Kommuistliku süsteemi lagunemine (0)

Kommuistliku süsteemi lagunemine
1)Nõukogude Liidu lagnemine (1991) –
Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatšovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.:

• võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos
  
• senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks
  
• Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused
  
• paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone
  
• võeti vastu keeleseaduseid
  
• osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks
  
• Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses
  
• kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B. Jeltsin )
  
• üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidžaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus)
  

Selline tegevus mõjutas tugevasti NSVL presidenti Gorbatšovi ja päevade küsimuseks muutus NSVL lagunemine. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine.
Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputš), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sa Vene Föderatsioon.
2)Sotsialismi leeri lagunemine

• Esimesena langes Poola (88 – 89) –Suur streigilaine, mis tõi kaasa majanduse seisaku . ….(solidaarsuse juht) oli võimalus streik lõpetada – toimuski ümarlaud. ….. –lubas korraldada osaliselt vabad valimised.
  

89 – juunis valimised ja võimu saavutas solidaarsus. Presidendiks sai esimene mittekommunist sotsialismi leeris. Jaroslavski oli sunnitud määrama ametisse mittekommunisti. 1990 astus Jeltsin (Jaroslavski)? tagasi ja presidendiks valiti LEHVA LEESA.

• Ungari
  

1987 alustas suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi opositsiooni (Nõudis ajaloo sündmuste ümberhindamist – 56ndate aastate ülestõus ja Nõukogude vägede väljaviimine) ja teisitimõtlejate vahel.
89ndal aastal suured meeleavaldused ja valitsus tegi järeleandmisi. Imre Nagy maeti teise hauda.
Avati piir Austriaga. Sealt kaudu hakkasid lahkuma sakslased . 90ndate aastate kevadel saavutas opositsioon võidu.

• Ida –Saksamaa (Saksa DV)
  

87-88 põgenemine Lääne-Saksamaale. Ida- Saksmaa linnades rahutused .

november meeleavaldajad tungisid Berliini müüri äärde ja murdsid sealt läbi. Selle järele opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks.
90ndate alguses vabad valimised. Algasid läbirääkimised kahe ühinemiseks.

Juuli hakkas kehtima Saksa Liitvabariigi raha
Algasid läbirääkimised (2+4 – selle pidid kinnitama II ms võitnud riigid.
3.okt 1990 – Kaks Saksamaad ühines ning kadus SDV.

• Tsehhoslovakkia – rahumeelselt ( Sametrevolutsioon ), samuti lahutus , s.t. läheb rahumeelselt. Rahulikult riigi jagunemine kaheks (Tsehhi ja Slovakkia ).
  
• Bulgaaria –osa endisi kommunistide jäi võimu juurde, ümberkorraldused aeglasemalt kui teistes riikides
  
• Rumeenia – Väga verised ümberkorraldused
  
• Hästi problemaatiliseks piirkonnaks kujunes Jugoslaavia. Rahvuslikud ja usulised ( kristlased ja moslemid) vastuolud .
  
• Serbia ei taha oma juhtpositsiooni kaotada (nn Balkan - püssirohukelder)