Kanti teoreetiline filosoofia tahab eelkõige saavutada seda, et inimliku tunnetusvõime kriitika kaudu saaksid selgitatud teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused. Kriitika tähendab siin esma- joones erinevate tunnetusvõimete üksteisest piiritlemist ja analüüsi. Kaheks peamiseks inimlikuks tunnetusvõimeks on Kanti järgi meelelisus ja mõtlemine. Meelelisuseks nimetab Kant “võimet (retseptiivsust) saada ettekujutusi nii nagu objektid meid afitseerivad” (B 33). Meelelisuse oluliseks tunnuseks, millele eespool toodud definitsioon osutab, on “retseptiivsus” – meelelisust käsitleb Kant iseendast passiivse võimena, mis pelgalt võtab vastu mõjutusi milleltki, mis on tegev meie tunnetusvõimetest sõltumatult. Mõtlemine seevastu on Kant järgi “võime ise ettekujutusi luua” (B74jj) ning seda iseloomustab seega spontaansus. Mõtlemine on ettekujutuste kujundamise ja seostamise spontaanne võime.
Kaemus on kujutlus, seega peab ta vahetult objekti olemasolust sõltuma. Kui kaemus oleks selline, et esitaks asju nõnda, nagu nad on iseendas, siis ei toimuks mingit aprioorset kaemist: kaemus oleks alati empiiriline, sest seda, mis sisaldab objektis iseendas, saab teada vaid siis, kui see olemas ja antud on. Seega on ainult üks viis, kuidas kaemus saab eelneda objekti tegelikkusele ja toimida aprioorse tunnetusena, ja nimelt see, kui ta ei sisalda midagi muud peale meelelisuse vormi, mis subjektis eelneb kõigile tegelikele muljetele, millega objektid mõjutavad. Meeleobjekti võib kaeda üksnes vastavuses selle meelelisusevormiga, võib teada a priori. Siit aga järgneb: laused, mis käsitlevad vaid meelekaemuse seda vormi, on võimalikud ja kehtivad üksnes meeleobjektide kohta; ning samuti ümberpöördult: kaemused, mis on aprioorselt võimalikud, saavad käia üksnes meeleobjektide kohta. Ühesõnaga ruum ei ole midagi, mis on empiiriline, ta on sõltumatu
kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese meelelisuse tunnustamist, ja samastusid Wertheriga elus, teinekord isegi surmas. Tollane sentimentaalne lugeja ei suutnud eristada autorit ja kirjakirjutajat Wertherit. Ta luges teost nii, nagu Werther ise raamatuid luges, samastudes täielikult loetuga, suutmata panna mängu oma mõtte- ja tundejõudu. Kuigi teos kirjutati rohkem kui 200 aastat tagasi, on isegi tänapäeval selle populaarsus suurem. Kirik ei mõjuta enam nii palju inimeste elu ning selle tõttu on muutunud inimeste
- Iseloom, ülesehitus ja põhimõtted - "Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille lahenduseks vähemalt võtit ei anta." - Teose teise väljaande maht on 884 lk. - See on maailmakirjanduse raskemaid ja sisukamaid teoseid. Jaotus - Transtsendentaalne elementaarõpetus - Transtsendentaalne aisteetika meelelisuse võimalused. - Transtsendentaalne loogika mõtlemise võimalused. - Loogika - Transtsendentaalne analüütika käsitleb mõistmist (Verstand) - Transtsendentaalne dialektika käsitleb mõistust (Vernunft) Mõisteid - "Kriitika" ei tähenda mitte "kritiseerimist" hukkamõistu tähenduses vaid läbivalgustamist, piiride määratlemist. - "Puhas" mõistus tähendab teadmist, mis on sõltumatu igasugusest meelelisest
Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Estonia teater Gaudi La Sagrada Familia Maalikunst Juugendit iseloomustab maalikunstis sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Beardsley Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa (1866 – 1942) , Oskar Kallis (1891 – 1917), August Jansen (1881 – 1957), Kristjan Raud (1865 – 1943) ja Aleksander Tassa (1882 – 1955). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism.
Vahetu kogemus ilma kogemusest sõltumatuna(?). Kriitilise analüüsi kaks eristust. Eristus on asjade vahel iseendas ja meie jaoks(dingansid). Asi iseendas ehk kuidas see on meile tunnetusest sõltumatuna(ehk kuidas ta ise on). Meie jaoks ehk tunnetusvõimete vahendusel ja see sõltub nii asjadest kui ka tunnetusvõimetest. Meie jaoks tähendab nähtumused(nähtub meile meie tunnetusvõimete kaudu). Miks sellist eristust on vaja? Asjad, mis on antud meeleliselt. Eristatakse meelelisuse puhul vormi ja sisu. Kui me neid asju vastu võtame, siis me võtame kindlas vormis vastu. Vorm ei sõltu asjadest, vaid on ennem meie tunnetusvõimetesse kätketud. Kõik nähtused, mis meile on antud, on antud meile nende vormide kaudu. Aprioorselt saame väita, et asjad peavad nähtuvad meile kooskõlas meie tunnetusvõimetega. Meelelisuse vormid annavad võimaluse ette ennetada, et nähtused peavad olema kooskõlas nendega
meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina kunsti mõju, räägiti nn hiinatsemisest. Luksuslikud ja eksootilised
ongi välja selgitada selle ühtsuse päritolu. Kanti küsimusepüstituse kohaselt on siin kaks epistemoloogilist valikuvõimalust: teadvustatud objekti ühtsus kutsutakse esile kas subjekti tunnetustegevuse või objekti enda poolt. See on tema jaoks otsustav küsimus. Kant on seisukohal, et ettekujutuste mitmekesisuse seostatus ehk ühtsus saab olla vaid subjekti seostava ehk ühtsust-loova tegevuse tulemus, sel ajal kui tolle mitmekesisuse muid tunnuseid üksnes tajutakse. Taju kuulub meelelisuse juurde ja on inimesel seetõttu üksnes retseptiivne, passiivne võime afektsioone vastu võtta. Mitmekesisuse seostamine ei saa olla antud meelte kaudu, sest isegi kui miski on antud ruumis ja ajas, siis vajavad ühtne ruum ja ühtne aeg ise veel sünteesi-sooritust, et erinevad ettekujutused pelgalt ruumis üksteise kõrval ja ajas üksteise järel antud tajudest seostada ühtseks ettekujutuseks objektist. Seetõttu tuleb
Juugendstiil maalikunstis. Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "Patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 19.- 20. sajandi vahetusel. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni juhtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju Eesti arhitektuurile
Maalikunstis iseloomustab juugendit sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Kaunistuste loomisel lähtuti eelkõige taimedest. Kujutati taimede kooldunud varsi, longus kroonlehti- kõik on antud närtsimisseisundis. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel kasutati neid vorme ka koos, nii et tihti on konkreetsete hoonete korral väga raske otsustada, kas tegu on neobaroki või juugendiga. Ja ega ranget piiri ei saagi sinna vahele tõmmata. Näited: Tallinna draamateater, Estonia teater, Ammende villa Pärnus, Taagepera mõis,
kalduvuse mõistatuse kohta. Lõpuks jõudis selleni, mida otsis: ta leidis kesktee, teadmise, millega saavutatud võit elujanu ja uuestisündide lõputu ringkäigu üle. Alguses otsustas oma leitud õpetust mitte kuulutada, kuid hiljem muutis meelt ning tegi seda siiski. Buddha suri 80 aastaselt. Õpetus Neli õilsat tõde: 1. Elu on kannatus: sünd, vananemine, surm ja kiindumine on piinarikkad. 2. Kannatuse põhjus on elujanu. See on igatsus meelelisuse ja naudingute järele, mis seob olemasolu külge ja viib uuestisündmistele. 3. Kannatus kallab ja uuestisündimiste ringkäik lõpeb, kui elujanu on täielikult kustunud 4. Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamisele viib kaheksaosaline tee. See koosneb praktilistest elujuhistest, mille abil on võimalik kulgeda askees ja meelelisuse vahelist keskteed. Kaheksaosaline tee: 1
