Väikese väina tammi tee tuleks/ ei tuleks maksustada? Jaatus 1) ratsionaalne: riik saaks kasu 2) emotsionaalne: inimesed, kes käivad muhust saaremaale või vastupidi tööl või niisama, peavad raha maksma ja keegi ei taha rõõmsalt raha maksta 3) eetiline: meeleavaldajad Eitus 1) ratsionaalne: riik ei saa majanduslikku tulu 2) emotsionaalne: kohalikele oleks see solvav 3) eetiline: paljud saarlased käivad saaremaal tööl või koolis ja neilt ei peaks rohkem raha võtma
toiduainetest NSVL-i eesmärk oli ise Lääne-Berliini varustada, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes Saksamaa lõplik lõhenemine: läänes kuulutati välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi Berliini müür 1961 1989 Üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid Eesmärk takistada massilist idasakslaste põgenemist läände
Ungari 1956 Ungari ülestõus Osalejad- Ungari, NSVL 1956. 23. okt- 20 000 meeleavaldajat kogunes Josef Bemi mälestussamba juurde Meeleavaldajad kõrvaldasid Stalini kuju Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule, mistõttu puhkesid Budapesti tänavatel lahingud 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile Lääneriigid Ungarile appi ei läinud Josef Bemi mälestussammas Imre Nady (1896-1958) Click to edit Master text styles Second level Third level
Konfliktil puudub kindel rinne, kokkupõrked toimuvad paljudes linnades üle kogu riigi. Hukkunuid umbes 60000. Millest umbes pooled olid tsiviilisikud, aga ka 26,110-27,900 relvastatud võitlejad, kuni 2505 opositsiooni meeleavaldajat ja 1000 riigiametnikku. Oktoobriks 2012 olid kuni 28000 inimesed kadunud valitsuse vägede või julgeolekujõudude tõttu. Vastavalt ÜRO raportile, ligikaudu 1,2 miljonit süürlast on riigisiseselt ümberasustatud. Kümned tuhanded meeleavaldajad on vangistatud ja on teatateid ulatuslikkest piinamistest ja psühholoogilistest terrororitest riigi vanglates ÜRO andmetel on Süüriast põgenenud praeguseks rohkem kui 600 000 inimest. Põgenike hulk kasvab võrdeliselt Süüria kodusõja julmemaks muutumisega. Jõudude suurused: Opositsioon: 7000010000 võitlejat Koalitsioon: umbes 120000 võitlejat Kaotused: Koalitsioon: 12,28314,072 võitlejat
mittekommunist. Solidaarsuse valitsemisega astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja Poola uueks presidendiks sai Lech Walesa. Berliini müüri langetamine Vastupan kommunismimeelsusele ka Saksamaal. Ungari ja Austria vahelise piiri avamine tegi võimalikuks ida-sakslaste põgenemise Lääne-Saksamaale. Nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Tehti järeleandmisi: ametist lahkus E. Hoenecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9. novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Kuna piirivalve ja võimud sellesse ei sekkunud, tungisid inimesed Lääne-Berliini. Järgnesid läbimurded poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas Berliini müüri lagunemise järel muutusid väljaastumised nii ulatuslikuks, et oldi sunnitud järeleandmisi tegema. Moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon
1990. detsembris ülekaalukalt presidendiks Lech Walesa. Berliini müüri langemine 1987.-1988. suurenes idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. 1989. oktoobris toimusid Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, kus nõuti vastase opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Meeleavaldused suruti maha, kuid oldi sunnitud tegema ka järeleandmisi. Ametist lahkus parteijuht Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9.nov. 1989. tungisid kümned tuhanded meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja asusid seda lammutama. Võimud ei julgenud sekkuda nin rahvas murdis sellest läbi. Järgnes opositsiooni legaliseerimine, kommunismi monopol kaotati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. saksamaa taasühinemine Müüri langemisega kuulutati välja vabad valimised, võitis 1990 märtsis Saksamaa Liit, kes pooldas Saksa ühinemist. Kommunistid said lüüa. Läbirääkimiste tulemusel loodi majandus, sots ja valuutaliit 1. juulil 1990. Hakkas kehtima Saksa mark
oli valitud presidendiks viis korda. Hosni Mubarak Tänapäev · Suurim Araabia riik. · 96% alast moodustavad kõrbed. · Turistide enam külastatud paigad on Giza püramiidid ja nende läheduses asuv Sfinks, samuti ka leidub egiptuses palju ajaloolisi templeid. · Tuntuimad turismikeskused on Hurghada ja Sharm El Sheik. 2011 aasta revolutioon · 25. jaanuaril 2011 algasid Egiptuse pealinnas Kairos meeleavaldused ja protestid. Meeleavaldajad protestisid politsei jõhkruse , erakorralise seisukorra seaduse, töötuse, madala alampalga, elamispinna puuduse, toidu kalliduse, korruptsiooni, puuduliku sõnavabaduse ja kehvade elamistingimuste üle. Protestide peamiseks eesmärgiks oli tõrjuda president Hosni Mubarak ametist. 11. veebruaril 2011 President Mubarak astus tagasi.
