik kuusk..............................................................................................................13 6.1 Hooldus.....................................................................................................................................14 7. Pinus mugo - mägimänd.................................................................................................................15 7.1 Liigikirjeldus.....................................................................
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16
........................................................................ 102 Lõikamine.................................................................................................................................103 8 TAIMERÜHMADE JAOTUS OKAS- anagyroides LEHTPUUD LEHTPÕÕSAD PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap-
Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks
Tema esinemist metsas peetaks üheks kindlaks metsa rabastumise tunnuseks. Ta annab märku, et kui ei taheta metsa asemele sood, siis on viimane aeg inimese karm ja ebaõiglane käsi vahele panna. Ebaõiglane seepärast, et kui mets hakkab rabastuma, eks siis ole nii ette nähtud ja inimene ei tohiks looduse loomulikku arengut segada. Kui inimene aga igal pool pidevalt vahele astub, siis võib looduses valitsev tasakaal kaduda ja tagajärjed on ettearvamatud. Harilik karusammal ehk sageli käolina nime all tuntud taim kasvab rabastuvates metsades, harvem rabades. Tema tõsiseks nõudmiseks kasvukoha suhtes peale suure niiskuse on see, et pinnas poleks liiga lubjarikas. Muud tingimused ei saa üldiselt tema levikule takistuseks. Harilik karusammal on meie sammaldest ka kõige suurema kasvuga. Kui üks taim samblavaibast õrnalt välja tõmmata, siis võib selles veenduda. Tema pikkus on kuni pool meetrit. See sõltub kasvukohast
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga.
Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb. Liik on väga valgusnõudlik ja haljastuses tuleks istutada võimalusel üksikeksemplaridena või väikeste gruppidena. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas
Kõik kommentaarid