verifitseerimise all. See selgitus on ebamäärane ja kõlab esialgu üsna triviaalsena, kuld sel on tagajärgi, mille seletamiseks kulub ülejäänud osa mulle antud tunnist. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 57 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". "Reaalide" või "objektide" all mõtleme siin kas meeleliselt kohalviibivaid argimõistuslikke asju või argimõistuslikke suhteid, nagu kuupäevad, kohad, vahemaad, liigid, tegevused. Järgides oma mentaalset kujutist lehmaraja lõpus asetsevast majast, saamegi maja lõpuks tegelikult näha; saame kujutise täieliku verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi tõeprotsessi kujusid, kuid need kõik on mõeldavad
ideedeõpetusest, mida “noor Sokrates” pole veel jõudnud piisavalt läbi mõtelda? Dialoogi tekst ei anna neile küsimustele ühetähenduslikku vastust. Parmenidese poolt esitatud argumentatsioonid on aga järgmised: 1. Raskused küsimusega – millistest asjadest on õigupoolest ideed olemas? 2. Raskused, mis tulenevad õpetusest, et meeltega tajutavad asjad on osavõtu (partitsipatsiooni) vahekorras ideedega. 3. Raskused, mis tulenevad ettekujutusest, et meeleliselt tajutavad asjad omavad ideedest lahutatud eksistentsi (horismos). 1. Siin toimib Parmenides lihtsalt: ta loetleb Sokratesele erinevaid nähtusi ja küsib, kas tema arvates on olemas loetletud asjade ideid. Nendeks nähtusteks on: 1) samasus, ühtsus jt. matemaatilised mõisted; 2) õiglus, kaunidus, hüvelisus; 3) inimene, tuli, vesi jt. sedalaadi asjad ja viimaks 4) mustus, pori, karvad jms. Kahe 9
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees.
- ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna
asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). 9.Kujutatud on suhteliselt noort ~30 aastast naist. Ta keha on suhteliselt paljas, ainult riie ümber puusade (aktifiguur). Naisel on ka käevõru ja väga uhke soeng, mis näitab, et ta on pärit kõrgemast perekonnast. Arvan , et ta on sel pildil üsna õnnelik, kuna tema suunurgad on ülespoole. Kuntsnik on saavutanud meeleolu uhke asendi ja suursuguse naise välimusega. Naine on väga sarmikas ja meeleliselt värske. Detaile on skulptuuris vähe. FUNKTSIONAALNE TEAVE: 10. Praktiline (n. templi kaunistus - metoop, friis jne, hauareljeef, mälestusmärk, kultuskuju, pühendkink). 11.Antud skulptuur tekitas minus mingisugust huvi 19. sajandi skulptuuride vastu. Huvi tekitas just see, kuidas mingil ajajärgul on kunstnikud inimest kujutanud ja kuidas nad on edasi andnud seda õhkkonda ja emotsioone mis skulptuuri loomisel neid ümbritsesid. 12. Kasutatud kirjandus: erinevad interneti allikad (14
sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Renessanssmuusika on renessansiajastul loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese
allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. 5.Kujutatud on naist. Ta keha on suhteliselt paljas, ainult riie ümber puusade (aktifiguur). Naisel on ka käevõru ja väga uhke soeng, mis näitab, et ta on pärit kõrgemast perekonnast. Naine on suhteliselt noor u.30 aastane. Arvan , et ta on sel pildil suhteliselt õnnelik, kuna tema suunurgad on ülespoole. Kuntsnik on saavutanud meeleolu uhke asendi ja suursuguse naise välimusega. Naine on väga sarmikas ja meeleliselt värske. Detaile on skulptuuris vähe. FUNKTSIONAALNE TEAVE: 6.Valisin selle skulptuuri, kuna see jäi silma oma erilise asendi poolest, sest tavaliselt on enamus skulptuurid püstised. Analüüsisin seda teost, sest skulptor on mulle tuttav. Silm jäi pidama selllele pildile ja tahtsin sellest rohkem teada. 7. Kasutatud kirjandus : Kunstikultuuri ajalugu 11 klassile, Jaak Kangilaski, Kirjastus Kunst Tallinn, 2004 8. Katrin Kartau 12RL
· John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. · Platon: anamnesis · Descartes: selge ja distinktne mõtlemine. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? 1781 Puhta mõistuse kriitika: Mis teeb teadmise võimalikuks ehk, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? · Ruum · Aeg · Substants · Jne.
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas
haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. E. Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsitluse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loominguperioodide kujutanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maadelt kui ka varjamatult erootilisi naisakte. Viimases valdkonnas võiks Evald Okast eesti maaliklassikas võrrelda ehk eelkõige Ado Vabbega
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta
1. KONTROLLTÖÖ KUNST ALLEGOORIA Kordamisküsimused: 1. Mis on kunst ? KUNST on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldamine kunstiliste kujundite ja meeleliselt tajutavate vormide kaudu.KUNST on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend. 2. Kunsti tekke teooriad (3)? 1. MAAGIATEOORIA 2. MÄNGUTEOORIA 3. BIOLOOGILISTE VAJADUSTE TEOORIA. 3. Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2. Kunst on eneseväljendus 3. Uue maailma loomine 4
Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti vastavalt Porphyriose poolt viimasena sõnastatud valikule: 1)Universaalid on sellised reaalsused, mis eksisteerivad meeleliselt tajutavatest üksiknähtustest eraldi. Selline realismi variant lähtus Platonist, kelle õpetus sisaldas ideede (üksiknähtuste liikidele ühiste, ühtsete olemusstruktuuride) meeleliselt tajutavatest asjadest lahutatud eksistentsi möönmist. Keskajal formuleeriti seda positsiooni selliselt: universalia ante res (enne asju). Nad on nimelt enne asju ja seega üksikutest asjadest sõltumatult kui ideed jumala mõistuses, mille järgi jumal lõi maailma. Jumal on aga ülim olemine, ideed on
Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5. Kõik inimeste teadmised on inimlikud. 3. osa: Argumendid Küsimusele "Kust te teate?" on märksa tõenäolisemad vatus "Ma lugesin seda" kui näiteks"Ma olen seda meeleliselt tajunud". 1. Kõik väited võivad meid mõnikord eksitusse viia. 2-3. Teretulnud on iga allikas, iga oletus ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. 4. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida me oleme raamatutest lugenud. 5. Teadmised on läbisegi meie esksituste, eelarvamuste, unistuste ja lootustega. 4. osa: Oluliste mõistete definitsioonid
ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadustessegi. Oma kirjutistes ta areneb ja otsib. Kahjuks ei vahendu neist täiesti ühtlast pilti ja tema soosituim väljendusviis dialoog, teeb tõlgenduse veelgi keerulisemaks. Platoni kuulus ideedeõpetus algab eri tasanditest.Ideede maailm on jääv ja muutumatu, seejuures näiva maailma tajutavad esemed on pideva muutumise seisundis. Need kaks tasandit on "Platoni kaks maailma". Meeleliselt tunnetatava maailma taga on tõeliselt olevate ideede tegelikkus, mida meeleline maailm ainult peegeldab. Ideede maailm on tabatav ainult mõistusega. "Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese surematu ja muutumatu poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatu läheduses nii kaua kui saab."1 Näilisuse tegelikkust tajuvad meeled. Näilisus on laias laastus olemas, kuid päriselt ei ole, see hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal
Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta. Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid üksnes arvamus. Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise eripära tõttu. Erinevate olemisvaldkondade ontoloogilise eripära üheks tunnuseks on ka nende võimelisus olla vastavate spetsiifiliste tunnetusvormide esemeks. Olemine domineerib antiikse arusaama kohaselt teadmise üle ja limiteerib teadmise võimalusi. Nii peab ka filosoofias
Wilhelm Dilthey, Hermeneutika tekkimine Dilthey kirjutis käsitleb hermeneutikat kui kirjalike mälestiste tõlgitsemise oskusõpetust ja arutleb inimolemasolu suurte vormide – kunsti, eriti poeesia teadusliku tunnetamise võimaluste üle. Dilthey järgi on selleks vajalik loojate mõistmine, mida ta kirjeldab kui meeleliselt antud, tema sõnul inimese eluväljendustest lähtuvatele märkidele tuginevat teose autori ja tema mõtete ning tunnete mõistmist. Siit edasi liigub ta arutledes läbi meeltega tajutavate erinevate kunstiliikide ja eelkõige kujutava kunsti tõlgitsuste edasi kitsamale rajale ehk kirjalikult säilinu mõistmise ja tõlgitsemise juurde. Filoloogia lähtepunktiks on kirjas säilinud jäänukite kriitiline tõlgitsemine. Ehkki mööndes looja