ümberhindamist 56ndate aastate ülestõus ja Nõukogude vägede väljaviimine) ja teisitimõtlejate vahel. 89ndal aastal suured meeleavaldused ja valitsus tegi järeleandmisi. Imre Nagy maeti teise hauda. Avati piir Austriaga. Sealt kaudu hakkasid lahkuma sakslased. 90ndate aastate kevadel saavutas opositsioon võidu. · Ida Saksamaa (Saksa DV) 87-88 põgenemine Lääne-Saksamaale. Ida-Saksmaa linnades rahutused. 9. november meeleavaldajad tungisid Berliini müüri äärde ja murdsid sealt läbi. Selle järele opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. 90ndate alguses vabad valimised. Algasid läbirääkimised kahe ühinemiseks. 1. Juuli hakkas kehtima Saksa Liitvabariigi raha Algasid läbirääkimised (2+4 selle pidid kinnitama II ms võitnud riigid. 3.okt 1990 Kaks Saksamaad ühines ning kadus SDV.
muutus meelavaldus juhitamatuks. Ülemistest akendest külvati protestijad üle pisargaasiga. ÁVH avas tule, tappes hulgaliselt meeleavaldajaid 23. oktoobri öösel nõudis Ungari Kommunistliku Partei sekretär Ern Ger Nõukogude sõjaväe interventsiooni, et "lämmatada. Samal ööl sisenesid Budapesti Nõukogude tankid. 24. oktoobri keskpäevaks olid tankid paigutatud parlamendihoone juurde, kes jälgisid toimuvat barrikaadide ehitamist enamjaolt kõrvalt. 25. oktoobril kogunesid meeleavaldajad parlamendihoone ette. ÁVH üksused hakkasid naaberhoonete katustelt tulistama rahvast. Rünnakud parlamendi juures viisid valitsuse kokkuvarisemiseni. Kommunistliku partei esimene sekretär Ern Ger ja endine peaminister András Hegedüs põgenesid Nõukogude Liitu. Peaministriks sai Imre Nagy ja partei esimeseks sekretäriks nimetati János Kádár. Nagy kutsus rahvast üles vägivalla lõpetamisele, lubades uuesti käivitada kolm aastat varem katkenud poliitilised reformid.
A4ne-Berliini_%C3%B5husild_m.jpg Berliini blokaadi tagajärjed ● Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise ● Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV ● Idatsoonis ja Ida-Berliinis kuulutati välja Saksa DV https://www.youtube.com/watch?v=n wjFSQCrShM Berliini kriis 1953 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ja toimus massimeeleavaldus. Rahutused toimusid kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner.com/2013/06/history-on-film-east-germans-revolt-against-soviet-occupationjune-1953.html Berliini kriis 1958-1961 Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Osapooled: NSVL, Ida-Saksamaa Tagajärg: NSVL suruti maha ning 1961 ehitati Berliini müür, mille käigus oli üle 1000 hukkunu
1. Fosforiidikampaania, põhjus, tagajärg. Moskva tahtis alustada salaja fosforiidi kaevandamist Põhja-Eestis, ning rahvas oli selle vastu, see oli esimene kord, millal rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool. Esimene võit NSV-liidu üle. 2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar
juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud.Tallinna saabunud Andrei Zdanov hakkas kokku seadma uut Eesti valitsust.21. juunil liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse
• Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Iseseisev töö lk 129-130 • Alateema: Suhete reguleerimine Läänega • Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Berliini müüri langemine 1989 • 1987.-1988. a. põgenemine Lääne- Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida- Saksamaa linnades meeleavaldused; • 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ; • Võimud ei julgenud sekkuda, rahvas tungis müürist läbi. Brežnevi doktriini lõpp • Gorbatšovi poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele. • Satelliitriikide juhid ei pooldanud perestroikat. • 1987. a. loobus Gorbatšov ametlikult Brežnevi doktriinist. • Kesk- ja Ida-Euroopas tugevnes opositsiooni liikumine. Mis toimus Ida-Euroopas? Lk 133-137 Rühmatöö – kokkuvõtted alateemadest
Valimistel võitis Solidaarsus ja peaministriks sai T. Mazowiecki, kes oli esimene mittekommunistist valitsusjuht. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendikohalt tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Ka Ida- Saksamaal hakkas rahvas vastu kommunistlikule süsteemile. 1987.-1988. aastal hakkasid idasakslased põgenema Lääne-Saksamaale, eriti just pärast Ungari ja Austria piiri avanemist. 1989. aasta oktoobris algasid Ida- Saksamaal meeleavaldused ja 9. novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi. Sellele järgnes ka läbimurre poliitikas, kus opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Sotsialismileeri lagunemise positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed riigid. Hakati taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, täpsemalt demokraatlikku valimissüsteemi