november 15. detsember 1935. aastal esines Adamson-Eric EKKKÜ kunstinäitusel ,,Pallases" 8 maaliga mitmesugustest zanridest. Kõiki maaliliike käsitles Adamson haruldaselt järjekindla samastiilsusega: niihästi portrees kui ka maastikus huvitas teda võimalikult tihe värvirikkus. Kus harilikult kujutatakse esemeid sama värvi mõninga erivarjundiga, seal tarvitas Adamson-Eric tihti ,,kogu vikerkaare" kilde loendamatuis pehmeis nüanssides saavutas sellega maaliainese suure meelelisuse kui ka õhulisuse. Tegelikul loodusel ei lasknud ta enesele monotoonseid värvipindasid peale sundida; sinist teavast ja valget seinagi tavatses ta täita värvirohkete helkidega ning varjutustega. Tegu oli toonide ammendamisega tegelikkusest, seda näitab Adamsoni maalide üsna tõepärane mõju muidugi juhul, kui neid ei vaadelda liiga ebadiskreetsest lähedusest. 26. detsembril 1935. aastal oli Adamson-Ericul kiire ruttamisega Mari ukse taha. Mari avas
Sisselugemiseks oleks kasulik alustada kergemate kriitikaeelse perioodi teostega, eriti aga "Prolegomena't" lugeda, kus Kant ise teeb katse "Kriitikas" antud kokku võtta. "Puhta mõistuse kriitika" koosneb peale eessõna ja sissejuhatuse kahest osast: transtsendentaalsest elementaarõpetusest, mis moodustab raamatu kaalukama osa ja transtsendentaalsest meetoditeõpetusest. Elementaarõpetusel on omakorda kaks osa: transtsendentaalne aisteetika käsitleb meelelisuse võimalusi; transtsendentaalne loogika mõtlemise võimalusi. Loogikal on omakorda kaks osa: transtsendentaalne analüütika käsitleb mõistmist (Verstand) ja transtsendentaalne dialektika mõistust (Vernunft). Püüame siinkohal anda mõned mõistete seletused. "Kriitika" ei tähenda mitte tänapäeva tähenduses "kritiseerimist", hukkamõistu mõttes vaid läbivalgustamist, ülekatsumist, piiride määratlemist.
Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugendmaal kujunes Inglismaal sujuvalt prerafaeliitlikust liikumisest. Juhtivaks juugendkunstnikuks peetakse juba graafikuna esile tõstetud Aubrey Beardsleyd (kuigi tal valmisid vaid üksikud akvarellid). Oluliseks figuuriks oli Walter Crane (tuntuim töö on "Neptuni hobused", 1892), kellest sai paljude tulevaste kunstnike õpetaja.
Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugendmaal kujunes Inglismaal sujuvalt prerafaeliitlikust liikumisest. Juhtivaks juugendkunstnikuks peetakse juba graafikuna esile tõstetud Aubrey Beardsleyd (kuigi tal valmisid vaid üksikud akvarellid). Oluliseks figuuriks oli Walter Crane (tuntuim töö on "Neptuni hobused", kellest sai paljude tulevaste kunstnike õpetaja.
Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugendmaal kujunes Inglismaal sujuvalt prerafaeliitlikust liikumisest. Juhtivaks juugendkunstnikuks peetakse juba graafikuna esile tõstetud Aubrey Beardsleyd (kuigi tal valmisid vaid üksikud akvarellid). Oluliseks figuuriks oli Walter Crane (tuntuim töö on "Neptuni hobused", 1892), kellest sai paljude tulevaste kunstnike õpetaja.
See oli lohtsalt võimatu. · Lihtsalt uskumatu, mõtles Rose kurvalt: kui halvasti Auguste teda ka ei kohtle, ei suuda ta mehele vastu panna, kui see teda embab. · Kunstnikul ei ole tõelist kapitali, varandust ega ainelist kindlustatust tavalises mõttes, tema varandus on tema anne, töövõime. · Aga me kõik oleme alasti. Alasti tulin ma siia ilma, ihualasti siit ka lähen. · Tema (Auguste) armastab inimkeha lihtsalt niisama, mitte meelelisuse pärast temale on inimkeha seesama, mis Rembrandtile inimnägu see kõik on väga individuaalne. · Iga kunstnik näeb maailma ainult talle omase pilgu läbi. · ,,Milline töö teile endale kõige rohkem meeldib?" ,,Armastan kõiki on alapsi." ,,Kas isegi inetuid?" ,, Isegi inetuid." · Himu ametliku tunnustuse järgi on haigus, mis meid kõiki hukutab, kui laseme end sellest nakatada. · See maailm on nõrkade, vastuoluliste ja ekslike inimeste maailm.
