50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Relv222
Õppematerjali autor
Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases. Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu
kutsuda nende aju alaarengu.Arvatakse, et Läänemere äärsetel naistel avastatud kõrgem rinnavähi oht, ning imikute sünnikaalu alanemine on tingitud Läänemere kalade kõrgest saasteainete sisaldusest. 20.sajandi tööstusrevolutsiooniga said alguse õhusaastega kaasnevad probleemid mitmel pool maailmas, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nafta ja teiste fossiilkütuste põletamine energiamajanduses, tööstuse ja transpordi areng, mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine jm. tõid kaasa happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemise, mürkkemikaalide kuhjumise meie toidulaual jpm. Keskkonnamürgid kanduvad kaugele ja püsivad kaua. Genfi konventsioonis käsitletud keskkonnamürgid püsivad orgaanilised ained (POSid) ja raskmetallid (Pb, Hg, Cd) on väga püsivad ning kuhjuvad seetõttu ökosüsteemides ja elusorganismides, kahjustades elutähtsaid organeid, ainevahetust, immuun- ja närvisüsteemi, paljunemist jm. Paljud POSid on inimese
fütosanitaarmeetmeid (>300), fütosanitaarseid protseduure (>60), sertifitseerimisskeeme (30), kahjustaja riskianalüüsi skeeme (5), biotõrje ohutust (3), diagnostilisi protseduure (>30) ja taimekaitsevahendite kasutamise head tava. · ECPA www.ecpa.eu (European Crop Protection Association Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile. Riikideülesed kokkulepped · IPPC www.ippc.int (1951; revideeritud 1977 ja 1997) (the International Plant Protection Convention Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon) Rahvusvaheline taimede tervise alane kokkulepe, mille on tänaseks allkirjastanud 177 riiki. Põhieesmärk - taimekahjustajate sissetoomise ja
............................................................ 7 2.1.2. Mõju tervisele ....................................................................................................... 7 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale ......................................................................................... 8 2.2.1. Veekulu ................................................................................................................. 9 2.2.2. Pestitsiidid .......................................................................................................... 10 2.2.3. Saaste .................................................................................................................. 10 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine ............... 11 3. Transport müügikohta ....................................................................................................... 13
järjestame. Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju Idanemiskk mõju seadus- saagikus sõltub olulisel määral idanemiskk tingimustest. GMO – taim, mis on muudetud herbitsiidi suhtes vastupidavamaks 3. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, mahe) Tava- 85% maaviljeelusest on tava. Tootmisviis, mida iseloomustab rohke toodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud- tootmisviis, kus kasut kõiki tehnoloogilisi võtteid, mis peaksid tagama samade koguste juures suurema saagi. Mahe- looduslik tootmisviis, põhineb tasakaalustatud aineringel ja kohalikel taastuvatel varudel. Ei kasutata sünteetilisi väetisi. Looduslikke väetisi kasutatakse. väh 30% ulatuses väetatakse liblikõielistega 5
· Mõningatele toksikantidele on olemas spetsiifilised antidoodid e. vastumürgid, Enamikel juhtudel toimub mürgistuse ravi muude üldisemate vahenditega. Üldised meetodid 1. Kui toksiline aine on organismi sattunud suu kaudu, tuleb ta võimalikult kiiresti eemaldada seedetraktist. Selleks on kaks põhilist viisi: · Oksendamist esile kutsuvad preparaadid nagu Ipecachuana siirup, mida võib kasutada ka laste korral. · Absorbentide kasutamine. Tuntud absorbendiks on aktiivsüsi. 2. Toksikandi eritumise kiirendamine organismist. Seda on võimalik teha, kas suurendades uriini mahtu või muutes tema happelisust/aluselisust. Uriini ruumala saab suurendada, pannes patsienti rohkem vett jooma või süstides veeni füsioloogilist lahust. Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi,
päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit
Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist. KÜNNI ASENDAMISE EELISED JA PUUDUSED EELISED PUUDUSED LAHTISED KÜSIMUSED KULUDE KOKKUHOID SUUREM HERBITSIIDIDE HUUMUSSEISUND KASUTAMINE TÖÖAJA KOKKUHOID JUURUMBROHTUDE OHT TOITAINETE JUURDEVIIMINE PAREM KANDEVÕIME SUUREM RIISIKO N-DÜNAAMIKA VÄIKSEM SÕLTUVUS ILMAST OMANE KULTUURIDE VALIK HERBITSIIDIDE MÕJU EI OLE ADRA TALLA HALVEM MULLA- STRUKTUUR SORDINÕUDED TIHENEMIST
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid