Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
kõnekeeles. Olen kuulnud suhteliselt palju noori kes niimoodi räägivad ning see ei tundu mulle üldse normaalne. Teada tahaks ma saada seda kuidas nad räägivad oma vanematega. Olen oma vanematelt küsinud kas nad teavad neid lühendeid (pmst, naq jne) kuid ei nad ei tea neid. Paljud noored arvavad et on lahedad kui räägivad niiöelda meediakeeles. Sellest on aru saada et nooruk on olnud kaua meedias. Kuigi paljud vanemad proovivad oma last eriti mitte lasta meediasse kuid siiski nooruk pole loll ning ta leiab ikka lahenduse kuidas meediasse saada. Vanemad on teinud ka ette panekuid et olla perega koos, kuid siiski on nooruk meedias ehk siis oma telefonis. Ma arvan et noored veedavad oma aega liiga palju meediavaldkonnas ning siiski kas neid tõmbab sinna huvi või nad lihtsalt tahavad teada midagi lahedat või teevad seal siis midagi väga lahedat mida tema sõber tegi ning mida tema peab järgi tegema
Näota Mõrvarid kokkuvõte Näota Mõrvarid on lugu lahutatud politsei uurijast Kurt Wallanderist, kelle ülesandeks on välja selgitada Lõuna-Rootsi talus mõrvatud vanapaari mõrvarid. Wallander peab tegelema depressiooniga pärast lahtust, samuti tema tütre emotsionaalse ja füüsilise lähedusega ning tema enda probleemidega sööömise ja joomisega. Vahepeal peab ta tegelema meediasse lekkinud teemaga, et tapjad olid välismaalased, põhjustades põgenikuvastase vägivalla, sealhulgas veel mõne muu mõrva. Wallander toob tapjad õigluse ette läbi vaevalise politseitöö. Kui novell algab, Maria ja Johannes Lövgren leitakse nende maamajast. Johannes oli surnuks piinatud, tema naine oli vaevu elus ning viidakse läbipekstuna ja köis umber kaela haiglasse. Kurt Wallander kutsutakse kutsutakse asja uurima. Wallanderi naine oli just ta
endile, mitte et kõik inimesed seda kohe teadma peaksid, et Lady Gagat on vägistatud. Neil on õigus öelda, et nad ei taha küsimustele vastata ning sinna peaks see ka jääma. ,,Justin Bieberi isa tegi hiljutisel romantilisel puhkusereisil oma uuele kallimale Chelsey Rebelole abieluettepaneku," vahendas Õhtuleht. Vähe sellest, et Justin Bieberi eraelust kirjutatakse palju meedias, kirjutatakse ka juba tema isast. Justin Bieberi isa ei ole kuulus, et tuleks kohe tema eraelust meediasse kirjutada. Kuulsuste eraelu tuleks meedias vähem kajastada, eelkõige nende vanemate või sugulaste. On tore olla kuulus, kuid kui igast sammust kirjutatakse internetis, siis ei ole kuulsustel oma elu üldse. Inimesed teavad kohe, kus kellega käiakse, kuhu minnakse, kuid tegelikult ei ole see üldse vajalik teadmine tavalistele inimestle.
enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse, ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama. Ajapikku sai ta heidikustaatusest välja, ning nüüd oli tema see, keda mõned kadestasid. Oma huumorisoone pärast sai ta ka endale sõpru. Ta kirjutas ka ühe laulu, mille oli küll varastanud Ragnar Leho, ning andnud selle mõnele teisele bändile, kuid just seepärast läks see teema meediasse, ning Johannes sai populaarsemaks. Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus möödus ka tema lapsepõlv. Johannese probleemid said alguse tema skisofreenilisest emast. Johannes mõtles ka kõige halvematel hetkedel, mis on tema elus head, ta loetles need üles, ja tuju läks jälle veidi paremaks.
Hetkel kirjutab Tanel uusi laulusõnu ja puhkab. Võtab vabast ajast nii palju kui võimalik. Nüüd on Tanel taas ametlikult vaba mees. Tema suhe modell Maria Pordiga on läbi ning mees on lootusrikka pilgu suunanud hoopis kaugele piiri taha. Noore kauni modelli Mariaga tutvus Tanel 3 aastat tagasi suhtlusportaalis.Kuna neiu modellikarjäär viis teda tihti tööreisidele, ei olnudki noorpaar kogu aeg ninapidi koos ja üksteise jaoks jäi lihtsalt väga vähe aega. Juba Juulis ilmus meediasse kõlakas, et nende suhe on pausil. Tanel Padaril oli 5. novembril 2011 Tartu ööklubis AHI viimane kontsert. Öeldes fännidele, et rohkem plaate ja singleid ei tule. Kas see oli nali, sest Tanel esitles 10. novembril uut eksklusiivset CD-kogumikku ,,The Best of The Sun''. Hetkel käivad jutud, et Tanel kavatseb uuel aastal pikemaks ajaks USAsse kolida. Kuid täpset vastust ei oska ta veel öelda. (allikas: ajakiri Kroonika 12.sept. 2011, lk 10-15 ja ajaliri Naisteleht lk. 4-5)
olevat raadiot kuulata ja sageli pole ka kellegagi rääkida. Kodus läksin arvutisse et teda saada mis on juhtunud maailma, kuid ei suutnud tänu eelmisel päeval juhtunud sündmustele uudistesse keskenduda. Kuna õed hakkasid vaatama telekast mingeid seebiseriaale, siis polnud mull midagi targemat teha, kui Youtube'st muusika videoid vaatama minna, sest mis ikka targemat teha kui muusikat kuulata, kui tuju pole just super ja kõrval toas vaadatakse jama. Kokkuvõtteks oli meediasse keskendumine sellel päeval häiritud, sest kutsika surmast toibumine võtab aega ja leinas ei jõua ühiskonnale tähelepanu pöörata. Tavalisel päeval oleks kindlasti mõni uudis ka meelde jäänud.