· Futuristlike näitekirjanike manifest Manifesto of Futurist Dramatists (Marinetti) · Futuristliku skulptuuri tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Sculpture (Umberto Boccioni, 11.4.1912) · Futuristliku naise manifest Manifesto of the Futurist Woman (Valentine de Saint-Point. lendleht, 11.1.1913) · Futuristliku kirjanduse tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Literature (Marinetti) · Futuristliku meelelisuse manifest Futurist Manifesto of Lust · Futuristliku meestemoe manifest Futurist Manifesto of Men's Clothing (Balla) · Futuristliku arhitektuuri manifest Manifesto of Futurist Architecture (Antonio Sant`Elia. Lacerba, Firenze, 1.8.1914) Futurism kirjanduses. Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine,
Mateeriat saab uurida teaduslike instrumentide ja meetoditega; vaimu aga tunnetuse või sisemise subjektiivse vaatluse abil. Nii kujunevad kaks erinevat teadmiste liiki ja arvatavasti on piirkondi, kus need kattuvad (näiteks psüühiliste nähtuste väljad). transtsendentaalne (ld. k teisele poole minema, üle astuma). Immanuel Kant nimetas transtsendentaalseks kõike seda, mis on seotud kogemuse aprioorsete vormidega. Transtsendentaalsed on tema arvates näiteks aeg ja ruum kui meelelisuse aprioorsed vormid ning substantsi, põhjuslikkuse jt aru kategooriad. substants (ld. k. olemasolu, olemus). 1. asi 2. tähenduses, st miski, mida vastandatakse omadusele, suhtele ja sündmusele. Eeldades substantsi olemasolu, võib näiteks öelda, et konkreetne inimene muutub omadustelt, kuid substantsina jääb muutumatuks. Niimoodi käsitasid substantsi Aristoteles ja Locke. 2. See, mille olemasolu ei sõltu millestki muust. Taolises mõttes on substants vaid Jumal
Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugendmaal kujunes Inglismaal sujuvalt prerafaeliitlikust liikumisest. Juhtivaks juugendkunstnikuks peetakse juba graafikuna esile tõstetud Aubrey Beardsleyd (kuigi tal valmisid vaid üksikud akvarellid). Oluliseks figuuriks oli Walter Crane (tuntuim töö on "Neptuni hobused", 1892), kellest sai paljude tulevaste kunstnike õpetaja.
Hegel Hegeli jaoks tähendab öpetus objektiivsest vaimust ka eetikat. Objektiivse vaimu maailm on Hegeli jaoks perekond, ühiskond ja riik - ja ajalugu, milles see end avab. Perekonnas, ühiskonnas ja riigis astub üksiku indiviidi poolt kehastatud subjektiivne vaim körgemasse valdkonda - objektiivsemasse korda. Seega astub ta indiviidiüleste seaduste valdkonda, mille koondmöisteks on eetika. Kunstist körgemal - Schellingist erinevalt - seisab religioon. Harmoonia, mida kunst välise meelelisuse vormis ilmutab, on religioonis sisemiselt olevikustatud. Hegeli religioonifilosoofia kulmineerub lauses: "Kristliku religiooni kui religiooni körgeima astme sisu üldse langeb täiesti kokku töelise filosoofia sisuga." Filosoofia on töend sellest, et Jumala armastus, vaim ja substants on igavesti tagasipöörduvad protsessid. Inimene teab Jumalast, kuivörd Jumal inimestes iseendast on teadlik. See on teadmise teadmine, Jumala eneseteadvus löputus teadvuses
