poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. · Reagan, nähes NSVL-i uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, tugevdas survet NSVL-ile veel Ühendriigid toetasid rohkem Aganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas II Muudatuste algus NSVL-is · 1985. Aasta aprillis teatas Gorbatsov, et peab oma ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ehk perestroika abil. · 1986. katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. - mahavaikimine ärritas rahvast ning Gorbatsov tunnistas toimunut. Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas. · 1988. Juunis toimunud NLKP XIX Konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise
Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid, kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Mitmed nõukogude teisitimõtlejad, nagu kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov, said tuntuks kogu maailmas. Solzenitsõn saadeti NSV Liidust välja ning Sahharov pagendati sundasumisele Gorkisse
46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp Vanameelsed parteijuhid taheti asnedada noorte kommunismimeelsetega, kes oleksid teistele eeskujuks. Satelliitriikide parteijuhid ei olnud Gorbatsovi perestroikast vaimustatud, sest nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas Ulatuslik streikide laine Poolas, kus sooviti lammutada täielikult kommunistlikud reformid. Streikite lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümberlauakõneluste alustamise. Ümberlauakõnelused lõppesid kokkuleppega, et Jaruzlavil säilib presidendiameti koht ja lubati korraldada osaliselt vabad valim
1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada.
punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping, ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ja siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid ühise Saksamaa alla. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine 1960ndate lõpul NSV Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970ndatel veelgi. 19070. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: samal ajal, kui Läänt tabas araabia maade naftaembargo(embargo-poliitilistel põhjustel kehtestatud kaubavahetuse keeld mingi riigiga), avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud rahaga
Loodi Rahvarinne, kuulutati end suveräänseks, kuid Gorbatsov tühistas selle. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatustel Balti kett, osales miljoneid. Breznevi doktriin Gorbatsov uskus, et tänu suurenenud vabadusele ei kuku võimusüsteem kokku. Satelliitriikide parteijuhid polnud Gorbatsovi poolt, kartes NSVL lagunemist. Gorbatsov kutsus üles kesk ja ida euroopat muutustele ning loobus 1987 Breznevi doktroonist, andes igale rahvale võimaluse oma tee valida. Kommunismi lagunemine poolas 1988.-1989. ulatuslik streikide laine Poolas, halvas kogu majanduse. Pöörduti solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluse alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused lõppesid aprillis kokkuleppega, mis lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Sama aasta juunis saavutati täielik võit, mis pani peaministri kohale esimese mittekommunisti. 1990
1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada.
kättesaadavamaks, kasvas kuritegevus. Tekkisid kuritegelikud grupeeringud, organiseeritud kuritegevus. Tekkinud riikides kujunesid poliitilised parteid ja vastasleerid, mida idablokis ei eksisteerinud. Sellest tulenev poliitiline võimuvõitlus kutsus mitmel pool esile mässe ja isegi kodusõdu (nt. Jugoslaavia). Seetõttu lagunesid nende riikide infrastruktuurid sest lisaks kaosele, mis tekkis idabloki lagunemisest, laastas maad ka sõjategevus. Sotsialismileeri süsteemi lagunemise põhjuseks oli minu arvates rahva oma pealehakkamine. Streigid, meeleavaldused, erinevad huvigrupid ja isetegevus pani riigijuhid tegema muudatusi ja sellest tulenevalt lagunes ka lõppudelõpuks sotsialistlik süsteem. Sotsialismileeri lagunemisel on nii negatiivsed kui ka positiivsed järelmõjud. Arvan, et sotsialistliku süsteemi lagunemine on praeguseks toonud rohkem kasu kui kahju. Kuigi see sündmus tekitas palju
Kõik kommentaarid