1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989, mil Ungari avas piiri Austriaga. Okt. 1989 algasid paljudes Ida-Sx linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud olid sunnitud tegema järelandmisi. Ametist pidi lahkuma E.Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaad. 9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi. Kümned tuhanded inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini. Järgnes läbimurre poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Berliini müüri
lõpuks andis järele ja kirjutas 10 okt lepingule lennuväljad,sadamad,raudteed,postkontorid jne. alla. Al 17 juunist 1940 olid baltiriigid okupeeritud · Soome talvesõda- Molotov-Ribbentropi ning kaotanud iseseisva riigi tunnused.21 juuni lepingu kohaselt kuulus Soome NSV Liidule. liikusid meeleavaldajad tallinnas kadriorgu Peale Poola jagamist ja Baltimaade alistamist presidendi lolli ja nõudsid uue valitsuse võttis Stalin ette soomlaste vallutamise. Soomel ametisse seadmist.Päts nimetas ametisse kästi loovutada alasid ja sõlmida Venemaaga valitsuse eesotsa J.vares-barbaruse. 14-15 juuli vastastikuse abistamise leping, kuid Soome 1940 lavastati balti riikides lükkas nõuded tagasi
st. Eesti kuulutas ennast suveräänseks, millel all mõisteti tollal autonoomiat NSVLi raames. Esial- gu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõud- mised radikaalsemaks. 23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatustel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi. Berliini müüri langemine. Poolas, Ungaris ja NSVLis alanud muudatused jõudsid Ida-Saksamaale väikese hilinemisega. 9.11.1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eralduste ja külma sõja sümbolist läbi.Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt, mistõttu kümned tuhanded inimesed pääsesid Lääne-Berliini.Sellele jär- gnes läbimurre poliitilisel areenil:opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Saksamaa taasühinemine
1987 M. G nõustus allakirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaaakettide likvideerimise kohta. Fosforiidikampaania, Breznev loobub doktriinist* 23.08.1987 Nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist ning tühistamist* 16.11.1988 - Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon* 1989 - Juuni, Taevase Rahu väljaku veresaun. Valimistel saavutab Solidaarsus täieliku võidu* 23.08.1989 Rahvarinnete algaustel moodustati läbi Baltimaade ulatuv inimkett* 9.11.1989 Meeleavaldajad tungisid Berliiniu müüri juurde. Rahvas murdis Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi* 1990 Mais, riigipöördekatsed Eestis ja Lätis* 11.03.1990 - Leedu kuulutab end iseseisvaks* 3.10.1990 Saksamaa taasühines* 1991 - NSV Liidu lagunemine, Jeltsini kätte* 13.01.1991 - Veresaun Vilnius teletorni juures* 17.01.1991 Kõrbetorm: Algavad õhurünnakud* 28.02.1991 Kõrbetormi vaherahu* 19.08.1991 RESK teatas, et on võimu üle võtnud* 20.08
Nende üllatuseks tuli kohale mitu tuhat inimest. Miilits lülitas võimendussüsteemi välja ning aktivistid kasutasid rullikeeratud paberist megafone, et end kuuldavaks teha. Hirvepargi demonstratsioonil võeti esimest korda 50 aasta jooksul avalikult sõna Nõukogude okupatsiooni vastu-ja pääseti puhta nahaga. 1987-loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, 4 kuuga oli Muinsuskaitse Seltsi liikmeskond kasvanud 10 000-ni. Kuna Eesti lippu oli keelatud näidata, siis meeleavaldajad otsustasid heisata 3 rahvusvärvi eraldi lippudena üksteise kõrvale. Toimusid öölaulupeod ning Eesti lipud toodi välja. Pärast neid öölaulupidusid ei olnud enam tagasiteed. Revolutsioon oli saanud endale nime ja rahvahulkade toetuse. Muinsuskaitse Selts, mida juhtisid Trivimi Velliste ja Mart Laar, pidasid avalikke arutlusi Eesti kultuuri ja ajaloo üle. Eesti Rahvuslik Iseseisvuspartei, mida juhtis Lagle Parek, oli üpris hulljulge. Gorbatsovi üllatas säärane iseseisvuspuhang.
