Inimene kui meedia marionett (0)

Inimene kui meedia marionett
Inimene on loodud olema mõjutatav. Tihtipeale proovivad suurema mõjuvõimuga organid seda omadust ära kasutada. Üheks suurimaks vahendiks on siinkohal meedia. Meedia ümbritseb meid kõikjal - ajalehed ja ajakirjad, televisioon , raadio ja internet on kättesaadavad pea kõigile. Meedia võib valetada ja vassida peaaegu kõige kohta ja niimoodi paisata ümber masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem.
Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist reportaaži mõrvapaigalt, võib nähtud vaatepilt tekitada hirmu ja panna meid mõtlema enda turvalisuse üle. Sellisena on meedial meie üle tohutu mõjuvõim, kui me hakkame rohkem arvestama nähtuste ja ohtudega, mis eksisteerivad meie teadmata igalpool meie ümber, kuid just meedia kajastamise tagajärjel saavad aktuaalseks.
Tihtipeale teeb meedia sääsest elevandi. Tõlgendades iga väikest pisiasja ülemaailmse ohuna tekitab see ainult paanikat ja mingit kasu sellest ei tule. Pea aasta tagasi ilmusid seagripijuhtumid, millelele meedia tõmbas suurt tähelepanu. Kuulutati välja pandeemia ja meedia pani rahvast arvama , et nüüd sureb välja pool Maa elanikkonnast. Tegelikult ei ole asi nii kaugele läinud. Poole Maa elanikkonna asemel on haiguse tõttu hukkunud alla 15 tuhande. Kuid arvestades, et igal aastal on hooajalise gripi puhangud millesse ka sureb hulk inimesi, oli seagripi kajastamine liialt ülepaisutatud. See tõi kasu vaid ravimifirmadele, kes said ravimite ja vaktsiinide müügist kasu miljardeid.
Meedia on tähtis vahend avaliku arvamuse loomisel. Meedias kajastamise põhjal tekib või muutub inimese arvamus teemast. Näiteks kui meedias räägitakse liikluspolitsei osakonna juhataja kiiruseületamisest, võib rahvale mulje jääda temast, kui liiklushuligaanist. See aga võib viia selle inimese vallandamiseni või töökohast ülesütlemiseni. Kuid meedia võib ka vastupidi talitada -kajastada pahelisi inimesi paremast küljest, et kujundada masside arvamust temast võimalikult heaks. Näiteks, kui 10 aastat vanglas istunud mees osaleb telesaates ja selle isegi võidab, kujuneb arvamus temast valdavalt positiivseks, kuna meedia tähtsustab saatevõitu rohkem kui vanglakaristust .
Meedial on meie üle suur võim, ta võib rääkida ka puhast valet, kuid ikka on naiivseid inimesi kes seda usuvad. Ülepaisutatud ja tõtt moonutavaid kajastusi tuleks vaadata kahtleva pilguga. Kutsume teid, austatud kuulajad, üles mõtlema ise loetu , kuuldu või nähtu üle järele ja leidma sealt endajaoks olulise tõe. Tasuks ka meediasse suhtuda ratsionaalselt, et mitte ületähtsustada ebavajalikku. Ärge laske endale pähe istuda ega endi arvamust muuta massimeedia avalikul arvamusel. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ja tõekspidamistele, õigus uskuda seda mida tahame, mitte seda mis meile peale surutakse. Täname kuulamast!