võimalikkust ja olemust. Kanti järgi on väljaspool tunnetavat subjekti „asjad isesenes“, mis subjektile mõjudes kutsuvad esile nähtumuse (fenomeni) või meelelise kaemuse kujutlused. Tunnetus sisaldab ainult nähtumust, „asjad iseeneses“ on põhimõtteliselt tunnetatamatud. See ongi inimtunnetuse piir. Tõelise tunnetuse paratamatus ja üldine laad põhineb igasugusest kogemusest sõltumatuil meelelise kaemuse vormidel (ruum ja aeg), aru aprioorseil vormidel (kategooriad) ja meelelisuse ning aru seose aprioorseil vormidel (transtsendentaalse apertsepsiooni ühtsus). Teadmised kujunevad Kanti järgi välismaailmast saadud andmeist aprioorsete vormide vahendusel. Käsitledes üleminekut meeleliselt ja arult mõistusele kui kõrgemale tunnetusvõimele, tuli Kant järeldusele, et hinge surematusele, maailma tekkimise ja jumala olemasolu idee on vasturääkivad ning tunnetatamatud, s.t selles suhtes on tunnetuse võimalused piiratud. Kanti õpetus mõistuse
ja pelga arvamise kaudu. 20) Mida kujutab ahelaist vabanemine ning tõus koopavälisesse maailma? Et ahelatest vabanemine sünnib filosoofilise uurimise kaudu, näitab Platon sellega, et vabanenu pannakse Sokratese tüüpilise küsimuse ette: mis miski on? -- seega konfronteeritakse definitsiooni- ehk olemusküsimusega. S.t et kui me hakkame küsima asjade olemuse järele ega juhindu enam nende nähtumisviisidest, hakkame end lahti rebima meelelisuse ahelatest. Vangi tuleb aga vabanema suisa sundida, sest pilk teise suunda, valguse poole, põhjustab talle alul, nagu võrdpilt näitab, üksnes valu, kuna ta pole harjunud valgusega ja ta silmad pimestuvad. Pimestatuse pärast näeb ta alul isegi halvemini kui enne ja arvab seetõttu, et ta oli enne varje vaadates tõesemat näinud. Sel kombel kujutatakse tüüpilist kogemust, mis saab osaks inimesele, kui ta
uurida, selle üle mõtiskleda ja järele mõelda. Tänapäeval tehakse märksa vähem väljasõite, on nädalaid, kui väljasõite polegi. Kuna aga paljud lapsed on suure osa oma ärkvelolekuajast eelkoolis, on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Õuemängude tähtsusest Õuemänge iseloomustavad kaks omadust: meelelisus ja laiahaardelisus. Meelelisuse all peetakse silmas mänge, mida käivitavad spontaanselt lõhn, maitse, kompimis- ja nägemismeel, tasakaal, temperatuur, kuulmine jt meeled. Lapsed vaatlevad ja tajuvad õuekekkonda tähelepanelikult oma meeltega ning neid täidab ühteaegu tundeküllane soov ümbritsevaga kooskõla saavutada. Laiahaardeliste all peetakse silmas mänge, mis stimuleerivad lapsi hoogsamalt pühenduma kaootilisemat sorti tegevusele (nii metsikud mängud kui ka rahulikumad fantaasiamängud)
kaunistavad reljeefid Buddha elust. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viljakushaldjas Salabhanjika, kelle varvaste puudutus paneb mangopuu õitsema. Tema täidlane painduv figuur seisab harilikult väravas, see on väljas seisjaile külluse kuulutaja, samal ajal kehastab ta sisenejaile meelelisuse ilminguid, mis nad peavad pühamusse sisenedes maha jätma. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias. Ehit. 8.-9. saj
ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. Inimene on vaid rattake süseemis, ta ei tunne mingit alternatiivaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sellele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud klassid ja vähemused. Üheks sellevastase protesti vormiks on "uue meelelisuse" arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlikekunstiteoste loomine. Marx, Karl - saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel.
" Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. 11. Kanti lähtekoht tunnetusteoreetiline: enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Kanti panus: meie tunnetus ei ole passiivne, tunnetusvormid vormivad mateeriat (aistinguid). Sellised tunnetuse vormid näiteks aeg ja ruum. Tunnetus Kantil alati mõtlemise ja meelelisuse koostöö. 12. oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Marx arvas, et filosoofia saab muuta konstruktiivseks metafüüsika materialistliku ümberpööramise läbi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismikS. Üleinimene- see, kes saab leppida eksistentsi mõttetusega. 13. konstruktiivne võimalikkus metafüüsika põhiküsimus: mis ja miks on olev tervenisti? Idealism: olev on täielikult vaimne, ülemeeleline.
algallikana. Kant on aga seisukohal, et niisugused käsitlused ei toetunud vajalikule eelnevale kriitikale puhta mõistuse analüüsi tähenduses ning olid seetõttu isoleerinud ühe tunnetus- võime inimeste tunnetusvõimete tervikseosest ja selle absolutiseerinud. Tema silmis ei saa selline käsitlus anda adekvaatset seletust teadusliku teadmise võimalikkusele, sealhulgas ka metafüüsika võimalikkusele. Kriitika peab esile tooma meelelisuse ja mõtlemise omavahelise seose tunnetuses ning avastama ka kummagi tunnetusvõime struktuuri, mis seni oli jäänud filosoofilisele refleksioonile (nii ratsionalistlikule kui ka empiristlikule) varjatuks. 3. Seetõttu kujutab mõistuse kriitika endast ka mõistuse enesetunnetust, iseenda loomuses selgusele jõudmist, valgustatud-saamist selle üle, milline on puhta mõistuse struktuur ja õiguspärase toimimise mehhanism. Iseendast teadlikuks saanud mõistuse põhihoiakuks on
Inimeses on teinedesest selgelt erinevad AINE(keha) ja HINGE (vaimu) tasandid, mis on tunnetusteoreetiiselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on erinev kehast ja seda on kergem tunnetada, sest hing on ikkagi, kui keha ei ole. 7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT Vastasese on antud hinge afitseerimise läbi. Hinge võime saada afitseeritud on meelelisus, retseptiivsus. Vastaseseme toime, meelelisuse aine on taju. Suhe vastasesemele läbi taju on empiiriline (a posteriori). Empiirilise kaemuse (mõisteliselt) määratlemata vastasese on nähtumus Puhtad kaemusvormid on ruum ja aeg. ARU / VERSTAND Vastaseset, umbmäärast kaemusmitmekesisust mõteldakse, s.t määratletakse. Võime vastaseset määratleda iseenesest on aru, võime mõisteteks (reegliteks). Suhe vastasesemele läbi aru kategooriate on puhas (a priori) Vastasese kui läbi aru määratletud nähtumus on objekt
15 "Puhta mõistuse kriitika" (1781) - Sissejuhatuses kirjeldab Kant: pole metafüüsilisi ülesandeid, millele seal lahendusi või võtit pole. Eeldada saab tingimatut kindlust ja esituse selgust. Raske ja sisukas teos - 884 lehekülge. Enne tuleks põhimõisted lahti seletada. Peale sissejuhatuse ja eessõna 2 osa: transtsendentne elementaarõpetus ja transtsendentne meetodiõpetus. Elementaarõpetusel 2 osa: transtsendentne aisteetika - käsitleb meelelisuse võimalusi; transtsendentne loogika - käsitleb mõtlemise võimalusi. Meetodiõpetuse 2 osa: transtsendentne analüütika - käsitleb mõistmist (verstand); transtsendentne dialektika - käsitleb mõistust (vernunft). Kriitika - läbi valgustamise, piiride määratlemine. Puhas - teadmised, mis on sõltumatud meelelisest kogemusest. Omane sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. Kõik tunnetused algavad kogemusega
nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele Jaotus mõned aastakümned hiljem. · Transtsendentaalne elementaarõpetus · Loodusteaduslikud teosed · Transtsendentaalne aisteetika meelelisuse · "Füüsiline monadoloogia" võimalused. · Kant kasutab siin Leibnitzi monaadi mõistet. Ta · Transtsendentaalne loogika mõtlemise defineerib monaadi "ruumitäitva jõuna". Niisiis võimalused. moodustab mateeria olemuse jõud.
