jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades e) Õndrapõimik innerveerib õndraluu piirkonda 18. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine Ülenevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklavagu. 21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On
ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees silma sõõrlihas ja sidekude, silma poolt kaetud konjuktiiviga – õhenenud nahaga; ülalaust kõrgemal kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre – toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb trummikilega; juhib helilained trummikilele. 2
Otsmikuluu ehk laubaluu paikneb ajukolju ees osas. Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku ja kuklaluu vahel. Sõelluu asub ninaõõne seintes. Näokoljuluud. Ülalõualuu paariline luu, hambad kinnituvad. Suulaeluu koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all. Alumine ninakarbik moodustab ninaõõne lateraalse seina ehk välimise seina. Ninaluu paariline, väike nelinurkne luu. Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi
aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas Seljaaju ehk spinaalsegment. seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid Kaelapõimik C1 C4 Harud kaela, -pea, rinnanahale (n.phrenicus) vahelihasele
Vahendab juhtteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse Juhteteed Kulgevad kummalgi pool valgeolluses ja ühendavad omavahel nii pea- ja seljaaju ning üksikuid aju osi Ülenevad juhteteed sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osas ja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad juhteteed motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Seljaaju segment ehk spinaalsegment seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri Kokku 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel
c) kuhu avaneb lateraalselt lateraalselt on avatud fossa infratemporalisse ! 3. Cavitas tympanica a) kuidas nimetatakse mediaalset, kuidas lateraalset seina mediaalne sein – paries labyrinthicus lateraalne sein – paries membranaceus b) mille kaudu on ühendatud neeluga ostium pharyngeum tubae auditivae c) loetleda kuulmeluukesed kuulmeluukesed – malleus, incus, stapes d) missuguses seinas paikneb fenestra vestibuli, mis selle suleb fenestra vestibuli paikneb mediaalses seinas, avaneb sisekõrva ! 4. Orbita a) mille kaudu on ühenduses fossa pterygopalatinaga fissura orbitalis inferior b) mille kaudu on ühenduses ninaõõnega canalis nasolacrimalis c) millised luud moodustavad ülemise seina tsmikuluu pars orbitalis ja kiilluu ala minor d) millised luud moodustavad mediaalse seina os lacrimale, sõelluu lamina orbitalis ja corpus ossis sphenoidalis ! 5. Os temporale a) nimetada luu 4 põhiosa pars petrosa, pars tympanica, pars squamosa, pars mastoidea
nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusena tekivad valu, sooja, külma jt. aistingud. Koostanud M. Kolga 5 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Alanevad ehk destsendeeruvad juhteteed on motoorsed ja paiknevad peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas. Nende kaudu kanduvad närviimpulsid peaajust seljaajju ning edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse. Nende impulsside toimel lihased teostavad kehaosade liigutusi. Juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, s.t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad
· Spinotalaamkulgla, sirekimp ja talbkimp peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. · Spinotalaamkulgla toimib kolme järku neuronite ühendusena: - primaarsed neuronite kehad on spinaalganglionites --) --) sekundaarsed on seljaaju hallaines --) --) tertsiaarsed on talamuses --) suuraju koorde, eelkõige somatosensoorsesse korteksisse. Alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas ja on enamasti seotud motoorika kontrollimisega. · Alanevad juhteteed jagunevad kahte gruppi: püramidaalsüsteem; ekstrapüramidaalsüsteem · Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulgla, kortikobulbaarkulgla. · Kortikospinaalkulgla ülemiste motoneuronite kehad paiknevad primaarses motoorses korteksis, premotokorteksis ja primaarses somatosensoorses korteksis; alumiste motoneuronite kehad on seljaaju hallaine eessambas.
