Sass Henno "Elu algab täna" ettekanne (6)

Sass Henno on sündinud 13. septembril 1982. aastal Tartus. 1989–2001 õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning 2001-2003 arvutigraafikat ja reklaami Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 2003–2005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis.
Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu “Mina olin siin I. Esimene arest” (Eesti Päevaleht 2005). “Mina olen siin” on kirjutatud triloogia esimese osana . Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film , mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk , Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt ka lasteraamat “Mereröövlimäng” (Troll 2005). 2006. aastal ilmus raamatuna Sass Henno tegelik esikteos “Elu algab täna” (Eesti Päevaleht 2006), mille netiversiooni võisid lugejad näha juba 2003. aastal Bahamapressi kodulehel www.bahamapress.org. Samuti on Sass Henno stsenaariumi alusel valminud ka lühimängufilm “Südameasjad” (Allfilm 2007), mis valiti 2007 aastal Karlovy Vary rahvusvahelise tudengite filmifestivali Fresh Film 2007 Kesk- ja Ida-Euroopa võistlusprogrammi.
Priit Hõbemägi kirjutas oma artiklis Eesti Päevalehele Sass Henno kirjastiili kohta järgmist: “Henno raamatu keel on jõuline ja otsekohene . Osa sellest illustreerib ilmekalt vene päritoluga kuritegeliku maailma slängi juurdumist eesti keeles. See on päriselus noorte keskkonnast liikunud juba ka peavoolu meediasse ning kõnekeelde. See pole mitte ainult slängi, vaid ka sellega seotud käitumise kinnistumine . Henno romaani kangelased räägivad keelt, mis on lugejale täiesti mõistetav, kuid mis on selgelt allilma- ja vanglamõjutustega.” (Hõbemägi 2005).
Sass Henno esikteos “Elu algab täna” on tempokas ning kaasahaarav, minu arvates väga mõtlemapanev lugu, mis räägib sellest, kuidas tegelikult vägagi paljud asjad meie elus on omavahel seotud ning kui palju su tehtud otsused tulevikku mõjutavad.
Autor ise on raamatu tagamaade kohta öelnud nii: “Ja ausalt öeldes arvasin kuni tolle 2002. aasta novembrikuu esmaspäevani, et see on lugu vastutusest valikute ees. Või siis elu ja elukaaslaste ees. Mitte lugu sellest, kui väga ma ise tahaksin olla midagi muud, kusagil mujal ning elada kellegi teisena ja osata kirjutada nii nagu need, kelle tekstitehnikat ma tänaseni vaimustusega imetlen. Lisaks sellele tunnen nüüd, sellesama rea ajal, kolm aastat hiljem, “Elu algab täna” käsikirjas ära ka selle noore ja naiivse püüde teha kõigile nähtavaks mu isiklik valu ja rahulolematus , justkui lootes, et sellest hakkab kergem. Ka nüüd tean, et ma pole selle tundega üksi, vaid see selgitustöö ongi ühe noore alustava kirjaniku kohustus.”
Lugu räägib noormehest, kelle elu pöörab ootamatult pea peale tütarlaps, kellesse ta armub ning kellega koos ta ka elama hakkab, jättes kõik muu elus teisejärguliseks ja keskendudes ainult talle. Kui ta aga ühel päeval avastab, et tütarlapsel oli afäär, langeb ta masendusse. Ühest suvalisest baarist, kuhu noormees oma muresid uputama oli läinud ning kohtunud kahtlaste inimestega, kellelt võtab vastu ettepaneku neile hotellituba võtta, algab seiklus, mis muudab kogu noormehe ellusuhtumist ning maailmavaadet . “Veel eelmisel päeval samal ajal olin ma kõrgharidust omandav tudeng , tubli müügijuht, armastav elukaaslane . Nüüd olen ma terrorist, kellel pole sentigi hinge taga, kelle pass on hotelli registratuuris, ja on minutite küsimus, millal saadakse teada, et selle segaduse eest on vastutav minu nimega Eesti kodanik. Ja tagatipuks seisab mu kõrval see kummaline lõbutüdruk, kes minu päästmiseks hotellidele pommiähvardusi teeb.”