ikooni.Teda tehakse maha igas asjas ,ütleb ta midagi, riietub ta kuidagi . Samas on tema kuulsus minu arvates suuresti rajatud tema miljardärist isa rahale . Inimestele meeldib näha kuulsusi,kuulda nende tegemistest ja vaadata pilte nende elust.Kellel milline lemmikloom on, kes käib millises pargis oma lemmiklooma jalutamas ja kelle laps käib kuidas riides! Teemasid on lõputult ja "juttu jätkub kauemaks..." Kuid on ka selliseid meediajumalaid,kes teevad selleks kõik, et meediasse pääseda. Meil eestis on selliseks inimeseks näiteks Anu Saagim .Ta lausa vajab meedia huvi .Selleks on ta korraldanud palju erinevaid skandaale.Tundub , et mõned vajavad meedia tähelepanu sama palju nagu inimesed vajavad eluks hapnikku . Meedia alal töötavaid inimesi on erinevaid , nende eesmärgid ja taotlused on erinevad. Tihtipeale näib et elus esimesel kohal on raha , peaasi et asi müüks. Ununeb kõikinimlik , südametunnistust nagu polekski
võtmata. Arvan, et selliseid asutusi on olemas küll, ise olen töötanud asutususes, kus ülemus ei tahtnud puhkust anda, kuna töötajaid on vähe. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Osadel perekondadel puudub puhas joogivesi või pole majas üldse vett, kuna pole raha selle teostamiseks. Riik peaks kõiki abivajajaid selles osas toetama. Siin tuleb tihti appi meedia, kus kajastatakse inimest, kellel pole majas vett, alles siis, kui probleem on meediasse läinud, tuleb riik appi. Tele saade hingesoojus aitab paljusi hädas olijaid, ja ikka meie oma inimeste toetusel, riik ei puutu selles osas üldse asjasse. Paljud pered elavad kindla eelarve järgi, ning ei saa omale lubada kallist toitu, isegi liha ei suudeta osta. Kus on probleem? Arvan, et palju on töökohti, kus makstakse miinimumi ja maakohtades on väga väike võimalus tööle saada. Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Inimesed saavad küll arstiabi, kuid paljud peavad
raskusi. Väga paljud spekuleerivad selleüle, mis hakkab juhtuma peale neljandat märtsi. Teatakse seda, et Putin võidab valimised niikuinii seda kas siis esimeses või siis teises voorus. Arvatakse, et peale valimisi alles õiged sündmused alles algavad. On oodata niiöelda lumepalli efekti ja arvatakse, et Putini taga seisev eliit, kes üritavad Putini võimulolekust kasu teha tahavad ise Putini ära kukkumist. Räägitakse Vene meedia käitumisest. Lastakse meediasse inimesed kes on pea 10 aastat olnud eetrikeeluga, kellega ka ei käituta ausalt. Nende jutust eemaldatakse osad lõigud.
vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi folgil saab kindlasti kuulda mitmeid ansambleid, gruppe, kes tegelevad rahavamuusikaga, nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop-artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see alati ei pruugi jõuda, ikka teatakse rääkida neist, keda on palju reklaamitud ja meediasse upitatud. Aga rahvamuusika ongi see, mida ei pea palju reklaamima, ta siiani levib meie endi kaudu, suulisel teel. Pop-muusika küll domineerib paljuski tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani koht olemas meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muutunud erinevate artistide poolt, aga sisu ja mõte, sõnum, mis inimesteni jõuab on ikka üks, mis vanemalgi ajal. Liinu Tuust 12F
jms) ELS on katnud loomade veterinaarsete protseduuride ja sellega seonduvaid kulusid 184 800 euro väärtuses ELS on abistanud rahaliselt ühtekokku 7118 looma ELS on andnud koolitusi ja loenguid 19 543 inimesele Info jagamine Seltsist läheb info välja erinevate kanalite kaudu. Tänapäeval on kogu info saadav Facebookis ning seltsi kodulehel. Samuti väljastatakse erinevaid teadeandeid pressiteadetena, annatakse intervjuusid meediasse, jagatakse infot kohalike omavalitsuste ning teiste loomi abistavate organisatsioonide kaudu. Sihtrühm Seltsi eesmärgiks on kaitsta kõiki loomi, mis tähendab, seista nende huvide eest. Samuti on ELSi eesmärk arendada loomapidamiskultuuri. Kuna loomadega puutuvad kokku kõik inimesed, siis sihtrühma on raske piiritleda. ELS soovib jõuda kõikide inimesteni. Ettevõtmised Silmapaistvamad kampaaniad: „Käpakäik“
hoolita enam vanadest traditsioonidest. Ootused piirduvad vaid sellega kui noormehed naisi ennem uksest sisse lasevad ja neile uksi avavad. Järjest rohkem kaovad vanad tavad ja aina vähem õpetatakse oma lastele viisakust. Pahaks panna seda kellegile ei saa, kuna igaüks annab oma lastele edasi seda, mida on tema kodus peetud tähtsaks. Oma sisuga proovisin edasi anda vaadet sellest, et rüütellikust ei anna võrrelda lihtsalt selle ajastu meestega. Aina rohkem on tuleb meediasse juurde filme ja muud sellist, milles puudub täielikult respekt. Parandada seda kindlasti enam ei saa ja eks saamegi jääda ainult võrdlema vanast ajast imelist viisakust ja tänapäevast naeruväärset, ilma austuseta kohtlemist naiste suhtes.
Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise. Ometi võivad sel meediumil olla ka omad varjuküljed. Ajakirjandust ei ole just kuigi raske enda tahtele allutada. Kõik valitsused, olgu need keskaegsed või tänapäevased, totalitaarsed, autoritaarsed või demokraatlikud, on kasutanud selle võimu muuta ja suunata rahva meelsust. Eesti vaikiva ajastu võimuorganid nõudsid isamaalisust ning valitsuse positiivses valguses näitamist. Nõukogude kord lubas meediasse võimalikult vähe infot välismaa kohta ning lõi illusiooni kommunismi perfektsusest. Isegi praegune "vaba" ühiskond ei salli täielikku infovabadust ja kriitikat. Nii üks või teine ajaleht on tegelikult mõne partei häälekandja ja vähegi haritud lugeja peaks selle läbi nägema. Täielikult erapooletuid allikaid on aga raske leida, sest tänapäeval dikteerib reeglid reklaam. Kes kõige rohkem maksab, selle meele järgi ollakse.
telesaates ja selle isegi võidab, kujuneb arvamus temast valdavalt positiivseks, kuna meedia tähtsustab saatevõitu rohkem kui vanglakaristust. Meedial on meie üle suur võim, ta võib rääkida ka puhast valet, kuid ikka on naiivseid inimesi kes seda usuvad. Ülepaisutatud ja tõtt moonutavaid kajastusi tuleks vaadata kahtleva pilguga. Kutsume teid, austatud kuulajad, üles mõtlema ise loetu, kuuldu või nähtu üle järele ja leidma sealt endajaoks olulise tõe. Tasuks ka meediasse suhtuda ratsionaalselt, et mitte ületähtsustada ebavajalikku. Ärge laske endale pähe istuda ega endi arvamust muuta massimeedia avalikul arvamusel. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ja tõekspidamistele, õigus uskuda seda mida tahame, mitte seda mis meile peale surutakse. Täname kuulamast!
see artikkel eemaldad, kuid ükski veebilehe omanik ei suuda kustutada nende inimeste mälust seda infot, kes on seda juba lugenud. Vabameedias peab kehtestama täpsemad seaduse ja piirid, et vältida inimeste privaatsuse säilimiseks. Meediavabadus paneb inimese turvalisuse kaalule. Avalikes kohtades võõraste inimeste pildistamine ilma nende nõusolekuta pole keelatud. See võib ilmneda tulevikus olla fotol olevale isiku privaatsusele probleemiks. Meediasse oma piltide üleslaadimisel ei mõelda, mis see omakorda võib kaasa tuua. Liba kontodega esinevad kurjategijatel pole sugugi keeruline esineda kellegi teisena nad kasutavad lihtsalt teise inimese pilti ning võivad selle tulemusel teha teisetele inimestele halba. Selleks, et keegi ei satuks kuritegevuse ohvriks, ei tasuks ilma teise nõusolekuta temast pilte kübermaailmasse laadida. Vabameedia rikub tõesti isiksuse puumatu seadust, vaatamata sellele, et see võib teiste inimeste elu rikkuda
piisavalt on maailm määratud hukule ja tahest tahtmata tuleb sellisel juhul inimkonna kollaps. Õnneks on olnud inimestel ka minevikus õige mõtteviis ja on juba alustanud sellise käitumisega. Üheks heaks näiteks eesti kontekstis on „Teeme ära“ aktsioon, kus koguti kokku kümneid tuhandeid inimesi üle eesti koristamaks puhtaks Eesti riik prügist, et ka tulevastel põlvedel oleks siin hea elada. Aktsioon võttis aga nii suured meetmed, et see jõudis maailma meediasse ja aastaks 2018 osalevad selles aktsioonis/talgupäeval inimesed üle maailma ja tehakse puhtaks prügist. Kui tulla tagasi nüüd Grainger-i põhimõtetele siis mul on tõeliselt hea meel, selle üle et hakati varakult sellistele probleemidele tähelepanu pöörama, mõeldi tulevastele põlvedele ja nende heaolule. Selliseid aktsioone ja mõteviise tuleb järjest rohkem hakata propageerima ka tööstuses.