Kanti lähtekoht tunnetusteoreetiline: enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid (kogemusest sõltumatud). Kanti panus: meie tunnetus ei ole passiivne, tunnetusvormid vormivad mateeriat (aistinguid). Sellised tunnetuse vormid näiteks aeg ja ruum. Tunnetus Kantil alati mõtlemise ja meelelisuse koostöö (mõlemad alged on esindatud). Mõtlemine: (1) mõistus (kogemusest sõltumatu, aprioorne, aluseks ideedele); (2) aru (paneb meele poolt vastu võetud materjali ühtseks, spontaanne), mõiste (nimi asjade kohta). Meelelisus: (1) kaemus (üksik, mis sisaldab mitmekesist), asi (objekt, mida näeme nii nagu ta meile paistab) Tunnetuse mõistuslikku alget võib nimetada aprioorseks (kogemusest sõltumatu), meelelist aga aposterioorseks (kogemusjärgne). Otsused jagunevad:
võimalikkus, eksistents, täielikkus, ühtsus, paljusus, piirang, reaalsus ja eitus), mis on kõik 10 kvantitatiivsed, sest nad nõuavad rakendumiseks matemaatikale sobivat ettekujutust ajast ja ruumist (Kanti järgi, nagu juba öeldud, on ruum ja aeg meelelise kaemuse aprioorsed kogemuse-eelsed vormid). Kanti järgi inimtunnetusel on seega kaks alust: ,,meelelisus ja aru: meelelisuse vahendusel esemed meile antakse, aru abil aga nad mõeldakse". Puhas mõistus opereerib ideedega. Ideed (näiteks idee hingest, idee maailmast kui tervikust ja jumala idee) ei tähista Kanti järgi reaalses maailmas midagi, nad on vajalikud üksnes mõtlemise (mis toimub aru tasandil) reguleerimiseks. Kant eristas 3 liiki ideid: 1) psühholoogilised ideed, 2) kosmoloogilised ideed ja 3) teoloogilised ideed. Kosmoloogilistest ideedest tuletas Kant puhta mõistuse antinoomiad: neli paari
kindlaid vaatlusandmeid, millest võiks järeldada, et maades, kus ravikunst on kõige rohkem unarusse jäetud, oleks inimese keskmine eluiga lühem kui teistes maades, kus seda kunsti suurima hoolega edendatakse. Ja kuidas võiks see nõnda olla, kui me hangime endale hädasid rohkem, kui meditsiin jaksab ravimeid pakkuda? Äärmuslikult ebavõrdne eluviis -- kellel liigne jõudeelu, kellel ülemäärane töö; oma isu ja meelelisuse üleskütmise ja rahuldamise lihtsus; liiga rafineeritud toiduained rikastel, mis nuumavad neid kuumutavate mahladega ning koormavad nende seedimist; vilets toit vaestel, ja pealegi pole neil sageli sedagi, mistõttu nad kalduvad võimaluse korral oma magu ahnelt üle koormama; öine ärkvelolek, kõikvõimalikud liialdused, igasuguste kirgede ohjeldamatud puhangud, vaimne väsimus ja kurnatus, lõputu kurbus ja piinad, mida tuntakse kõigis seisustes ja mis hingi alalõpmata
Greuze´i suurte kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja pealetükkivalt õpetlikud. 18.saj. keskel puhkes õitsele ka inglise maalikunst, mis võttis aga hoopis teistsuguse ilme. Inglismaa oli juba kapitalistlik maa ja siin polnud pinda Boucher´ tüüpi rokokookunstile. Nii kujuneski saj. II poolel välja omapärane inglise maalikunst, mis liitis endasse rokokooliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788). Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutatakse nüüd maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjundirohke maalimislaad on eriti vaimustav. 18.saj. oli graafika õitseajaks