Samal ajal toimus Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone vahetus läheduses partei Vene Ühtsus korraldatud Venemaa-meelsete omakaitseüksuste värbamisüritus ja kogunemine Ülemnõukogu toetuseks, milles osales eri andmetel 600 kuni 200 inimest.Venemaa lipud lehvisid. Kaks politseiahelikku lahutas kahte miitingut. Aeg-ajalt murti neist läbi, mistõttu toimusid sõnelused ja kähmlused, kuid otsest kokkupõrget ei olnud. Ukraina-meelsed meeleavaldajad surusid Venemaa- meelseid vähehaaval väljakult ära. Nahhimovi väljakul Sevastopoli Linnanõukogu hoone lähedal tomus umbes 20 000 osavõtjaga Venemaa-meelne ''rahva tahte miiting'', millel avaldati meelt Ukraina uute võimude vastu. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: ''Venemaa, Venemaa, Venemaa'' ja ''Putin on meie president!''. Protestijad üritasid vahetada
4. Saksa DV 5. Tsehhoslovakkia 6. Rumeenia 14. Töö kaardiga Kriisi nimetus Aeg Berliini ülestõus 1953 Praha kevad 1968 Ungari ülestõus 1956 Kriisi põhjus Tulemus BERLIINI ÜLESTÕUS Nõukogude väed kasutasid jõudu Inimeste rahulolematus meeleavaldajad laiali viletsate ajada. elutingimustega Vastuhakkajate poolt üle võetud asutusedvallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest RAHA KEVAD P Selles nähti ohtu Nõukogude Liidu
Taasiseseisvumine 20. augustil 1991 · 1987 fosforiidikampaania · 23.09.1987 Hirvepargi miiting · IME ettepaenk 1987 · 17.juuni 1988 Rahvarinde ettepanekul korraldatud 150 000 liikmega meeleavaldus · 11.september 1988 laulev Eesti · 12.november 1988 interliikumise miiting · 16.november 1988 suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine Toompeal · 23. August 1989 Balti Kett · 15.mai 1990 Interrinde meeleavaldajad ründavad Toompead · 20.august 1991 Taasiseseisvumine, vene vägede liikumine Tallinna poole · 21.august 1991 relvastatud vene väed teletorni juures · 1992 RAHAREFORM · 20.september 1992 presidendi ja riigikogu valimised · 31.august 1994 lahkuvad viimased Nõukogude väed
juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud.Tallinna saabunud Andrei Zdanov hakkas kokku seadma uut Eesti valitsust.21. juunil liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse
Kus: Berliinis Tulemused: Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma ning plahvatas mõne a. pärast avalikuks vastasseisuks. Hukkus ligi 1000 inimest, ülestõus suruti maha, säilis kommude ülemvõim. Ungari ülestõus (1953) Sündmus: Budapestis alanud meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks, sai alguse Poola toetuseks, kus streigid olid kasvanud rahutusteks. Liikumine kommunistliku võimu vastu. Osapooled: NSVL, Ungari Kus: Budapestis Tulemused: Ungarlastest meeleavaldajad, neid üritati maha suruda Nõukogude tankidega. Ungaris nim. ametisse valitsus Imre Nagy juhtimisel, kes lubas.... demokraatlikud lääneriigid andsid NSVL-le vabad käed ning NL-i väed tõttasid kiiresti ülestõusu jõuga maha suruma. Vastupanu suruti maha nov. keskpaigaks, hukkus u 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, kellest osa lasti maha. Arreteeriti ka I.Nagy, kes poodi 1958-aastal üles. Suessi kriis (1956) Sündmus: 1952 a
Maailma Nurk Türgi politsei surus jõuliselt õpetajate protesti maha Meeleavaldajad tulid kõikjalt Türgist ning kogunesid pealinnas Ankaras Tando ðan'i väljakul. Õpetajad jätkasid seejärel protestimarsiga, kuid ei j õudnud väga kaugele, sest politsei võttis kasutusele pisargaasi ja veekahurid Kizilay v äljaku juures, kui meeleavaldajad üritasid korrakaitsjate barrikaadidest l äbi minna, vahendas Hurriyet Daily. Meediaallikate sõnul viidi vähemalt kolm vigastada saanud protestijat haiglasse. Politseinikud ajasid meeleavaldajaid Kizilay v äljaku lähedal asuvaid tänavaid mööda taga. Mitmed vahistati. Põhja Korea: Meil on Ameeriklane Pantvangis Põhja Korea valitsus teatas Rootsi diplomaatidele ,et neil on vangis 85 aastane Californiast pärit Ameeriklane ja kinnitati et ta on olnud vangis 26 Oktoobrist
Aeg: 1953 Osalejad: Nõukogude väed vs sakslased Põhjused: *Sakslaste lootus võõra võimu alt vabaneda *Rahulolematus viletsate elutingimuste üle Käik: *1953 avalik vastuhakk *Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streikimassimeeleavaldusteks *Rahutused haarasid Ida-Saksamaad *Lääneriigid polnud abistamiseks valmis + ülehindasid NSVL tegevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks *NSVL surustid ülestõusu kiiresti maha *kuulutati välja sõjaseisukord, tankid tänavatel *meeleavaldajad aeti jõuga laiali Tulemus: *hukkus tuhatkond inimest *NSVL ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas muuta *Rahulolematus jäi südametesse ja vallandus hiljem avalikuks vastuseisuks. UNGARI ÜLESTÕUS Aeg: 1956 Osalejad: Nõukogude Liit vs Unagri ja Poola Põhjused: Ungarlased viisid läbi meeleavalduse Poola toetuseks ning NSVL see ei meeldinud Käik: *1956 okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus avalik vastuhakk *Politsei- ja
