Kuidas aeg, nii ka ajakirjandus (0)

Ajakirjanduse all võime mõelda paljusid erinevaid meediume. Ajalehed, televisioon , raadio, internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime?
Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid , mida me praegu ajakirjanduses kohtame , anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise. Ometi võivad sel meediumil olla ka omad varjuküljed.
Ajakirjandust ei ole just kuigi raske enda tahtele allutada. Kõik valitsused, olgu need keskaegsed või tänapäevased, totalitaarsed, autoritaarsed või demokraatlikud, on kasutanud selle võimu muuta ja suunata rahva meelsust. Eesti vaikiva ajastu võimuorganid nõudsid isamaalisust ning valitsuse positiivses valguses näitamist. Nõukogude kord lubas meediasse võimalikult vähe infot välismaa kohta ning lõi illusiooni kommunismi perfektsusest. Isegi praegune "vaba" ühiskond ei salli täielikku infovabadust ja kriitikat. Nii üks või teine ajaleht on tegelikult mõne partei häälekandja ja vähegi haritud lugeja peaks selle läbi nägema. Täielikult erapooletuid allikaid on aga raske leida, sest tänapäeval dikteerib reeglid reklaam . Kes kõige rohkem maksab, selle meele järgi ollakse.
Uudiste ja artiklite loomine on aeganõudev ning keeruline protsess. Pidevalt tuleb jälgida maailma sündmusi ja olla valmis seda kajastama võimalikult kiiresti. Internet on üks parimaid võimalusi uute lugude otsimiseks ning avaldamiseks. Et aga ilmas toimuvat on palju ning rahvaarvu kasvades suureneb see pidevalt, võib info ülekülluse tõttu jääda nii mõndagi olulist märkamata. Samas võidakse paari kontrollimata fakti põhjal teha suurt paanikat, sest sensatsioonilised pealkirjad müüvad. Kuni maailmas on massikultuuri järgivaid inimesi, see tähendab igavesti , müüb ka teiste eraelu. Kuulsuste privaatsuse rikkumine on tänapäeva ajakirjanduse tõsine probleem ning sageli koheldakse neid inimesi rahva ühisomandina. Ühtlasi võitleme aga kõik enda õiguste eest.
Ajakirjandust saab rahvas kasutada riigi, võimu ja ligimeste vastu, ent sedasama saab kasutada rahva enda vastu. Olgu ta suulises või kirjalikus vormis, ei ole see oma üldjoontes muutunud tuhandeid aastaid ning vaevalt seda ka juhtub tuhandete aastate pärast. Muutuvad andmekandjad , muutuvad arusaamad, kuid ühte ei saa me kindlasti muuta: inimese piiritut teadmistejanu ja uudishimu.