asutustele, haridus- ja teadusinstitutsioonidele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suhtes. Eelnõu 3. peatüki 8. paragrahv annab selgituse diskrimineeriva reklaami ning töö- ja koolituspakkumise kohta . Pean seda isiklikult üheks olulisemaks paragrahviks soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõus, sest mis puutub eriti reklaami Eesti meedias, siis on sellel sageli vähem või rohkem varjatult diskrimineeriv iseloom. Mis võiks tänapäeval veel efektiivsemalt mõjutada noori ja kujundada nende arusaamu stereotüüpsetest soorollidest, kui seda teeb reklaam, mille kuulekad marionetid me kõik mingil määral ju oleme. Seega, alustada tuleks eeskätt reklaamivaldkonnast. Hävitamaks neid ahistavaid stereotüüpseid soorolle, tuleks välja töötada väga nutikas reklaamistrateegia. Võiks ju ka lihtsalt proovida vägivaldselt asendada naiselement meeselemendiga ja vastupidi; ehk siis pöörata need nn soorollid tagurpidi
................................................................................................................23 (pro.corbis.WWW)............................................................................................................23 3.1.3. Naine ja lapsed........................................................................................................ 23 19. sajandil võttis naine lapse põllule või heinamaale kaasa, sest polnud teda kuhugi jätta. Tänapäeval on emade elu lihtsamaks tehtud. On loodud lasteaiad, kus kõigele lisaks tagatakse ka mudilaste turvalisus ja omavanuste seltskond. Naine võib rahulikult tööl käia, ilma et peaks südant valutama sellepärast, kas lapsega on ikka kõik korras. ..........24 3.1.4. Naine ja töö ............................................................................................................ 24 (pro.corbis.WWW).................................................................
Sellegipoolest on selge, et savitahvlitele kirjutatud tekstid on valdavalt majapidamisdokumendid. See näitab losse oluliste bürokraatlike majanduskeskustena. Tõenäoliselt kogusid losside valitsejad ümberkaudsetelt elanikelt andamina toiduaineid ja toorainet. Losside valitsemiskorralduse kohta pole midagi kindlat teada. Arvatavasti valitsesid neis preester-kuningad, kuid seda pole võimalik tõestada. Knossose lossi väikest trooniruumi peetakse tänapäeval mitte kuninga, vaid preestrinna istmeks. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel Kreetal olulist rolli. Sõjakate joonte puudumine on üks minoilise tsivilisatsiooni iseloomulikumaid omadusi. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Religioon Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumaluse nime. Kuid
ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid. Kui minna siit edasi, nagu mõned teoreetikud on läinud, siis võib näha, et tarbimiskultuur ongi sedavõrd eraldunud reaalsus, et tema side reaalsusega on täiesti kadunud. Baudrillard (postmodernismi heerold): sümboolne vahetus, sümbolite vahetus (mälestusese) aga ka märgiline vahetus (prestiiz). Kasutust ei ole. Järgmine etapp - Asjad ja märgid, mida need kannavad, ei ole omavahel seotud. Märgid on tühjad. Postmodernism (Lyotard 1979 ja Jameson 1991). Postmodernistid sidusid postmodernistliku ühiskonna pea täielikult tarbimisühiskonnaga ja see lähenemine on üsna tugevasti püsima jäänud (Baudrilllard näiteks alustas tarbimisühiskonnast oma
Peategelane mustanahaline valitseja Othello. Konflikt kolmnurgas Othello, Desdemona (tema naine), Jogo (sõber). Othello usaldab Jogot. See petab teda. Armukadedushoos Othello kägistab Desdemona. Tõde selgub liiga hilja. Kannatused suured: piinad süütu inimese surmas, usaldus naise vastu kadunud, sõbra reeturlikkus. Shakespeare tõestab, et armastus ei jää püsima valelikkuse ja kasuahnuse maailmas. e. Kuningas Lear Omavahel segunenud perekonna ja ühiskonna suhted. Valitseja, kes arvab, et ta on kõikvõimas, ei näe oma rahva vajadusi. Nõuab pimedat allumist. Tal on 3 tütart, 2 vanemat
inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia: õigusteaduse eesmärk on uurida õigust, seadusi, sotsoloog ei uuri sisu, ei kommenteeri seda, uurib tavaliselt õigusnormide välist külge, kuidas inimesed on nendega rahul. Õigusteadlane aga analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Oluline vahe on lähenemisviisis. Ajalooteadus vs sotsioloogia: ajalooteadus uurib minevikus toimunut, sotsioloogia tänapäeval toimuvat. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus, sotsioloogi eesmärgiks uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia. Antropoloogid uurivad ,,võõraid" kultuure enamasti, uurib ,,meie" (st.) lääne kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine, sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui
........................................................................ 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1.6 Determinism vs vabatahe ................................................................................................. 8 1.7 Kurjategijate diferentseerimine ........................................................................................ 9 1.8 Kriminaalse käitumise seletused tänapäeval .................................................................... 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia .................................................................................................. 10 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus ............................................................................ 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .................
Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub. Elutee on sirge ja lai, kuid jäljed mille jätame, käivad ühest teeservast teise. Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik. Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle
Kõik kommentaarid