1990.a kevadel toimunud valimistel saavutasid võidu opositsioonijõud. IV Berliini müüri langemine · 1987-1988a hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale · 1989a okt algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused,millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist . Väljaastumised suruti maha,kuid oldi sunnitud tegema järelandmisi. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaa. · 9.nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest läbi . Inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne- Berliini. · Opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. V Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk-ja Ida-Euroopas. · Tsehhis oli 1987 a alates toimunud väiksemaid meeleavaldusi. Berliini müüri
1989 rehabiliteeriti 1956 revolutsiooni märter Nagy. 1989 avati piir Austriaga, kirjutati alla ka kokkuleppelem, mis nägi ette põhiseaduse muutmist ja vabade valimiste kuulutamist. Võitis opositsioonijõud. Berliini müüri langemine: 1897-88 hoogustus idasakslaste põgenemine läände. Okt 1989 algasisd paljudes Ida-Saksa linnades meeleavaldused, mis nõudsid opositsioonirühma Uus Foorum legaliseerimist. 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad berliini müüri juurde ja rahvas murdis end selelst läbi. Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine: Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit.
Tipp-politseinikust prügivoliniku asetäitjaks määrati aga aastatel 20022003 Albaanias NATO vägesid juhtinud kindral Marco Giannini. Gianni De Gennarol on aga vastuoluline maine. 2001. aastal, kui juhtivate tööstusriikide grupi G8 kohtumisel puhkesid Genovas verised, ühe meeleavaldaja surmaga lõppenud tänavalahingud maailmastumisvastaste ja eriüksuslaste vahel, juhtis just De Gennaro politseioperatsioone. Toona tungis politsei öösel koolimajja, kus meeleavaldajad magasid. Nad toimetati kasarmutesse, kus neid piinati ja alandati. Inimõigusorganisatsioonid ei kahtle, et politsei rikkus inimõigusi. Seega on Itaalias käimas kohtuprotsess, milles süüdistatakse ka raudse käega superpolitseinikku De Gennarot. Mõnede itaallaste arvates võivad militaarsema hoiakuga maailmastumisvastased, nn Black Block, nüüd üritada De Gennaro Genova eest Napolis vandaaliaktidega kätte maksta.
See sundis Stalinit alla andma. 12.märtsil 1040 sõlmiti Moskvas rahu. Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma. BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940 1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks. 3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene
töölisrühmad. Mässajate tegevust Toompea lossi sees koordineerisid impeeriumimeelsed saadikud Vladimir Lebedev, Sergei Petinov, Ülemnõukogu ,,Võrdsete õiguste eest" saadikurühma esimees Pavel Panfilov ja Aleksei Zõbin. Valitsusjuht Edgar Savisaar ja suur osa eestlastest Ülemnõukogu saadikuid viibis lossis. Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel viibis samal ajal Kadriorus ning saabus Toompeale pärast internatside rünnaku lõppemist. Meeleavaldajad hakkasid Toompeale kogunema pärastlõunal, kandes punalippe ja venekeelseid loosungeid a' la ,,Sotsialistlik isamaa on ohus!", karjudes impeeriumimeelseid hüüdlauseid ja nõuti Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli väljumist ja nimelt üksi, teadmata et teda seal ei olnud. Ülemnõukogu liikmetest intrite aktivistid andsid Ülemnõukogu esimehele Ülo Nügisele üle ultimaatumi, milles nõuti Eesti NSV sümboolika kohest taastamist, kuid Lossi platsil märatsenutel
teisitimõtlejate ja opositsiooniliste rühmitustega. Juunis ja oktoobris 1988 ajasid miilitsaüksused jõuga laiali meeleavaldused, mis nõudsid 1956. aasta revolutsiooni ohvrite rehabiliteerimist. Näitamaks oma orienteeritust Läänele avas Ungari valitsus septembris 1989 piiri Austriaga. Oktoobris 1989 algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. 9 nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ja sellest murti läbi. Järgnes läbimurre poliitikas: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning hakkasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. 1989 moodustati Tsehhis valitsus, mida kontrollis opositsioon. 1989 viimastel päevadel valiti Tsehhoslovakkia presidendiks Vaclav Havel. Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri langemist vana peasekretär Todor Zivkov. Võimule