ka nende vastutusalast välja, siis ei olnud see tehniliselt nende muregi, mida lahendada vaid kliendi enda. Küll aga on nad nende eetikakoodeksi juures kirjas, et usuvad, et selle mitte järgmine võib kahjustada nende mainet. Ometi aga juhinduti ka praeguses olukorras koodeksist, kuid maine sai siiski kahjustada. 4. Eetika printsiibid a) Utilitaarne printsiip 1)Egoistlik analüüs · "Kas Eesti Energia käitumine tõi talle kuidagi kasu?" Kuna osaline A viis asja edasi meediasse, siis nende maine pigem alanes. Kasulikum oleks olnud leida kohe leida mingi kompromiss, kuid kuna lähtuti ainult seadusest ja vastutusalast ning ei mõeldud suuremalt, said nad ise lõpuks sellest kahju. ·"Kas Eesti Energia käitumine toob talle kasu ka tulevikus?" Kindlasti mitte, kuid kuna tegemist on suure ettevõttega ja üksinimesega, kelle lugu ei ole ka väga laialt levinud, siis arvatavasti tulevikus on see juhtum juba unustatud kõigi jaoks ning
umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas. Rimi ei ole erand Toidupuuduse tagajärjed: füüsilise ja vaimse potensiaali väljaarenemise pärssimine väheneb riigi inimkapital. Tekitab tahtmatuid tülisi ja kodusõdu. Suureneb vastuvõtlikus erinevatele haigustele. Eluiga lüheneb, väheneb töövõime. Ülekaaluliste inimeste osakaal on suurenenud viimastel aastakümnetel, põhjuseks liiga suur
Ei nähta piire. Meedia on kiireim info levimise viis ja seda kasutatakse ära. Kõik jõuab inimestele koju kätte- kaasaarvatud reklaam jms. Lõiku, milles autor kirjeldab poliitilist poolt ja valimiste-eelset reklaami ei oleks minu arvates vaja enam välja tuua, kuna seal kordab essee tegija end eelmistes punktides öeldu najal. Reklaamist kui sellisest on ta juba eelnevas maininud ja ka sellest, kuidas see mõjutab üksikisikuid ning firmasid või teisi ettevõtteid. Inimesed, kes meediasse satuvad pahatihti sealt enam välja ei saagi. Ajakirjanikud lihtsalt ei jäta neid rahule. Kui sa meediaga hästi läbi ei saa siis meedia muudab sind teiste ees pahaks inimeseks. Nii lihtne see ongi. Kokkuvõtteks ütleksin, et autor on töös vastanud oma tõstatatud küsimustele ja on need ära põhjendanud, kuid pole töösse väga süvendadult suhtunud. Tooksin ka välja selle, et autor pole kordagi enda arvamust esitanud, mida ta kindlasti tegema oleks pidanud
kommentaatorite kaasaelamine. Suurte kaotuste puhul järgneb meedias suur halamine, võitude puhul kangelaste tunnustamine. Praegu üheks diskusseeritavamaks probleemiks meedias on eestlaste poolt palavalt armastatud suusataja Andrus Veerpalu dopingusüüdistus. Peale Andrus Veerpalu võitu teatati igas spordiülekandes, kui tubli ta on ning kui uhked me tema üle oleme. Nüüd aga, kui tekkisid kuuldused dopingust ja need otse meediasse paisati, on muidu vaikne ja endassesulgunud eesti rahvas Andrus Veerpalu kaitseks välja astunud. Netikommentaatorid väidavad, et on pettunud mitmetes meediaväljaannetes, näiteks Postimees ja Delfi, meie sangari mahategemises ja temasse mitteuskumises, kuna avaldatud on artikleid, milles joonistub selgelt välja otsuste langetamist pelgal arvamusel. Kas meedia on käitunud taaskord vastutustundetult?
Vaidlusi teemal, kui efektiivne on Eestis demokraatia, on peetud mitmeid. Formaalselt peaksid olema kõik demokraatia tunnused esindatud. Kodanikud osalevad poliitikas valimiste kaudu, kehtib võimude lahusus, Riigikogus on esindatud mitu parteid ja ideoloogiat. Samuti eksisteerib sõnavabadus ja vaba ajakirjandus. Siiski tundub, et midagi on puudu ning rahvas pole rahul. Ilmselt jääb puudu erakondade läbipaistvusest, sest tihti jõuavad meediasse rahaskandaalid, milles pole teada, kuidas on kasutatud parteiraha. Samuti võiks olla rohkem kodanike kaasamist tähtsatesse otsustesse, et rahvas ei tunneks end väljajäetuna. Näiteks kooseluseadus, mis tekitas paljudes pahameelt, oleks võinud minna rahvahääletusele, et inimesed oleks tundnud, et nende arvamust on kuulatud. Kooseluseadusega kaasnes Eesti ühiskonnas terav debatt ning üle pika aja oli näha, et eestlastele lähevad poliitilised otsused korda. Sellepärast
Sõnavabadus soosib meedias masstoodangut, mis hakkab töötama pigem ühiskonna kahjuks. Paperkandjal väljaandeid pole küll lugematu arv ja üldjuhul avaldatakse pigem kvaliteetseid tekste, kuid internet on hõlbus vahend levitamaks kontrollimata fakte ja väärat informatsiooni. Vaadates tänapäeva ajakirjandust on väga keeruline eristada vajalikku ebavajalikust. Kõigil on midagi öelda, piisab sellest, et keegi midagi arvab ja uudis ongi valmis. Meediasse imbub vahet pidamata kõiksugu kirjutisi, mis peaksid, igaüks kuuluma oma kategooriasse, aga üldjuhul pole neid võimalik liigitada, sest on jõutud välja punkti, kus avalikkuseni jõuavad ka nende autorite mõtted, kes ei ole selleks kvalifitseerunud. Üleüldse on keeruline võtta seisukohta kuna meediast on saanud vahend, mille abil raha teha. Aetakse taga võimalikult suuri tiraaze ja internetis üüratut klikkide arvu. Üldjuhul on intellektuaalseid artilkeid raskem
nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja. Ajalehe kolletumine tõstab lugejaskonda ja samuti kasumit. Lisaks suurendab kasumit Online-meediasse investeerimine (meedia seguneb e-kaubandusega). 10. Iseloomusta kommunikatsiooni ja sõnavabadust KV - õigus väljendada mõtteid, õigus saada infot, õigus võtta vastu infot valikuliselt, õigus avalikult sõna võtta. SV vaba arvamuste turg õigus oma mõtteid avaldada, tsensuur keelatud, sõltumatu info eelistamine, viiakse ellu ajakirjanduse abil ajakirjandusvabadus on osa sõnavabadusest- 11.Mis on tsensuur? Preventiivne ja repressiivne.