Kodarluu ülemisel otsal on kodarluupea (caput radii), mille ülalpinnal on kodarluupea-lohk (fovea capitis). Kodarluupea liigestub küünarluuga külgpinnal liigesringmikuga (circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis). KÜÜNARLUU (ulna) (peas) Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on kodarluumine sälk (incisura radialis) ning küünarluukörpus (tuberostias ulnae). Mõlemad
Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn
alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m
osades. Nad annavad edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm peaajju(suurajukoor, väikeaju). Alanevad juhteteeed on motoorsed, nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Signaalid liiguvad ülalt alla. Jagunevad: a) kortikospinaalkulglad tahtlikud tegevused, ma tahan ja teen(tahan minna lava juurde ja lähen); b) subkortikaalkulglad automaatsed, hästi omandatud motoorsed liikumised. Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest
f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm
Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Alanevate ehk eferentsete juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse - lihastesse ja teistesse elunditesse. Alanevad juhteteed paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Tähtsaimad alanevad juhteteed on kortikospinaalkulgla, rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla, vestibulospinaalkulgla. 163. Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine: Vt. küsimus 148 joonis. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks - selgmiseks ja kõhtmiseks haruks
narratiivseid mälestusi talletav hipokampus ja ratsionaalse analüüsiga tegelevad ajukoore piirkonnad ei ole selles eas nii hästi välja arenenud, vb nimetatud kontekst hilisemas eas vallandada ebaadekvaatseid emotsionaalseid reaktsioone. Emotsionaalsed elusündmused vallanduvad geeniekspressiooni aktiveerides emotsionaalse tundlikkusega seotud geene. Mandelkeha on temporaalsagara mediaalses osas, hipokampuse eesmises otsas. Koosneb 13st tuumast, millel alaosad. Tihedad tuumadevahelised ja tuumasisesed seosed. Projektsioonikiud kortikaalsetesse ja subkortikaalsetesse ajuosadesse, mis vastutavad emotsioonide töötluse eest. Lüliti kognitiivsete, tähendust vahendavate süsteemide ja evolutsiooniliselt vanemate süsteemide vahel. Esimesed on liigiti erinevad, viimased suhteliselt universaalsed.
1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED - sensoorsed, valgeolluse külgväätide väimises osas ja tagaväätides Funktsioon: nende kaudu -> peaajju närviimpulsid seljaajust: nahast, lihastest jm spinaalnärvide tundekiudude kaudu - nt saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusel tekib valu-, sooja-, külma- jm aistinguid 2) ALANEVAD e DESTSENDEERUVAD JUHTETEED - motoorsed, peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Funktsioon: nende impulsside toimel teostavad lihased kehaosade liigutusi - nende kaudu -> närviimpulsid peaajust seljaajju - edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse Juhtedeede funktsioon kokku: ★ juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, st toimetavad edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käsklusi! ● närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse, moodustuvad:
3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi
75 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas – nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi
3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi
mööda eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida); - subkortikaalkulglatest (rubrospinaalkulglast algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures , tektospinaalkulglast algab keskaju nelikküngastikust ja vestibulospinaalkulglast tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum). Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Funktsioonideks on närviimpulsside edasi andmine peajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. 35.TASAKAALUELUND SISEKÕRVAS: AMPULLID, ÜMAR- JA OVAALKOTIKESED, NENDES PAIKNEVAD RETSEPTORID, NENDE TALITLUSE PÕHIMÕTE. TASAKAALUELUNDI SEOSTUMINE NÄRVISÜSTEEMIGA:
asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Insulaarne koor (saaresagar) ei ole nähtav aju pinnalt, sest ta asub lateraalvao mediaalses seinas. Limbiline sagar koosneb frontaalse, parietaalse ja temporaalse sagara mediaalsetest osadest, mis on ajukoore jätkuks rostraalse ajutüve ja dientsefaloni kohal. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. Mõned ajukoore alad on esmajoones seotud sensoorse informatsiooni töötlemisega
Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud retseptorid. 3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja. 4. Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses. Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse mediaalses piirkonnas e sisepoolses piirkonnas, aga näljatunnet reguleeriv keskus hüpotaalamuse külgmisemas e. lateraalsemas piirkonnas. Need kaks keskust saavad erin. Keskustest pidevat infot, mis neid mõjutab. Osa infost tuleb seedekulglast, hormoonide vahendusel või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi juhtivad kiud saavad alguse mao 3 ja peensoole seinast ning selle peensoole seina venitus või selle puudumine tühja mao
