Meedia roll õpilaste elus (0)

Tallinna Tehnikagümnaasium
Meedia roll õpilaste elus
Uurimustöö
Juhendaja : Taimi Svarpstin
Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt
Tallinn 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Meetod. Töö käik 4
Tulemused 5
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid 10

Sissejuhatus

Meie uurimistööks oli „Meedia roll õpilaste elus“. Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem . Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta.

Meetod. Töö käik

Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused.
Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele.
Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada:

• 1.-3. klassini 15 minutit;
  
• 4.-7. klassini 25 minutit;
  
• 8.-12. Klassini 30 minutit.
  

Arvutiga töötamisel peab õppija:

• Teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet.
  
• Peab töötama õiges kehaasendis
  
• Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus umbes 3-4 minutiks.
  

Kui ka telekat vaadata, siis on soovitatav pärast tunnist vaatamist puhata oma silmi, ning teha vahelduseks midagi muud.

Tulemused

Küsitlustest selgus, et 8A klassis kasutatakse arvutit kõige vähem, ning 8B klassis kasutatakse arvutit kõige rohkem.
Televiisorit vaatavad kõik kolm klassi üsna võrdselt. Raadiot kuulavad 8andate klasside õpilased võrdselt vähe ja muusika kuulamiseks mitte uudiste kuulamiseks.
Küsitlustel selgus ka see, et õpilased eelistavad uudiseid lugeda internetist, mitte ajalehtedest.
Diagramm 1
Vaadatuimad Saated
Diagrammilt on näha, et õpilasi huvitab rohkem filmid ja ka USA telesarjad. Uudiseid ning Eesti saateid väga ei jälgita.
Diagramm 2
Arvuti Kasutamine
Diagrammlilt näeb, et õpilased kasutavad siiski arvutit mõistuse piires ehk 1- 3 tundi. Vähe on õpilasi kes ei kasuta arvutit nii palju, ning veel vähem on õpilasi, kes kasutavad arvutid üle 3 tunni.
Diagramm 3
Populaarsemad uudisteportaalid
Sellelt diagrammilt näeb, et põhilised uudisteportaalid on Postimees ning SL Õhtuleht. Muid lehekülgi ja saite ei külastata nii tihti.
Lisaks uurisime, kas sülearvuti aitab õpilastel saada paremaid hinded.
Uuringust selgus, et sülearvuti kasutamine koolis ei paranda õpilaste hindeid , vaid võib neid mõnel juhul hoopis halvendada .
Siin ka põhjused:
•    Keskmiselt kulutasid õpilased arvutile ööpäevas 1,5–2,5 tundi, mõni õpilane aga kuni 9 tundi.
•    Õpetajate sõnul tegelesid õpilased tunnis kõrvaliste asjadega.
•    Laste hinnetele arvutid positiivset mõju ei avaldanud, välja arvatud nende õpilaste puhul, kes kasutasid spetsiaalset õpitarkvara. Seda aga tehti väga vähe.
•    Sülearvuti kasutamise ajal tehti tunnis senisest vähem harjutusi, kontrolltöid ja tunnikontrolle ning võeti läbi vähem uut materjali.
•    Õpilaste motivatsioon arvutiga veedetud aasta vältel pigem langes, eduelamusi esines vähem.
•    Vähenes lävimine pereliikmetega, samuti oldi vähem õues ja loeti vähem raamatuid.
•    Õpilaste hinnangul õppimiseks kulutatud aeg pikenes.
•    Koolidele valmistas probleeme arvutite turvaline paigutamine kehalise kasvatuse tundide ja söögivahetundide ajaks, klassipõrandal looklevad pikendusjuhtmed olid lastele ohtlikud.
•    Õpilastel oli raske arvutit kooli ja kodu vahet tassida, samuti oli keeruline mahutada seda koolilauale õpikute ja vihikute kõrvale. Arvuti ja programmide käivitamine võttis koolitunnist suure osa.
•    Eksamitel arvutit kasutada ei tohi, seetõttu ei aita arvutipõhine õpe eksamiteks valmistuda.

Kokkuvõte

Selle uurimustööga saime teada, et Tänapäeval on meedial mõjuvõimsaim jõud meie ühiskonnas. Tahame seda või mitte, aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal: tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi. Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus . Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Sarnaselt reklaamile on ka meelelahutusäri meedias suure hüppe teinud. Eriti populaarseks on muutunud online mängud ja erinevad mängukoopad ning -portaalid. Enamik nende kasutajatest on umbes 6-17 aastased lapsed. Et internetimängud on laste seas nii menukad ei ole üllatav, kuna lapsed teadupärast armastavad väga mängida ning lõbusalt aega veeta.
Kokkuvõttes on meedia suur osa õpilase elust.

Kasutatud materjalid

http://www.mees.eu/artikkel/arvuti-moju-meie-tervisele.html
https://www.riigiteataja.ee/akt/27096
http://www.ut.ee/tervis/aergo/index.html
http://pluss.postimees.ee/?id=186942

10