haukuja. Ajakirjandus on kultuurinähtusest muutunud professionaalseks uudiste ja meelelahutuse tootmiseks. Ajakirjandus tänases Eestis on meie iseloomu peegel. Need, kes panevad kirja, seda mida me loeme või näeme päevast päeva sõltuvad meie tahtest, sest kui meile ei meeldi mida me loeme siis müük või reiting langeb. Klient on isegi ajakirjanduses mingil määral kuningas. Eelnevalt nimetatu ning kiire töökohtade arvu kasvamise tõttu on meediasse tõmmatud hariduseta või poolikult haritud, kuid see-eest enesekindlaid ja edevaid noori, kellel puudub professionaalne enesekriitika ning eetiline nõudlikkus. Nii nimetatud mugavust tahetakse igast nurgast. Seda võib näha viimstest uuringutest, mille korraldas Eesti Päevaleht, et inimesed pigem vaatavad telekat kui võtavad kätte paberist uudisekandja. See dendents näitab, et vanasõna ,,oma silm on kuningas" haab
polnud kuidagi tema süü. Seda mitte tehes võib laps langeda sügavasse depressiooni. Tänapäeva maailm on äärmiselt stressirohke, probleeme ja muresid on inimestel kindlasti rohkem kui mõnisada aastat tagasi. Palju on inimesi kes stressiga toime ei suudagi tulla ja otsustavad, et nende jaoks on lihtsam oma elu lõpetada, et pääseda murede ja probleemide küüsist. Alles eelmine nädal jõudis meediasse lugu, kus kolm Lõuna-Eesti teismelist koolitüdrukut otsustasid, et nemad ei taha enam koolikiusamisele alluda ja teevad sellele lõpu. Nad võtsid kolmekesi koos suures koguses ravimeid. Õnneks ei olnud kogused surmavad ja lapsed jäid ellu. Kindlasti õnnestus neil aga kogu Eesti tähelepanu tõmmata väga suurele stressiallikatele noorte seas koolikiusamisele.
Kriminaalsete kuritegude tõttu karistatud inimeste internetikasutamise harjumused võrreldes karistamata inimeste harjumustega Internetis erinevatel lehekülgedel käimine või otsingusüsteemide puhul märksõnade kasutamine annab küllaltki hea pildi sellest, milline on konkreetne inimene tema huvid, oskused, eelistused, harjumused ja muu. Samuti aitab see ennustada, millest inimene võiks huvitatud olla. Taolist strateegiat kasutavad juba paljud, näiteks Facebook ja Google. Meediasse ilmub aeg ajalt artikleid näiteks Facebooki teemal: Breivikul pole Facebooki kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis sotsiaalvõrgustikke. Samas on tõenäoline, et kriminaalse taustaga inimeste interneti kasutamise eesmärgid on teised. Näiteks kasutavad nad internetti selleks, et välja otsida või valida oma uued ohvrid. Eelkõige võiks see olla seksuaalkurjategijate puhul, kes lepivad kokku kohtumisi. Teisalt on
Eestikeelne jutt on raadioeetris kõlanud varsti 80 aastat. Eestikeelsel televisiooni on tehtud ligi pool sajandit. Kultuuriloos pole see teab kui pikk aeg, aga see on olnud kiire arengu ajalugu. Välja on kujunenud meie oma , professionaalne ajakirjandus nagu ühele kultuurrahvale kohane. Viimane aastakümme on meediamaastikku põhjalikult muutnud. Isegi ajakirjandusaeg on saanud uue sisu. Internetiajastul võime mis tahes hetkel kui pääseme arvuti taha meediat tarbida, meediasse sekkuda, kas või isegi ajalehte, raadiot või telesaadet teha. Valikuid ja võimalusi on tohutult.
Väärinformatsiooni väljastamise kõrval on informatsiooni sõjas sama olulisel kohal informatsiooni hankimine teiste riikide kohta ning enda andmete kaitsmine. Just selle eesmärgiga loodi näiteks Ameerika Ühendriikide Õhujõududes Infosõja Eskadron ning uuendati Õhujõudude moto selliseks: "Lennata ja sõdida nii õhus, ruumis, kui küberruumis." Kui muidu jääb nende tegevus nähtamatuks, siis on meediasse jõudnud juhuseid, kus selle organisatsiooni palgal olevad inimesed käivad interneti foorumites ja jututubades propagandat tegemas, dissidentide usaldusväärsust õõnestamas ja muud ebameeldivat lärmi tekitamas. Üks raskema kaaluga relvi sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks ning õigustamiseks. Natsionaalsotsialistide plakatid ja kommunistide plakatid on kõigile
Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase
Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia KOKKUVÕTTES Meediamaastik on äärmiselt killustunud Meediasse pääsemise lävi on muutunud madalamaks, ent samas on ka suur müra Kiirmeedia on muutnud nii uudisväärtuse olemust kui ka ajakirjanduse senikehtinud alustalasid. UUDISVÄÄRTUS JA KLASSIKALISE INFOLOO OMADUSED Tiit Hennoste 2012 Mõju: tagajärjed Ebatavalisus Prominendid Avalikkuse huvist lähtumine Konflikt: eri seisukohad, Info, mitte hinnangud