Teose peategelane on kahekümnendates noormees, kes töötab müügialal. Tema jutust võib välja lugeda, et ta on ehk veidi laiema silmaringiga, kui teised temaealised.
“Minu isiklik nõrkus on see, et ma olen alati üritanud olla selline, nagu mult oodatakse.
Olla parim.
Olla number üks.
Olla sõbralik.
Olla viisakas.
Teate küll.”. (Henno 2006: -16)
Naine, kellesse peategelane pööraselt armub, oli Elina . Ilus tudengineiu Tallinnast. Tema pärast tuleb noormees ära Tartust Tallinnasse elama. Elinat kirjeldab peategelane ise nii: “Minu kallis musi on kakskümmend üks aastat vana. See on kõige parem vanus, mis naisele osaks võib saada. See on nagu blackjack’i võit. See on füüsilise täiuslikkuse ja vaimse küpsemise vanus. [--] Aga minu kallis musi on täislik. [--] Ma olin valmis tema eest surema. Muidugi mitte loomulikku surma, aga siiski surema. Sest nii vaimustavalt ilusa naise pärast lihtsalt tulebki surra.” (Henno 2006: -238). Pärast neid segadusi, mis juhtuvad siis, kui peategelane satub peale sellele, kuidas Elina teda petab , hakkab peategelane elama koos kolme inimesega. Üks neist on Helena. Helena on Elina õde, kes päästab peategelase hotellist, tehes sinna pommiähvarduse, ning hoolitseb ta eest loo lõpuni. Helena on välimuselt sarnane oma õega, kuid ta on küpsem ning elutargem, rikutum. Helena töötab medõena kiirabis ning prostituudina.
Teine neist inimestest on Andreas . Andreas kirjutab ajalehtedesse surmakuulutuste juurde käivaid luuletusi. Andreasel on ka imelik hobi . Nimelt meeldib talle mängida naistega - neid voodissesaamise eesmärgil ära rääkida.
“ Tahad teada, kuidas kaks ilusat biseksuaalset naist 48 tunni jooksul voodisse saada, ilma, et sa selle eest midagi ei maksa? Võta pudel head viskit, tule minu juurde ja ma räägin. Fantaasiat peab olema. See on see, mis on põhiline. Ülejäänu tuleb iseenesest.” (Henno 2006: -85). Oma vallutuste kohta peab ta ka päevikut. Sealt selgub , et Andreas ongi mees, kellega Elina peategelast pettis . Andreas on loomult võitja, tal on omadus rääkida musta valgeks ning kõik enda tahte järgi tegutsema panna. “Andreas Kalda, tugev, tark, kiire, andekas, vihane , sõltumatu visionäär, kes oli mulle kogu aeg, kui ma halasin oma mannetust allakäigust, toeks , oli tegelikult väiklane ja silmakirjalik poisike, kes kartis oma olukorraga midagi ette võtta.” (Henno 2006: -16).
Kolmas neist oli Merike , Andrease elukaaslane. Merike oli naiivne ning õrna hingega naine, kes armastab ja jumaldab Andreast. Ta ei tea, mida teeb Andreas oma vabal ajal ning et ta Merikest petab. Loo lõpus, kui ta sellele Andrease päevikut lugedes jälile jõuab, teeb ta enesetapu.
Merike ootas Andreaselt last ning ta pidi temaga kolima samal päeva, kui ta Andrease tegudest teada sai, Rootsi oma õe korterisse elama ja uut elu alustama. Seda ei jõudnud neist kumbki, sest kui loo peategelane kuulis sellest, et see oli Andreas, kellega Elina teda pettis, tegi ta avarii, milles Andreas hukkus, tema ise jäi aga elama. Rootsi läksid Andrease ja Merikese asemel Helena abiga tema koos Elinaga. Lõpuks aga läheb peategelane Elina juurest ära ja lendab hoopis Helena juurde. Lõpu jätab autor samuti endale kohaselt lahtiseks, ning lubab lugejatel edasi mõelda, kuidas lugu kulgeb.