induktiivselt saadud järeldusi loetakse tõesteks seni, kuni pole ilmnenud nähtused, millega nad on vastuolus. Viimane loetletud printsiipidest tundub olevat absoluutseks aluseks Newtoni mehhaanikale. Newton lähtus eeldustest, et lõpmatu või vähemalt määramatult suur protsesside hulk allub seaduspärasustele, mis on avastatud lõpliku hulga vaatluste tulemusel. Newtoni füüsikas saavad uurimisobjektideks meeleliselt tajutavad kehad, mis ei ole samased ruumiga ja on allutatud jõudude toimele. Newton püüdles ühetähenduslikkuse poole, ta luges oma vaateid sageli lihtsalt faktikonstateeringuteks. Newton oli sündinud teoreetikuks, tema teaduslik temperament vastas ühemõttelise maailmapildi loomisele. Teoreetilise mõtlemise ja empiiria vahekorra probleemile 17.sajandi filosoofias ja teaduses heidab valgust
Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks
“ 8. „..et kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 9. „..et allikad, kust ammutame teadmisi, on ilmselt üleinimlikud.“ 3. Argumendid 1. Argumendiks kõik väited. 2. “Ma lugesin seda “The Times’ist”” või siis “Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica’st” on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele “Kust te teate?” kui näiteks “Ma olen seda meeleliselt tajunud” või “Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal”. 3. Võime öelda, et “The Times” (või ka Encyclopaedia Britannica) on teadmiste allikas. Võime öelda, et “Physical Review’s” avaldatud töödest on mõni autoriteetsem kui teine ning teatud füüsikaprobleemi puhul allikana eelistatavam kui “The Times’i” või Encyclopaedia samateemaline artikkel. Kuid oleks täiesti vale
Selle sisemise oivalisusena ei ole tõel meie kogemustega midagi pistmist. Ta ei lisa midagi kogemuse sisule. Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on midagi, mis juhtub. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või faktisuhted, lühidalt, kuulub epistemoloogilisse mõõtmesse ning selle kõlava sõnaga lõpetab ratsionalism arutelu. "Reaalide" või "objektide" all mõtleme kas meeleliselt kohalviibivaid argimõistuslikke asju või argimõistuslikke suhteid, nagu kuupäevad, kohad, vahemaad, liigid, tegevused. Järgides oma mentaalset kujutist lehmaraja lõpus asetsevast majast, saamegi maja lõpuks tegelikult näha; saame kujutise täieliku verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi
3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon." 5) ,,kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust." 3. Argumendid 1) ,, Ma lugesin seda ,,The Times'ist"" või siis ,,ma lugesin seda Envyvlopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele ,,Kust te teate?" kui näiteks ,,Ma olen seda meeleliselt tajunud" või ,,Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) ,,võime öelda, et ,,The Times" on teadmiste allikas. Võime öelda, et ,,Physical Review's" avaldatud töödest on mõni autoriteetsem kui teine ning teatud füüsikaprobleemi puhul allikana eelistatavam kui ,,The Times'i" või Encyclopaedia samateemaline artikkel. Kuid oleks täiesti vale arvata, et ,,Physical Review" artikkel põhineks ainult või ka osaliselt vaatlusel
Teadlasedki räägivad «ekraanide» levikuga kaasnevast hüperaktiivsete ja tähelepanuhäiretega laste arvust. Teiseks ei saa arvuti vahendusel maailma tundmaõppimist õigeks pidada seni, kuni inimesel tuleb toimetada ka oma käte ja jalgade ning kogu füüsisega. Motoorika areng, reaalsusest ja füüsilisest maailmast ettekujutuse saamine ei saa tekkida vaid klahvidel tippides või ekraani puudutades. Võimalikult erinevate asjadega reaalne kokkupuude ja kogemused annavad oma meeleliselt tajutavas mitmemõõtmelisuses ajule oluliselt rohkem vajalikku infot ja panevad asju uutes seostes nägema, ning mis põhiline – arenema. Kolmas kaalukas argument on harjumus, mille jõud on teatavasti suur. Kui maast madalast kas mugavusest või teadmatusest vaid arvutiga seotud harjumusi kujundada, on neist hiljem väga raske vabaneda.. (Kristi Vinter, 2012) Kirjutab Tallinna Pedagoogilise Seminari meediakasvatuse õppejõud, väikeste laste ja meedia uurija Kristi Vinter kirjutab