võõra võimu alt vabaneda. 1953. Toimub avalik vastuhakk Juunis alustasid Ida-Berliini ehtustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Lääneriigid ei suuda aga adekvaatselt reageerida, lubades küll sõnalist abi ei ole nad tegelikult valmis sekkuma Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiiresti maha suruda välja kuulutati sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid. Meeleavaldajad aeti jõuga laiali, hukkus ligi 1000 inimest. Kuuba Kriis: Kuubal haarab võimu enda kätte F.Castro, kes maa demokratiseerimise asemel kuulutab välja oma diktaruuri. USA on tegevusest häiritud, suhted halvenevad ja USA ei osta enam Kuuba käest suhkrut, mis võib riigile surmava hoovi anda kuid NSV Liit lubab suhkru ise ära osta USA lähedusse tekib N. Liidu satelliit riik. USA kuulutab Kuubale välja majandusblokaadi. Hrustsov toob Kuubale maa-maa tüüpi
täiendava nõudmise. Nimelt peab koosolek olema ,,rahumeelne". Kogunemisvabaduse üheks kergeimaks piiranguks on kohustus koosoleku pidamisest võimuorganeid teavitada. Rangem piirang on loa nõudmine koosoleku pidamiseks või konkreetse koosoleku keelustamine. Piiranguks on samuti karistuse määramine koosoleku korraldamise või isegi selles osalemise eest sõltumatu sellest, kas inimene koosolekult ka füüsiliselt osa võtab. Riik peab hea seisma selle eest, et meeleavaldajad või muud koosoleku pidajad saaksid seda teha rahulikult, kartmata füüsilist vägivalda nt isikute poolt, kes on neist erinevate vaadetega. Ühinemisvabadus Põhiseadusega on tagatud eri liiki ühingute moodustamise vabadus. Ühinemisvabaduse põhiline eesmärk on võimaldada inimestel oma huvide kaitseks ja edendamiseks koonduda, moodustades ühingu, mis seisab oma liikmete huvide eest. Ühinemisvabaduse abil on kaitstud vabatahtlikud organisatsioonid (mitte riigiasutused). Et
1989 rehabiliteeriti 1956 revolutsiooni märter Nagy. 1989 avati piir Austriaga, kirjutati alla ka kokkuleppelem, mis nägi ette põhiseaduse muutmist ja vabade valimiste kuulutamist. Võitis opositsioonijõud. Berliini müüri langemine: 1897-88 hoogustus idasakslaste põgenemine läände. Okt 1989 algasisd paljudes Ida-Saksa linnades meeleavaldused, mis nõudsid opositsioonirühma Uus Foorum legaliseerimist. 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad berliini müüri juurde ja rahvas murdis end selelst läbi. Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine: Berliini müüri langemise tagajärjel langes kommunistlik süsteem kokku. Kuulutati vabad valimised. 1990 saavutas võidu Saksa kiiret ühinemist pooldav Saksamaa Liit.
Alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. o Peaministriks oli Imre Nagy alustas ühiskonna liberaliseerimist, mis viis võimuvõitluseniI. Nagy taganemine (Ungari väejuht ja poliitik). o 25.10 meeleavaldajad parlamendihoone juures peaministri vastu. o Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja tahtis kuulutada end neutraalseks riigiks o Relvarahu 28.10 - 4.11. o 4.11 Punaarmee 200 000 sõduri ja 2500 tankiga Budapesti, o Nõukogude väed haarasid võimu. o Vaherahu 10.11. o hukkus 722 Nõukogude sõjaväelast ja üle 2500 ungarlase.
kuni 800 pärast Kristust ning see oli tuntud kauni keraamika, arhitektuuri ja arenenud niisutussüsteemide poolest. Peruus võeti pantvangi 65 politseinikku 17.06.2008 12:04 Lõuna-Peruus vasekaevandusfirma vastu toimuvad meeleavaldused muutusid vägivaldseteks, protesteerijad võtsid pantvangi 65 politseinikku ja kindrali. Rahutustes, kus oletatavasti osaleb 20 000 inimest, on saanud viga 80 inimest, vahendas AFP. Uudisteagentuuri Andina teatel vabastasid meeleavaldajad kümmekond vigastada saanud korravalvurit, kelle hulgas olid peamiselt naispolitseinikud. Protestiaktsioonid on kestnud umbes nädala. Moquegua linna vihased elanikud on blokeerinud ka olulise maantee. Meeleavaldajad nõuavad vasefirma töölistele suuremat osa firmale Souther Copper kuuluva Peruu suurima kaevanduse kasumist. Vase hind maailmaturul on praegu rekordkõrgel tasemel. Ka riigi suuruselt kolmanda vasekaevanduse Cerro Verde töölised streigivad ja seda teist nädalat järjest.
linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud surusid välja astumised jõudu kasutades maha, kuid olid ühtlasi sunnitud tegema järeleandmisi. Ametist pidi lahkuma 77-aastane parteijuht Erich Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. See ei suutnud rahvast aga peatada, sest tajuti kommunistliku reziimi nõrgenemist. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaa. 9. novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi. Piirivalve vaatas toimuvat jõuetult pealt, mistõttu kümned tuhanded inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini. Järgnes läbimurre poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine kesk- ja Ida-Euroopas
agressioon Eesti vastu. 16. juuni ultimaatumid ja Eestile ja Lätile. Johann Laidoner kirjutas 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile," mille kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemiseks, eraisikud pidid loovutama kõik relvad. Okupatsioon toimunud. Esimene nõukogude aasta Juunipööre. Andrei Zdanov NSVL esindaja, organiseeris meeleavalduse 21. juunil. Tuhanded meeleavaldajad Vabaduse väljakul. Taheti uue valitsuse moodustamist. Vabastati vange, kommuniste. Õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. Kohe pärast juunopööret algas puhastus riigiapraadis. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks EKP. Annektsioon. Saadeti laiali juuli alguses Riigikogu, ennetähtaegsed valimised. Ebademokraatlikud valimised, üks kandidaat jms
ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma. Juulis 1989 rehabiliteeriti 1956 aasta revolutsiooni märter Imre Nagy. 1989 avati piir Austriaga. Valitsus kirjutas alla lepingule opositsiooniga, mille järgi muudetakse põhiseadust ja kuulutatakse välja vabad valimised. Berliini müüri langemine. 1987-88 hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale, mis hoogustus veelgi pärast seda, kui Ungari avas piiri Austriaga 1989. 9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad läbi Berliini müüri. Järgnesid muudatused poliitikas: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotai ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Pärast Berliini müüri langemist hoogustus vastupanu Tsehhis. Sametrevolutsiooniga loodi 1989 detsembris valitsus, mida kontrollis opositsioon ja presidendiks valiti populaarne teisitimõitleja Vaclav Havel. Saksamaa taasühinemine. Veebruaris 1990 alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-, sotsiaal- ja valuutaliidu
D 11 EESTI AJALUGU Infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL all Keelati meeleavaldusi Elanikud (Kaitseliit!) pidid relvad loovutama. Eesti oli okupeeritud. Juunipööre Sündmusi hakkas dikteerima Eestisse saadetud NL eriesindaja Andrei Zdanov + kohalikud vasakpoolsed korraldasid 21.juunil 1940 miitingu, millel nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist + Demonstrante kaitsesid NL soomusautod ja sõdurid. Meeleavaldajad vabastasid ka paarkümmend vangi, võtsid üle politseijaoskonnad ja Toompea. Eesti sõjaväele oli antud korraldus mitte vastu hakata ja meeleavaldajad desarmeerisid Punaarmee toel Tallinnas asuvad üksused. + 21.juuni õhtul tehti teatavaks uus valitsuse koosseis, peaministriks määrati Johannes Vares- Barbarus. Puhastus riigiaparaadis + võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte
riiklikku korraldust. 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nüudes luba täiendavate Punaarmee üksuste sissemarsiks ning “ausalt” kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.. Eesti pidas sõjalist vastupanu lootusetuks ning nõustus tingimustega. 17. juun 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud. Tallinna saabus Andrei Zdanov, kelle näpunäidete kohaselt asuti Nõukogude saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juun liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad soomusmasinate saatel algul Toompeale seejärel Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist. Samal õhtul nimetas Päts ametisse Nõukogude saatkonna näpunäidete järgi moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares- Barbarusega. Nõukogude esindajad andsid uutele valitsustele korralduse lükata ümber kõik kuuldused Eesti peatsest liitmisest NSV Liiduga, ehkki see oli nende tegelik eesmärk.. 14.-15. juul 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21