last/lapsi ja on neile igas olukorras toeks, muidugi pevad ka lapsed ema või isa usladama ja teadma, talle saab loota. Hoolitsusfunktsiooni täitmisel areneb ka pere ühtsus- ja identiteeditunne ning suureneb üksteisemõistmine. Hariv-, kulttuuriline funktsioon on perekonnas täiesti toimiv kui vanem tekitab lastes huvi meedia ja info vastu (samas mitte liigset huvi, kuna see võib tekitada lapses sõltuvusi: telerist, arvutist vms.) Samuti on oluline vanema enda suhtumine kultuuri ja meediasse, kuna see kandub tema arvamuse ja suhtumise kaudu ka lastele. Perekond peab suutma ka selle liikmeid kaitsta välismaailma eest ning tekitama turvalisuse-, kaitstusetunnet- järelikult täitma turvalisusefunktsiooni. Üksikvanemaga peres võib seesuguse funktsiooni täitmine olla nii täielik kui ka puudulik, see oleneb vanemast ja sellest, kuidas suudab ta oma lapsi julgustada ning nendes turvatunnet tekitada. Kui üksikvanemaks on isa, siis on selle
ebavajaliku info suur hulk muudab meid närviliseks ja tekitab illusiooni, et elu on nii paganama kiire, koguni nii tempokas, et pole aega märgata lähedaste muresid ja rõõme. Elu infoühiskonnas pakub meile tohutul hulgal teavet ja võimalusi. Selles külluslikus varasalves on aga nii häid kui ka halbu vilju, mistõttu ei või me sugugi kindlad olla meeltega kinnipüütud info kvaliteedis. Nutikalt kõikvõimalikul kujul meediasse topitud reklaam võib meile mingil hetkel kasu tuua, kuid samas ka risustada meie vaimelu, sundides meid pidevalt eelistama ühte toodet teisele, kusjuures tarvidust ei pruugi meil olla mitte kummagi järele neist. Sisutud filmid, mille vaatajaskond põhineb "promol" kokkuaetud lihtsameelsetest inimestest, kes usuvad pimesi vaateakna värvilisi kirjakesi. Internetis valdavkasutuses olev small- talk, mis sobib suurepäraselt kokku seal valitseva pinnapealse suhtumisega oma vestluspartnerisse
Eestis kasutati kuuldavasti ära vaid üks kolmandik sisse ostetud vaktsiinist. Eks põhjus ole selles, et siis, kui vaktsineerimisi alustati, oli suurem paanika juba möödas. Aga sellest hoolimata tõestas meedia nende sündmuste käigus oma jõudu, aga ka mõjutatavust. Üks valdkond, kus meedial on väga suur roll ja mõju, on poliitika ja eelkõige valmiseelne võitlus. Tavaliselt hakkab meedia vahendusel valimisvõitlus peale juba aastake enne valimisi. Kõik erakonnad üritavad meediasse sokutada vastaseid mustavat ja ennast ülistavat infot. Selleks kasutatakse kõikvõimalikke võtteid. Erakondade juures on terve rida inimesi, kelle üheks ja ainsaks ülesandeks ongi meediaga tegelemine. Paljud erakonnad on loonud lausa oma meediakanaleid, et edastada saaks ainult endale soodsat infot. Tööle meediaga panustatakse väga palju aega ja vahendeid, sest ainult meedia abil on võimalik võita valimisi. Loomulikult mõjutavad inimeste valikuid ka muud tegurid,
klikkide arv kasvab jõudsalt." 2. Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas tõde. Ajakirjanikud manipuleerivad lugejatega, et saada rohkem ,,klikke" et tema artikli loetavus ning kommentaaride hulk oleks suurem. Näide tekstist: ,,Kommenteerimise nii tähtsale kohale tõusmine on hakanud muutma kogu meediapilti. Objektiivse sisuka uudise asemel imbub meediasse üha rohkem vähimagi uudisväärtusega tekste, millel on kõrge kommenteerimisväärtus. Kui see trend süveneb, muutub meedia lõpuks tõeliseks kõverpeegliks, arvab Hennoste." 3. Näiteks lugejatega manipuleeritakse juba artikli pealkirjaga. Tihti on artiklitel pealkiri, millest ei saa mööda vaadata ning millel pole artikliga seost. Ning lugejatele söödetakse ette artikleid, mida lihtsalt peab kommenteerima.
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt.
Kuid ei jäänud. Pärast seda aumõrva korraldas ühe lähedalasuva kooli õpetaja grupivestluse, kus 14-aastane türgi poiss teatas: "Ta sai, mille ära oli teeninud. See hoor elas nagu sakslane." Vihane koolidirektor saatis kirja mitte üksnes poisi vanematele, vaid ka pea kogu Saksamaa kooliõpetajatele. Talle kirjutasid vastu õpetajad teistest koolidest, kurtes: türgi poisid nimetavad türgi tüdrukuid, kes ei kanna pearätte, "saksa libudeks". Ja siis jõudis asi laialt Saksa meediasse olgugi et see oli ainuüksi Berliinis viimase kuue kuu jooksul juba viies sarnane juhtum. Saksamaa nagu teisedki Euroopa riigid on aumõrvadele ja moslemi naiste allasurutusele kaua läbi sõrmede vaadanud. Ja kuna aumõrvade sooritajateks sunnivad perekonnad sageli alaealisi poisse "eksinud tütarde" väiksemaid vendi , saavad nad kergema karistuse. Ülejäänud suguvõsa peab neid kangelasteks, sest nad kaitsevad perekonna "au".