- väädineuronid moodustavad sensoorseid tuumi, mis on närvide lõpptuumad Motoorsed tsoonid - arenenud basaalplaadist - sisaldavad ventraaljuure neuronite kehi - ventraaljuure neuronid moodustavad motoorseid tuumi – närvide algustuumad Somatosensoorne tsoon - paikneb dorsaalsarves - Nuclei proprii (B8) saavad dorsaaljuure neuroneilt tundeimpulsse, mis pärinevad nahast - Nuclei thoracicus (B9) paikneb dorsaalsarve basis’e mediaalses osas võtab vastu tundeimpulsse, mis lähtuvad liikumisaparaadist Vistserosensoorne tsoon - põhiliselt substantia intermedia’s - tuumad puuduvad, sest neuronikehad on hajutatult Vistseromotoorne tsoon - substantia intermedia’s - Nucleus intermediolateralis (B10) sümpaatiline (vegetatiivne) tuum külgsarves - Nuclei parasympathici sacrales (B11) parasümpaatilised (vegetatiivsed) tuumad sakraalsegmentides (S 2-4) Somatomotoorne tsoon
sealt silla kaudu väikeajju. (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest – > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel). 4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla
34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga)
Algab ja lõpeb kiiresti. Põhjuseks peatrauma, migreenihood, epilepsiahood, madal veresuhkur. - Herpesentsefaliit – ajupõletik, temporaalsagara kahjustus. Segasus, hallutsinatsioonid, kõnehäired, epileptilised hood. Anterograadne amneesia ja võib kaasneda ka retrograadne. - Alzheimer – progresseeruv ajurakkude hävimine, kortikaalsed muutused. Algul anterograadne, hiljem retrograadne amneesia. Muutused mediaalses temporaalkoores. - Korsakovi sündroom – pikaajalise alkoholitarvitamise tagajärjel, B1 vitamiini defitsiit – ainevahetushäire või söömishäire. Anterograadne ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid – mäluauke täidetakse uue infoga mis on vale. 80%-l frontaalsagara atroofia, kahjustus vaheajus, mediaalses taalamuses ja hüpotaalamuses. - Mis võib olla erakordselt hea mälu alusmehhanismiks (juhtum S)? Eriline võime kogu info eksplitsiitselt meelde jätta
pikemat kinotsiili. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnelundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa- esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumses tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarforatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad RF-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid
Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses, ajukoore oimusagara mediaalses piirkonnas ) - häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) neuroteaduse uuringud näidanud lühi- ja pikaajalise mälu eristust närvirakkude ühenduskohtade tasemel
Üks esimesi piirkondi kus muutused ilmnevad on mediaalne temporaalkoor, kuid haiguse süvenedes on mõjutatud ka muud kortikaalseid piirkonnad. Korsakovi sündroom – tekib tavaliselt pikaajalise alkoholi tarvitamise või ka muu ainevahetushäire foonil b-vitamiini defitsiidi tõttu. Iseloomulikuks on antero- ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid, pealiskaudsed vestlused, vähene haigusteadlikkus, apaatia. Vitamiinipuudus tekitab kahjustuse vaheaju mediaalses osas mis kaasab enda alla mediaalse taalamuse ja hüpotaalamuse mamillaarkehad. 80% patsientidest frontaalsagara atroofia. Eriliselt hea mälu Luria juhtum S - S oli ajalehe reporter kellel oli võime kogu informatsioon eksplitsiitselt meelde jätta, sealjuures IQ oli tavaline - Suutis raskusteta meelde jätta sadu nimekirju, tähti ne - Tema võime aluseks oli sünesteesia e multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse ka värvi, häält, lõhna jne
Tasakaalumeele tsentraalsed teed: esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaaejunärvi teise osa – esikunärvi – mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni- seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid
Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. 164) Alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom Motoorsed. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD –Ajukoor, reguleerivad tahtelisi liigutusi. 2) SUBKORTIKAALKULGLAD – ajukoore alused keskused, automaatsed tegevused 165) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine (Jooniste vihik, joonis 19) Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid).
o Seljaaju-talamuse kulgla külgmine ja kõhtmine talamuse kaudu suurajukoorde. o Seljaaju-väikeaju kulgla selgmine ja kõhtmine impulsid väikeajju o Seljaaju-katendi kulgla viiakse valu keskaju piirkonda · Alanevad kõrgematelt ajuosadelt pärinevad enamasti motoorseid impulsse kandvad. Paiknevad seljaaju valgeaine ventraal- ja külgväätide mediaalses osas, kannavad eferentseid impulsse ja juhivad erutust peaajust seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, kust liigub edasi skeletilihasteni. Tähtsamad alanevad juhteteed on: o Püramiidi süsteem selle kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Peaaju motoorse ala püramiidrakkude jätketest liiguvad seljaaju eessarvede motoneuronitesse.