on sageli üllatunud, et jaapanlased peaaegu kunagi ei sõida määrdunud autoga, isegi kui ilmastikutingimused on halvad see on osa jaapanlaste eetikast. Nad lihtsalt vaatavad oma autosid kui üht osa oma elukeskkonnast. Nii nagu nad ei suuda taluda korralagedust oma kodus, ei suuda nad sõita ka määrdunud autoga. Tanaka näeb autotööstusega seoseid ka jaapani arhitektuuris. Kõik detailid on olulised, nende sobimine ja asend ruumis peab looma hoolikalt tasakaalus rahuliku meeleliselt 2 nauditava keskkonna. See on osa jaapanlaste alateadvusest, et hea sobivus tähendab ka head kvaliteeti. Lisaks kõrgetasemelisele tehnoloogiale on väga oluline ka kogu disaini tunnetuslikkus, leiab üks Tanaka kolleegidest. Püütakse asetada ennast kliendi olukorda ja näha autot läbi kliendi silmade. Veidi erinevamal arvamusel on disainer Sakurai. Tema arvates liigume me suunas,
kulutas oma pärandust (edasi) · 1844.a. keeld pärandusele · Depressioon (spliin) · La Fanfario, 1848 · E.A.Poe · Osales 1848. aasta revolutsioonis · 1851. astus coup d´États´le vastu; pettus ühiskonnas · Põhiteos "Kurja lilled", 1857 "Les Fleurs du Mal", 1857 ·Keelati ära 6 luuletust -> kohus ·"Spliinis ja ideaalis" läbivaks teemaks ideaalide kättesaamatus; elu "õite" mürgistatus surmast ja kaduvusest ·"Vastavusi"- sümbol. kirjeldus: füüsilises maailmas meeleliselt tajutavatel objektidel olemas vaimu- ja hingemaailm selle jäädvustamine autori eesmärk ·Dante "Jumalik komöödia" 100 laulu/luuletust ·Tegevus paralleelne ·Avaluuletuses "meie" ·Patuks igavus ·Paradiis neetud linna tänavatel "Armastajate surm" Meie voodid on tulvil siis mahedaid hõngusid, Meil on diivaneid sügavaid siis nagu hauad Ja riiulitäied kummalisemaid lillesid, Mis meile on puhkenud all mõne kaunima taeva
subjektiivse ilu teooriad: · David Hume: ,,ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. ,, · Immanuel Kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Mis on kunstiteos? I Platon mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus.
Näiteks üks õiglane nähtus on õiglane tänu osavõtule õigluse ideest ja on ühtlasi tõeselt ja universaalse kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena. Järelikult kehtib see ka polis`e kohta. Platoni poliitilist õpetust on tavaks nimetada õpetuseks “ideaalsest polis`est” (Platon ise küll ei kasuta niisugust terminit), ja seda selles tähenduses, et siin on eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest.
Goethe pidas eelkõige silmas seda kuidas inimesed saaksid ennast inimlikemaks muuta. Inimlikkus käib aga kaasa lihtsate inimestega, sest nende ja nende keskel elab armastus, elab kirg, mis ei ole luuleline leid, vaid see ,,päris". See on päris, sest see on loomulik ja lootuslik. Goethe jõudis tõdemuseni, et looduses on üldiste ja üksiknähtuste vahel korrapärane soes. Selleks seoseks osutub elu ise. Tema tunnetes võttis maad meeleliselt tajutav. Tasakaalustatus tunnete jaotus, mis ei lepi hetke joobumusega vaid muudab selle püsivaks elamuseks. 3. Ta otsis olemis mõtete Itaaliast ja antiigist. Ta pidi tõdema, et ,,tormi ja tungiga" ei saavuta midagi, sest inimese olemuseks on üksindus, eraldatus sellest, mis oli, lähenemata sellele, mis on, ja ennekõike ootamatu tuleviku üle otsustamine, tähendab omaenese hingevõitluste vaos pidamist. Itaalia tähendas talle sisemist vabadust, valgust ja rahu
peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant Z, Kahest tööst kokku 1. Rooma helleniseerumise tunnused A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 2. Tunnetause 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. C Teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 3. Millised toesed kuulusid järgmistele autoritele ja oli see A rea variant (utoopia politeia jne) a.Utoopia = T.More b.Politeia = Platon c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler e. Maailm kui tahe ja kujutlus = A.Schopenhauer 4. Tuua välja keskaja filosoodia joont a
vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine
kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks võime lugeda Jumalat, või kes nimetab seda saatuseks,saatanaks või horoskoobiks. Kolmandaks, me tunnetame meeleliselt üksikobjekte meelelise tunnetuse ja vaimu vahelise seosega saades nii osa tõest, mis on meisse talletunud kogemuste ja varasemate teadmistega. Mis aga räägib meelelise tunnetuse tõelisuse vastu, on see et me ei saa puhtalt meeleliste aistingute kaudu omandatud teadmist nimetada kohe tõeseks, sest see kõik, mida meie keha vahendab on nii ähmane ja segane. Samamoodi võib õelda ka teaduse saavutuste kohta, kas me näeme või kuuleme neid tõeselt või kas
teisejärguliste küsimuste üle: kuidas süstematiseerida arusaamu, mille suhtes polemiseerijad on sisuliselt üksmeelel. Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule. Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui niisuguse vundamendist, teadusõpetus. Tema põhiliseks püüdeks filosoofias oli tuletada kõik, mis ei ole mina tegevus, sealhulgas muidugi ka loodus, sellesama mina algupärasest tegevusest. Nii on loodus tema jaoks meeleliselt tajutav maailm, looduse tõde on aga tabatav kahel tasandil: madalamal loodusteaduste abiga, nii nagu seda oli interpreteerinud Kant, ja kõrgemal teadusõpetuse abiga, mis seletab looduse võimalikkust praktilise mõistuse kõrgematest ideedest lähtudes, s.t. näeb looduses kõlbeliste eesmärkide saavutamise vahendit. Vabaduse ja kõlbluse võimalikkuse põhjendamine oli Fichte jaoks aga kogu filosoofia peamine ülesanne. Seada
Skeptitsist on kahtlusemeetodi kasutaja. 10. Tänapäeva stoik on inimene, kes ei lase tunnetel enda üle võimust võtta. Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja. 11. Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb. 12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik. 13. Mateeria on kõik meeleliselt tajutav ja mehaaniliste aparaatidega kindlaks tehtav. 14. Küllaldase aluse reegel: väited peavad olema põhjendatud. 15. Välistatud kolmanda reegel: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei või. 16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine:
See tähendab: puuleht on lehtede põhjus." Mis on niisiis tõde? Nietzsche arvab, et tõde saaks kirjeldada kui ,,Metafooride, metonüümide, antropomorfismide liikuv armee, lühidalt, summa inimlikest suhestustest, mis on poeetiliselt ja retooriliselt esile tõstetud, ülekantud ja kaunistatud, ning mis peale pikka kasutamist ühele rahvale kindlad, kanoonilised ja siduvad tunduvad: tõed on illusioonid, mille kohta ei mäletata, et nad säherdused on: metafoorid, mis on ära kasutatud ja meeleliselt jõuetuks muutunud, mündid, mis on oma kuju kaotanud ja nüüd vaid metallina arvesse tulevad, kuid müntidena enam mitte." Seega Nietzsche kinnitab, et otsitud ja hinnatud tõde on tegelikult sama väljamõeldud kui kardetud vale. See on vaid näiv illusioon millestki, mis kunagi on olnud. Justnagu miski, mida küll nähakse ja usutakse, kuid mida pole keegi kunagi katsunud, et oletusele kinnitust saada. Nagu tähed. ,,Sarnaselt nagu astroloog vaatleb tähti
välimustest, riietest, arhitektuurist kujutav kunst. Kunsti ülesanne aga ei ole siiski pelgalt teadmiste hankimine. Inimene rahuldub kunstiga oma elamuslikke, emotsionaalseid vajadusi. Igal inimesel on need vajadused erisugused. Ühel on tarve võimsate dramaatiliste elamuste järele, teisel melanhoolsete, kolmandal kergete ja rõõmsate järele. Kuidas siis väljenduks ,,kunsti" mõiste? Kunst on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldumine kunstiliste kujundite, meeleliselt tajutavate vormide kaudu, Kunst on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend. Kuid kõige selle (Ja mitte ainult!) arenes omaette iseseisev, terviklik nähtus; äärmiselt komplitseeritud, mitmetahuline ja varieeruv. Vaba aeg! Kunst pakub palju võimalusi vaba aja sisustamiseks. Ja on suur vahe, kas inimene täidab oma vaba aega sellega, mis teda seesmiselt rikastab või sellega, mis teda vaimselt nüristab või isegi füüsiliselt ruineerib.
selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku hermeneutikat Diltheyle toetudes vaadelda kui semioloogiat, s.t. õpetusena, mis lugejat kirjalikult fikseeritud märgiseostes juhib ja teel hoiab. Meie tähelepanu on suunatud meeltega tajutavatele märkidele, mis on meie suhtes välised, objektiviseeritud. Nad on meie jaoks meeleliselt tajutav võõras olemine, eluväljendus, mida me üritame mõista. Just see võõrapärasus on see, mis meid mõista püüdmisele provotseerib, aga indiviidide kogemused ei tohi olla liialt erinevad, mingi ühisalus on mõistmiseks vajalik. Me näeme ühesuguseid värve; võõras kogemus ise saa kunagi olla nii võõras, et mõistmine ei oleks võimalik. Üldinimlik teeb võimalikuks ka kaugete aegade ja kultuuride mõistmise
Vormi ja mateeria küsimuses on aga palju suhtelist, näiteks võib telliskivi olla mateeriaks majale, kuid samas vormiks savile, (see tähendab, et savis on tekkinud telliskivi vorm) savi omakorda võib olla vormiks nn neljale algelemendile - tule, õhu, maa ja veele - mis ühinedes omandavad savi vormi. Nelja algelemendi mateeriaks on aga nn esimene mateeria ehk võimalikkus ise, mis võib ka vormi omandada ehk üheks algelementidest muutuda. Seda ei saa ka meeleliselt tajuda, vaid ainult mõelda. Kuna esimene mateeria on kõige aluseks, siis peab eksisteerima ka midagi, mis ei saa enam mitte millelegi mateeriaks olla, ning selleks on Aristotelese arvates kõrgeim vorm ehk vormide vorm ehk jumal. Asjade tekkimise põhjused Kuid miks üks või teine vorm mateerias üldse realiseerub? Inimese valmistatud asjad realiseeruvad selle pärast, et inimene neid valmis teeb, kuid taimede ja loomade kohta ei saa nii lihtsalt öelda.
oma võimaluste mahamängija. 70. Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? V: sokraatiline meetod suunata inimesi küsimustega nii , et nad vastates jõuaks ise tõeni. Efekt arendab ennast. 71. millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja kas ta soovitus on asjalik? V: sunniviisil omandatud teadmine ei jää hästi meelde. Soovitas mängulisi elemente õppetöösse. Jah on asjalik. 72. Mis on mateeria? V: tajume meeleliselt ja saame tehniliste aparaatidega kindlaks teha. 73. Mida ütleb küllaldase aluse reegel? V: väited peavad olema põhjendatud. 74. Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? V: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei tohi. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? V: kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 75. mida ütleb samasuse reegel? V: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 76
Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. Rooma (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. 2) Platon ja Aristoteles Platon (u 427 eKr u 347 eKr) oli vanakreeka filosoof. Oli Aristotelese õpetaja. Ideeõpetus. Olemas 2 maailma; üks ideede maailma, teine meeleliselt tajutavate asjade maailm, mis on kaduv. Ideede maailm aga igavene. Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt inimesed elavad justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal. Õpetus ideaalsest riigist. Seal 3 seisust valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Teha õnnelikuks riik tervikuna. Ideaalses riigis kunsti vaja tsenseerida, kuna need mõjutavad
611 - 546 e.Kr Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane. Joonistas esimesena maailma kaardi Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr. Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud algul vedelas seisundis. Pikapeale on ta kuivanud ja toonud esile elusolendid, kusjuures algul elasid need vees ja siis tulid maale. Esimesed inimesed olid kalades, kuna inimene vajas pikaajalist hoolitsust. Sellises mõttekäigus on kaasaegse evolutsiooniõpetuse eelaimdust. Asjade kaduvuses peitub nende "meeleparandus".
hiskonnaelu ja selle vormi valiku igustamise printsiibid. Poliitilise elu filosoofiline ksitlus pab vastata mitte ksnes ksimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, kui eelkige ksimusele, kuidas on sedalaadi vited igustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilist petust on tavaks nimetada petuseks ideaalsest polis`est, ja seda selles thenduses, et siin on eelkige ksitluse all idee-prane polis ja mitte niivrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Kuid nhtavas maailmas faktiliselt eksisteerivad nhtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda tiuslikkuse astet, mis on nende olemustel olemise enda valdkonnas. Selle vlistab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna ontoloogiline eripra siin esineb kik olemuslik oma ebapuhtal kujul ning asub pidevas muutumises, tekkimises ja hvimises, miski ei suuda silitada oma identiteeti.