on ikka tõelise sündmuse või pseodusündmusega. Pseudosündmuse olulised tunnused on: 1. Sündmus pole spontaanne ja tema suhted tegeliku situatsiooniga on ebaselged. Mõju tegelikule elule on minimaalne/olematu. 2. Sündmus on tehtud põhiliselt(mitte alati) selleks, et teda ajakirjanduses reprodutseeritaks. See tähendab ka, et pseudosündmus peab olema tehtud nii, et see jõuaks meediasse. 3. Seepärast on see nii, et meedial oleks teda võimalikult kerge reprodutseerida(valmis tekst, uudisväärtuste ja muude uudise valikkriteeriumite arvestamine, korrastatud faktid, dokumendid jne). 4. Sündmus võib olla edastatud nii, et meedial oleks teda raske kontrollida(varjatud allikad jne). 5. Vahel antakse info avalikkusele mõne ebaolulise ja mõjuta tegelase nime all ja jälgitakse avalikkuse reaktsiooni
kinnistu omaniku suhtes on põhjust menetlust algatada. Sündmuskohal olnud patrull ei leidnud maja küljest jääpurikaid ning ka kõrvalmaja küljes olevat olnud vaid väikesed purikad, lisaks ei näinud patrull ka verejälgi. Kuna patrull midagi kahtlast ei tuvastanud, ei algatatud ka menetlust. Tasub ka mainida, et juhtunu jäi vaid patrulli teada ja mupo juhtkonnani asi ei jõudnudki. Järgmise päeva alguses jõudis uudis soomlannast ka Eesti meediasse ning see pahandas esmalt linnaametnikke, kuna info nendeni ei jõudnud. Üks Eesti Päevalehega suhelnud ametnik pidas selle võimalikuks põhjuseks teiste võimuorganite halba suhtumist muposse, kuigi munitsipaalpolitseinikud on ainsad, kes saaksid rippuvate purikatega midagi ette võtta. Ka mupo asejuht Margo Reiska sai juhtunust teada alles andmebaasist järele vaadates eraldi sellest talle ette ei kantud.
Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste külastatavus 1500 inimese piiri. Enamasti jääb see alla tuhande. Samas kui klassikaline maalikunst meelitab kohale üle 10 000 vaataja (nagu Enn Kunila erakogu näitus 2010. aastal).
lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007), mis valiti 2007 aastal Karlovy Vary rahvusvahelise tudengite filmifestivali Fresh Film 2007 Kesk- ja Ida- Euroopa võistlusprogrammi. Priit Hõbemägi kirjutas oma artiklis Eesti Päevalehele Sass Henno kirjastiili kohta järgmist: "Henno raamatu keel on jõuline ja otsekohene. Osa sellest illustreerib ilmekalt vene päritoluga kuritegeliku maailma slängi juurdumist eesti keeles. See on päriselus noorte keskkonnast liikunud juba ka peavoolu meediasse ning kõnekeelde. See pole mitte ainult slängi, vaid ka sellega seotud käitumise kinnistumine. Henno romaani kangelased räägivad keelt, mis on lugejale täiesti mõistetav, kuid mis on selgelt allilma- ja vanglamõjutustega." (Hõbemägi 2005). Sass Henno esikteos "Elu algab täna" on tempokas ning kaasahaarav, minu arvates väga mõtlemapanev lugu, mis räägib sellest, kuidas tegelikult vägagi paljud asjad meie elus on omavahel seotud ning kui palju su tehtud otsused tulevikku
nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama olenematta mustast minevikust. Ajapikku sai ta heidikustaatusest välja, ning nüüd oli tema see, keda mõned kadestasid. Oma huumorisoone pärast sai ta ka endale sõpru. Ta kirjutas ka ühe laulu, mille oli küll varastanud Ragnar Leho, ning andnud selle mõnele teisele bändile- kuid just seepärast läks see teema meediasse, ning Johannes sai populaarsemaks. 3 Tegelaste iseloomustus Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus mõõdus ka tema lapsepõlv. Ta oli kuni kuuenda klassini viisakas ja viieline õpilane, ka klassi kõige populaarsem poiss. Peale seda algas ka tema allakäik
Ø Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, mis kestav siiani Toidu halb majandamine Ø Ületootmine = toodeti rohkem Ø Riknenud toit visatakse prügikasti Ø Hindade tõus Ø Ligikaudu kolmandik maailmas toodetud toidust läheb hukka, selgub ÜRO Põllumajandus ja Toiduorganisatsiooni (FAO) uuringust Ø Koguselt tähendab see 1,3 miljardit tonni toitu aastas Ø Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas Napid toiduvarud Ø Toidupuuduse ja kõrgete hindadegakaasnevad tavaliselt sotsiaalsed rahutused Ø Globaalne toiduainetega kindlustatus on kasvava elanikkonna, kliimamuutuse jaloodusõnnetuste tõttu ohtu sattunud Ø Juba praegu on paljud inimesed näljas ja olukorralahendamiseks on vaja
Mitmed ameeriklased on juba hakanud võitlema maksukärbete vastu ning leidub isegi maksumäära tõstmise pooldajaid. Inimesed on hakanud mõistma, et renoveeritud koolimaja ja töötav tuletõrjepatrull ei tule iseenesest. Leian, et kaks peamist põhjust, miks ei taheta makse tasuda on teadmatus ja valitsuse mitteusaldamine. Paljud kahtelvad, kas maksud on vaid suunatud avaliku hüvede jaoks. Viimasel ajal on Eestis meediasse jõudnud palju juhtumeid seoses maksupettuste ja korruptsiooniga, mis on rahva muutnud kahtlustavaks. Lisaks ei ole enamik kursis sellega, et maksude maksmisega teeme kasu ka endale. Täna maksutulule on meil tasuta kõrgharidus, toimuv tervishoisüsteem ning võime loota riigikaitsele. Vahel tundub nagu inimesed ei ole teadlikud sellest, kus maksutulu kasutakse. Sageli arvatakse vaid pealiskaudselt, et küllap suure osa rahast saavad poliitikud. Tuleks rohkem
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel?
