Eesti rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? (5)

Essee
Eest rahvamuusika , kas elustumas või hääbumas?
Vanemal ajal, kui veel meie esivanemad elasid põhines eesti rahvamuusika põhiliselt ainult regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt- inimesele suulisel teel. Kui hakkad sellele mõtlema, siis need laulud eriti huvitavad ja kuulatavad ei tundu, ei tahaks enne magama minekut rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas?
Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente. Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad on rahavamuusikasugemetega, värsijupikesed, sajatused . Mehed on laval karmid , kes pole neid kuulanud, ei oska aimatagi, mis nende muusika sisu tegelikult on.
Rahvamuusikas tulevad uued tänapäevasemad teemad, muutub küll see algne ehtne rahvamuusika vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae , ska ja popiga. Nad teevad rahvamuusikat inimestele tänapäevasemaks, nauditavamaks, kasutades selleks kavalaid nippe, vahel enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: „Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia , kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!“
Viljandi folgil saab kindlasti kuulda mitmeid ansambleid, gruppe, kes tegelevad rahavamuusikaga, nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop- artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see alati ei pruugi jõuda, ikka teatakse rääkida neist, keda on palju reklaamitud ja meediasse upitatud. Aga rahvamuusika ongi see, mida ei pea palju reklaamima, ta siiani levib meie endi kaudu, suulisel teel.
Pop-muusika küll domineerib paljuski tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani koht olemas meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muutunud erinevate artistide poolt, aga sisu ja mõte, sõnum, mis inimesteni jõuab on ikka üks, mis vanemalgi ajal.
Liinu Tuust 12F