Sotsialistliku süsteemi lagunemine (7)

Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine
Brežnevi doktriini lõpp: Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale . Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid, et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast aga sugugi vaimustatud. Gorbatšov ei lasknud ennast vastasseisust häirida. Gorbatšov soovis Kesk-ja Ida-Euroopasse samasuguseid muudatusi, nagu oli toimunud NSV Liidus. Gorbatšov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968a. ja 1987a loobus avalikult Brežnevi doktriinist, teatades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
Kesk- ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine. Baltimaade laulev revol. näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, kuna ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See andis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele märku, et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada .
Kommunistliku rež iimi langemine Poolas: Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. Solidaarsus oli lääneriikide toel aina tugevnenud. NSV Liidu nõrgenemisest julgust saanud poolakad ei leppinud aga enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Jaruzelski pöördus Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks määrati selle esindaja T. Mazowiecki. Poola oli saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi. Solidaarsuse valitsusega oli sunnitud leppima ka NSV Liit. 1990. a astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning uueks valiti Lech Walesa.
Uuenduste algus Ungaris: Ungaris sai sotsialistliku süsteemi õõnestamine alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest. Ametliku ajalookäsitluse ümberhindamine kujuneski Ungaris üheks opositsiooni peamiseks nõudmiseks, sellele lisandus nõudmine viia Ungarist välja seal asuvad Nõukogude väed. 1989 a. said sedalaadi meeleavaldused nii laia ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma.
Näitamaks oma orienteeritust Läänele avas Ungari valitsus sept 1989 piiri Austriaga. Samal kuul kirjutati alla kokkuleppele, mis nägi ette, et muudetakse Ungari põhiseadust ning kuulutatakse välja vabad valimised. 1990. a kevadel toimunud valimistel saavutasid võidu opositsioonijõud.
Berliini müüri langemine: Ka Ida-Saksamaal kasvas vastupanu kommunistlikule süsteemile, kuid võimud suutsid esialgu olukorda kontrolli all hoida. 1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989, mil Ungari avas piiri Austriaga.
Okt. 1989 algasid paljudes Ida-Sx linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud olid sunnitud tegema järelandmisi. Ametist pidi lahkuma E. Honecker , kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaad.
9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi. Kümned tuhanded inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini. Järgnes läbimurre poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks.
Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Berliini müüri varisemine tähendas veel säilinud Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide lõppu. Peale Berliini müüri langemist muutusid Tšehhis väljaastumised aga sedavõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järelandmisi tegema. 1989. a viimastel päevadel valiti Tšehhoslovakkia presidendiks teisitimõtleja Vaclav Havel , nn sametrevolutsioon oli lõppenud.
Bulgaarias ja Rumeenias oli vastupanuliikumine kommunistliku režiimi vastu nõrgem. Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri langemist vana peasekretär T. ivkov. Võimule tulid noorema põlvkonna kommunistid , kes kuulutasid jaanuaris 1990 välja Bulgaaria demokratiseerimise programmi ning teatasid, et kavatsevad kommunistliku partei ümber kujundada tavapäraseks vasakpoolseks parteiks. Lepiti kokku vabade valimiste korraldamises 1990. a juunis, neil saavutasid võidu aga mitte opositsioonijõud, vaid "uuenenud" sotsialistlik partei.
Rumeenias võtsid sündmused vägivaldse pöörde. Dets 1989 puhkes Rumeenias Temesvaris vastuhakk Nicolae Ceausescu režiimile. Nicolae üritas vastuhakku jõuga maha suruda. Bukarestis alanud tänavalahingutest kohkunud Ceausescu põgenes, kuid vahistati ja lasti koos abikaasaga maha.
1989. a lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon . 1991. a aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ta tegevuse ka poliitilise organina. 1991. aasta läks laiali Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Selleks ajaks oli NSV Liit oma sõjaväe välja viinud Ungarist ja Tšehhoslovakkiast. Kesk-ja Ida-Euroopa riigid alustasid integreerumist Euroopa poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega.
Saksamaa taasühinemine: Berliini müüri langemisega varises kommunistlik süsteem Ida-Saksamaal kokku, kohe likvideeriti üheparteisüsteem ning kuulutati välja vabad valimised. 1990.a märtsis toimunud valimistel saavutas võidu Saksamaa Liit eesotsas Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Endised kommunistid said rängalt lüüa. Saksa DV territooriumil hakkas kehtima Saksamaa Liitvabariigi rahaühik-Saksa mark.
Saksamaa ühinemine osutus siiski keerukamaks, kui esialgu arvati. Saksamaa tulevikust oli huvitatud ka NSV Liit, kelle sõjajõud asusid endiselt Ida-Saksamaal ning kes oleks tahtnud näha tulevast Saksamaad neutraalse riigina, mitte NATO liikmena.
Veebr. 1990 leppisid USA, NSV Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa kokku, et läbirääkimised Saksmaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 24 järgi e. kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ning siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega.
1990. a mais alanud läbirääkimised kestsid sama aasta sept-ini. Gorbatšov tegi Läänele ühe järelandmise teise järel. Moskva nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega Nato-sse, Nõukogude väed tuli Saksamaalt välja viia 1994. a aug lõpuks. 3. okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult.
Uue Euroopa kujunemine oli sellega alles alanud.