jääda, kuni valitsus on langetanud vajalikud otsused, teatab Leta. Toetajad toovad süüa Protesteerijad olid süüdanud lõkked ja joovad kuumi jooke ning söövad toitu, mida toetajad on neile toonud. Põllumajandusminister Roze kohtus põllumeestega enne valitsuse istungile minekut. Ta selgitas neile, mida valitsus täna arutab ja lubas, et võetakse vajalikud otsused ka vastu. Leta teatel on esimesed meeleavaldajad jõudnud ka Läti valitsushoone ette, kus nad nõuavad põllumeestele suuremaid toetusi. Toitlustusfirmad pakuvad protesteerijatele tasuta süüa. Tuntud Läti kokk Martins Sirmais kostitab Baltezersist tulevaid põllumehi. Lido toiduketi omanik Gunars Kirsons toidab Salaspilsist tulevaid põllumajandusministeeriumi juurde kogunevaid protesteerijaid. Neile pakutakse tasuta lõunat restoranis Gutenbergs. Kell 8
Vastupanu oli mõttetu ning 17.juunil 1940 ületas veel 80 000 punaarmeelast Eesti piiri. Punaarmee võttis oma kontrolli alla suuremad linnad, side, raudtee. Elanikud (Kaitseliit!) pidid relvad loovutama. Eesti oli okupeeritud. Edasi hakkas sündmusi dikteerima Eestisse saadetud NL eriesindaja A. Zdanov. Tema ülesandel korraldasid kohalikud vasakpoolsed 21.juunil 1940 miitingu, millel nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist. Demonstrante kaitsesid NL soomusautod ja sõdurid. Meeleavaldajad vabastasid ka paarkümmend vangi, võtsid üle politseijaoskonnad ja Toompea. Eesti sõjaväele oli antud korraldus mitte vastu hakata ja meeleavaldajad desarmeerisid Punaarmee toel Tallinnas asuvad üksused. 21.juuni õhtul tehti teatavaks uus valitsuse koosseis, peaministriks määrati Johannes Vares-Barbarus. 42
Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, millega liitusid Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas Lausmanni heinamaal. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril keeldusid Tartu Ülikooli üliõpilased solidaarsusest õppetööst. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; 30. märtsil Tallinnas Dvigateli vagunitehase ja Wiegandi masinatehase töötajate vastasseis tehasemeistritega. 28. aprill tapeti
(ERR) - (Edgar Savisaar esitas üleskutse moodustada) Ettepaneku ellurakendamiseks loodi ERR-i algatuskeskus ja hakati moodustama tugirühmi üle kogu Eesti. Ka tollased võimud aktsepteerisid Rahvarinde loomise. Uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Interliikumine oli Eesti iseseisvumisvastane peamiselt venelastest koosnev organisatsioon. 1990.a ründasid interrinde meeleavaldajad Toompea lossi. Tollane Eesti Vabariigi peaminister E. Savisaar kutsus raadioringhäälingu kaudu Toompeale valitsushoone kaitsele Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: “Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!”. Interliikumise liikmed evakueeriti läbi eestlaste. Toompea kaitsmine lõppes vägivallata. Suveräänsusdeklaratsioon võeti vastu novembris 1988.aastal. Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi
(Occupy Wall Street) Selles kutsuti lugejaid üles avaldama rahumeelselt meelt ning näitama oma protesti korruptsiooni ja suurfirmade mõju üle demokraatiale. Samuti oli artiklis väljendatud arvamust, et OWS-ist võib saada USA uue sotsiaalse dünaamika alus, olles justkui samm edasi Tea Party Movemendist. (Adbuster, 13.07.2011) Occupy Wall Streeti meeleavaldus algas 17. septembril 2011 Manhattanil, Zuccotti pargis. (The New Yorker, 21.11.2011) Meeleavaldajad sunniti Zuccotti pargist lahkuma juba sama aasta 15. novembril, tuues põhjuseks pargi ebahügieenilisuse ja ohtlikkuse. (The Huffington Post, 15.11.2011) Pärast välja ajamist üritasid meeleavaldajad Zuccotti parki veelkord hõivata 2011. aasta uusaastaööl. (NY Daily News, 01.01.2012) Occupy Wall Streeti telklaager Vähem kui nelja nädalaga suutis Occupy Wall Street püstitada väga omapärase välilaagri.
Berliini ülestõus 1953 o NSVLs puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda o Inimesed olid rahulolematud viletsate elutingimuste tõttu -> avalik vastuhakk o Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused laienesid üle kogu Ida-SM, mitmel pool haarasid meeleavaldajad võimu enda kätte o Lääneriigid polnud abi osutamiseks valmis, polnud plaani, kuidas sellises olukorras toimida o Lääneriigid ülehindasid NSVLi tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks -> ülestõus suruti maha o Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid, meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956
püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril Tartu Ülikooli üliõpilased keeldusid solidaarsusest õppetööst Liikumise laienemine; Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. 22. märtsil toimus streikivate
annaabi.ee 