3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja. 4. Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses.Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse mediaalses piirkonnas e sisepoolses piirkonnas, aga näljatunnet reguleeriv keskus hüpotaalamuse külgmisemas e. lateraalsemas piirkonnas. Need kaks keskust saavad erin. Keskustest pidevat infot, mis neid mõjutab. Osa infost tuleb seedekulglast, hormoonide vahendusel või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi juhtivad kiud saavad alguse mao ja peensoole seinast ning selle peensoole seina
pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks. o toitekeskus, mis omakorda jaguneb küllastus –ja näljakeskuseks – on erinevad neuronite rühmad, millest osade erutus tekitab näljatunde ja osade küllastustunde. Küllastuskeskus paikneb hüpotaalamuse mediaalses ehk sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit seedekulglast juba alates neelust, maost, soolest
sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks. toitekeskus, mis omakorda jaguneb küllastus- ja näljakeskuseks – on erinevad neuronite rühmad, millest osade erutus tekitab näljatunde ja osade küllastustunde. Küllastuskeskus paikneb hüpotaalamuse mediaalses ehk sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit: seedekulglast juba alates neelust, maost, soolest
See seisund muutub puusa jaoks kriitiliseks. Näiteks patellofemoraalsündroomi korral väheneb põlve painutus jala toeperioodi ajal ning suureneb lateraalne femoraalne rotatsioon hooperioodi ajal- see põhjustab muutusi kogu kõnnimustris. Kanna kontaktist kuni labajalg maas perioodil toimub reie mediaalne rotatsioon. Kui kompenseeriv mediaalne rotatsioon on liiga suur, siis tekib ülemäärane põlve pronatsioon, mis omakorda tekitab ülepinget patellofemoraalse liigese mediaalses aspektis. M. gastrocnemius ja m. soleus. Normaalse kõnni ajal kasutavad kaksik- ja lest- sääremarjalihas 85% maksimaalsest kontraktsioonist. Need lihased aitavad piirata keha inertsimomenti keha etteliikumisel. Samuti soodustavad nad põlve ja hüppeliigese stabilisatsiooni, piiravad liigset sääre- ja kontsluu rotatsiooni toperioodil ning vähendavad vaagna vertikaalset liikumist (vertical shift), säilitades nõnda energiat. Et teostada kõnni ajal nimetatud funktsioone, töötab m
roomi, mille põhjustab põletikuline reaktsioon selles rise põletik piirkonnas asuvates lihastes, kõõlustes ja luuümbrises. tekib esmajoones ülekoormusest Muutused tekivad enamasti sääre eesmises sisemises (ehk mediaalses) piirkonnas, kuid võivad mõnikord olla ka välimises (lateraalses) piirkonnas. Põletik tekib ülekoormuse mõjul sääre eesmises sisemi- ses (mediaalses) piirkonnas, kuid põhjuseks võib olla ka otsene trauma löök jalaga vastu säärt. Vigastust esi- neb nii lastel kui ka täiskasvanuil, spordialadest enam
NS neuronid, mille aksonid väljuvad seljajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu *valgeaine ümbritseb hallainet ning koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest *valgeaines eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti *valgeaines eristatakse eferentseid(alanevad) ja aferentseid(ülenevad-perifeeriast aju poole) juhteteid *ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi välimises osas *alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas Seljaaju reflektoorne talitlus: reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon, närvikeskuste kaudu toimub seljaaju refleksid iseseisvalt; juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele. Limbiline süsteem: *mood suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve *olulisemad osad: vöökäär, hipokampus, osa talamusest, epi ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ja neid ühendavad juhteteed Limbilise süst funkts:
tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele. Moodustavad suurajukoore pretsentraalkääru motoorse ala suurte püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad piklikaju piirkonnas ja jõuavad alanevasse külgmisse suurajukoorde, mille akson innerveerib skeletilihast, juhib tahtlikke liigutusi) suunas. Närvikiudude
annaabi.ee 