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C
Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega. ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda'' ,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest. Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed muutumatud, mõõtmetelt nii väiksed, et meeleliselt pole neid võimalik tajuda, tajuda võib neid ainult mõistusega. Aatomid on pidevas liikumises ja selleks on vajalik tühjuse olemasolu. Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu. Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi. Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid hajuvad ja keegi teine hingab need sisse. 3. Elea koolkond – näilisus ja tegelikkus.
autoga ülekäigul rongi otsa ja võikalt tappis oma toakaaslase, kes istus juhi kõrval esiistmel. Kas see oli see õudus, mille ta uuesti ekraanile manas ja kas see on süütunne, mille tõttu ta on välja töötanud õnnelikud lõpud? Huvitav, mis oli see mis tegi ta filmid nii mõjuvaks? Ilmselt manipuleerimine häiriva seksuaalse sümbolismiga oli kindel viis manipuleerimaks publiku tähelepanuga. Arvatakse, et Ameerika kodusõja veteranid olid ka üks faktor. Kas vigastatud meeleliselt või füüsiliselt, veteranide vaimu rikutus ühendus Browningu puuetega inimestega. Chaney karakteri kibe raev oli oli toonikuks veteranidele, kes ei suutnud leida enam tööd. Tema metafoorid filmist filmi puudutasid miljoneid, kes võitlesid oma identiteedi nimel sellel hämmastaval sotsiaalsete muutuste rohkel kümnendil. Tod Browningu "Freaks" on miskipärast rohkem läbi kirjutatud, kui vaadatud film. Siiski hulkurite viimane õhtusöök Bunuels
Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantikute arusaamad kunstist olid vastuolulised. Kord nägid nad temas meeleliselt tajutavast, ebatäiuslikust maailmast kõrgemale pürgiva vaimu mängu, kord üritasid nad kunsti religiooni pjedestaalile tõsta või pidasid teda mõjukaks abinõuks kogu elu uuendamisel ja lootsid kunstis rohkem, kui see nende soove täita oleks suutnud. Sellest hoolimata on romantismi pärand rikkalik ja mitmepalgeline. Oma irooniaga purustas ta nii mõnegi vana kunstilise eelarvamuse ja juhatas kunstnikele teed tõetruu kunsti juurde. Kaitstes kirglikult
Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantikute arusaamad kunstist olid vastuolulised. Kord nägid nad temas meeleliselt tajutavast, ebatäiuslikust maailmast kõrgemale pürgiva vaimu mängu, kord üritasid nad kunsti religiooni pjedestaalile tõsta või pidasid teda mõjukaks abinõuks kogu elu uuendamisel ja lootsid kunstis rohkem, kui see nende soove täita oleks suutnud. Sellest hoolimata on romantismi pärand rikkalik ja mitmepalgeline. Oma irooniaga purustas ta nii mõnegi vana kunstilise eelarvamuse ja juhatas kunstnikele teed tõetruu kunsti juurde
kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. Evald Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsit- luse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loo-
Inimestel, kes ei oska midgai küsida on alat igav. Iga teate informatsioonisisaldus sõltub teates kajastatud situatsiooni keerukusest, küsija eelteadmisest, aktiivsusest. Informatsiooni allikad *Geneetiline info. *isiklik vahetu kogemus, mälu. *Teiste inimeste kogemus *Kultuuri märkides ja tekstides talletatud ühiskondlik kogemus. KOMMUNIKATSIOON infoseoste loomine, töötlemine ja levitamine ülekandmine subjektilt subjektile. MÄRK JA TÄHENDUS semiootiline põhi. Märk on mistahes meeleliselt tajutav objekt, mis esineb suhtluses infomatsiooni vahendajana. Mäk ei ole mitte ainult sõna v pilt. Selleks on iga ese zest, sündmus, mida annab tõlgendada ja mis aitab luua seoseid. Tähendus on märgi abil edastatav informatsioon. Kui me oskame selle koodi kaudu märki teistega sidudes luua teatud mõtte. Märgid võivad olla ka: kehakeel, ruumi paigutus. nt. Sõpradel on palju oma märke,millest teised aru ei saa. V rühma märke, nt. Sõjaväelased. MÄRKIDE LIIGID
Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda". 2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil
annaabi.ee 