Ta sai tuntuks ka selle poolest, et külastas sõdade ajal riike, mille külastamist mõni teine riigijuht pidas liiga ohtlikuks. Blairi mainet kahjustas Bushi toetamine Iraagi sõjas. Blair sõnul oli sõda vajalik, sest oli kahtlus, et Iraak omab mingit sorti massihävitusrelvi ja see läheb vastuollu ÜRO otsustega. Ta saatis Iraaki 1/3 kõigist Briti vägedest. Mitte mingeid massihävitusrelvi ei leitud. 2005 jõudis avalikkuse ette salajane info, nimelt ütles meediasse lekkinud memo, et Bush tahtis Husseini sõja abil võimult kõrvaldada, aga kuna see ei olnud piisav põhjus sõja alustamiseks, siis tutvustati ,,plaani" rahvale kui võitlust terrorismi ja massihävitusrelvade vastu. Väidetavalt oli ka Blair sellest kõigest teadlik ja esitaski oma versiooni Briti inimestele. Ilmselt ei saa me teada, kuidas see asi tegelikult oli, kuna üks osapool väidab ühte, teine teist ja kindlaid tõendeid ei ole. 2005
Saatelause asukoht Saatelause paigutamiseks tsitaadi suhtes on kolm võimalust: • Allikaviide eelneb tsitaadile. Seda kasutatakse siis, kui allikas ise on uudises olulisem kui tema öeldu või kui tahetakse rõhutada ütlejat. Seda kasutatakse tsitaadi alguses, mis järgneb vahetult mõne teise isiku tsitaadile, et mitte tekitada lugejas segadust, kes kõneleb. Kasutatakse mitmelauseliste tsitaatide puhul. Sobib meediasse. • Allikaviide on tsitaadi keskel. Sobib kasutamiseks mitmelauseliste tsitaatide puhul, mil ta pannakse tavaliselt esimese lause järele. Sel juhul pole vaja korrata saatelauset teist korda tsitaadi lõpus. • Allikaviide on tsitaadi järel. See on kõige tavalisem paigutus ühelauseliste tsitaatide puhul. Mitmelauselise tsitaadi puhul pole ta hea, sest lugeja ei saa pikka aega teada, kes kõneleb
tagantjärele vaadates üks murrangulisemaid aastaid minu elus. Eesti sai siis Euroopa Liidu liikmeks. Tänu EL-le avanes mul võimalus näha maailma. Põhikooli lõpuni polnud mul rõõmu olnud külastada välisriike, kas polnud juhust või raha, tihti mõlemad tegurid koos. Siis saabus Euroopa Liit, mis näis alguses ühe suure tohuvapohuna, sest mina küll sellest täpselt aru ei saanud, aga ometigi näis ta nii põnevalt salapärasena. Lisaks hakkasin üha rohkem märkama, kuidas meediasse ilmusid erinevad kodanikuosalust propageerivad konkursid kooliõpilastele, mille peaauhinnaks oli tihti reis. Nii hakkasin aktiivselt neis osalema, avaldades arvamust esseedega ning viies läbi või osaledes erinevates projektides. Nüüdseks olen pärast gümnaasiumi lõpetamist tänu EL-i vahenditele külastanud umbes kümmet maad, paljusid mitmekordselt. On selleks olnud noortevahetus Itaalias, suvekool Prantsusmaal või europarlamendi saadikute külastamine Brüsselis . .
4. JUHTUMI JURIIDILINE ANALÜÜS Ebaeetiline ja ebaseaduslik. Otsus kasutada edasi taatlemata kiirusemõõtjat ja trahvida isikuid selle masinaga on ebaseaduslik ja vastuolus politsei ja piirivalve seadusega. 5. PÕHJALIK EETILINE ANALÜÜS TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Tegemist on mingil määral egoismiga, kuna politseijuhid jätsid karistamata viis süüdlast, kui neile tehti ettepanek, et ära hoida skandaal ja info lekkimine meediasse. Siiski valiti halvim viis ja ei karistatud mitte kedagi, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja asi pandi lukku. Utilitarismi viitab probleem, et tegu toob politseile kaasa suuri kahjusid. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. Näiteks kaotades inimeste usalduse politseisse. DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Politseil on kohustus meie riigis kaitsta
Meediat ja propagandat on juba läbi ajaloo kasutatud sõdades, erinevate hääletamiste eel, toodete reklaamimisel jne. Oma kasutusaladel on ta muutunud kõikehõlmavaks jõuks, mida võimalikult palju kasutatakse. Meediast on saanud niivõrd määrav tegur meie igapäevaelus, et ilma selleta ei kujutaks elu ettegi. See kõik teeb temast ohtliku relva, mille abil võib inimesi üksteist tapma, või siis meie endi koduplaneeti hävitama panna. Sellepärast peab olema ääretult ettevaatlik meediasse uskumisega ja selle järgi tegutsemisega, tuleks olla kriitiline ja lausa skeptiline kõige kuuldu/nähtu suhtes. Miks nii? Eestlased peaksid väga hästi teadma, milline oli ajakirjandus Nõukogude Liidus. Viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus avalik arvamus. Kaasaegne maailm on sellele sarnasem, kui me arvata oskame
annaabi.ee 