irratsionaalne ja isiksust represseeriv. “Väärvajaduste” abil on see ühiskond Marcuse arvates integreerinud endasse ka töölisklassi. Sotsiaalse revolutsiooni vallandamises pole peaosa mitte töölisklassil, vaid vasakpoolsel intelligentsil ja deklasseerunud kihtidel. Neis tingimustes saavad sotsiaalsete ümberkujunduste liikumapanevaks jõuks radikaalsed intelligendid, üliõpilaskond ning autsaiderid: töötud, lumpenid jne. Üheks sellise protesti vormiks on “uue meelelisuse” arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlike kunstiteoste loomine. Antonio Gramsci :Võib pidada kõige mõjukamaks marxistlikuks poliitiliseks mõtlejaks 20.saj.Osales Itaalia Kommunistliku Partei asutamises ning juhtis seda kahe aasta vältel.1926.a ta vangistati. Kogu oma järgneva elu veetiski ta vanglas.Tema kirjutadud „Vanglavihikud“ pakuvad rikkalikke ja äärmiselt originaalseid arutlusi vabaduse ja paratamatuse suhtes, pealisehitusest,
algupärane, igale inimesele tema inimlikkuse jõust tulenev õigus". Vabadus on inimese loomulik subjektiivne õigus, mida (loomu)õigusena piirab mõistuseseadus. Ja lõpuks õiguse definitsioon: õigus on üldistus tingimustest, milliste juures inimeste meelevallad on üldise seaduse alusel ühendatud. > Selgituseks mõned väljavõtted Puhta mõistuse kriitikast: "Aeg ja ruum kuuluvad paratamatult ja kahtlemata meie meelelisuse juurde, millised ka poleks meie muljed; ent muljed võivad olla üsna erinevad. Ükskõik kui suure selguseni me oma kaemust ka ei viiks, ikka ei suuda me läheneda asjadele iseeneses [asjade iseeneses omaduste tunnetamisele]. Igal juhul tunnetaksime me ka siis täielikult vaid oma kaemuse viisi, st meie meelelisust, ja sedagi vaid subjektil aja ja ruumi algse olemasolu tingimusel; millised on asjad iseeenses seda ei saaks me kunagi teada ka kõige selgema meile antud nähtuste teadmise
Samuti on tal värsse kirjutades õnnestunud pühkida oma mälutahvlilt suur hulk täiskasvanud inimese elukogemust. Sõnad muutuvad tema jaoks sageli pigem mänguklotsideks, ta kogub neid, ühendab ja pillub laiali tõeliselt lapseliku hasardiga ei mõju aga sugugi lapselikult. ,,Laurila" (1998) esimene ilmunud raamat. 90ndate Sommer. Intensiivselt tegeles Masinguga. "Laurilas" saavad kokku hommik, kevad ja jumalik jõud. Kiindumus loodusesse. Meelelisuse juures on oluline koht välisilma peegeldustel, selle kõike haarav ja ühendav põhi on aga veel sügavamal, sees pool. Üsna tüüpiline on "Laurilas" ootusseisund, kus peab juhtuma miski, mis kõleduse tühistab, soovliikumine ja lootus peavad välja viima sügisest ja ööst kevadesse ja hommikusse. Naer, rõõm, ja loodus puud, väiksed lilled, liblikad, kiilid on Sommeril alati väga ühemõttelise tähendusega märkides neid olekuid, mida igatsetakse ja
huvitab kuidas religioon kujundab inimeste sotsiaalset käitumist ja kuidas inimesed ise oma sotsiaalset tegevust mõistavad ja tõlgendavad. Kulturwissenschafti üks silmapaistvamaid esindajaid oli 12 Ernst Cassirer (1874-1945) Neokantiaan, keda võib nimetada ka ideede ajaloolaseks. Cassirer lähtub Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese enda loov tegevus, et inimteadvus osaleb aktiivselt maailma tunnetamise protsessis. Olulisel kohal on ka ,,vormi" mõiste meelelisuse vormid on inimtunnetuse vältimatuks tingimusesks konstitueerides inimese maailmakogemuse. Cassireri olulismaks teoseks on mahukas ,,Sümboolsete vormide filosoofia" (1923-1929). Selle põhitees inimesed on eeskätt sümboleid loovad ja kasutavad loomad (animal symbolicum).Kõik inimese kultuurilised saavutused: ·keel, ·religioon, ·müüt · teadus, ·kunst, · poliitika kõik on unikaalsed osad inimese evolutsioonilisest arengust ja nad on aidanud meil kogeda ja mõista maailma
annaabi.ee 
