Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu 7 Maailmaime (0)

1 Hindamata
Punktid
7   MAAILMAIME
Maailmaime
Number
Egiptuse püramiidid
6
Babüloni rippaiad
7
Zeusi kuju Olümpias
1
Pharose  või Aleksandria  tuletorn
5
Artemise tempel  Efesoses
2
Halikarnassose Mausoleum
3
Rhodose   koloss
4
•  Giza  püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. 
dünastia ajast,  aastatest  2551-2471 eKr. 
Kuulsaim neist on  Hufu  (Heopsi) püramiid. 
See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat 
maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri 
kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, 
sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal 
ületasid Kölni  toomkiriku  tornid püramiidi 
kõrguse 10 m võrra. Vapustavad on teisedki 
arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne 
pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, 
maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 
000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 
miljonit tonni.  Rajatis  püstitati ligikaudu 2,25 
miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli 
umbes 2,5 t (osal kuni 15, mõnel isegi 70 t). 
20 aasta jooksul olevat ehitusega ametis 
olnud saja tuhande meheline töölistevägi.
• Legendi kohaselt olevat kuningas Nebu-
kadnetsar lasknud aiad ehitada oma 
koduigatsust tundvale naisele Amitale. 
Amita oli Meedia kun
inga Kyaxarese tütar, 
kes oli Babüloonia ku
ninga Nabopolassari 
pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, 
kindlus-tamaks Meedia ja Babüloonia liitu. 

Amita kodumaa oli roheline ja mägine, 
Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii 
otsustas pärast isa surma Babüloonia 
kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada 

oma kuningannale kunstliku mäe koos 
roheliste aedadega. 

• Artemise tempel.
• Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia 
kuningas Kroisos oli vallutanud Väike- Aasia  
rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta 
sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. 
Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, 
paiknes jumalanna  hiilgav  kuju, mida kaunistasid 
kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud 
tempel sai  kuulsaks  ja meelitas ligi kummardajaid 
nii lähedalt kui kaugelt.
• Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne 
Herostratose templi põlema. Hoone katus varises 
sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju 
prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta 
hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi 
üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel 
taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt 
üheks seitsmest maailmaimest. 
• Halikarnassose mausoleum tekkis (um-
bes 353 eKr) ühe legendi kohaselt järg-
miselt:  Mausolos  abiellus oma õe  Arte -
misiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi 
suurest armastusest oma mehe vastu 
lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta 
mees alustanud. See oli suur ristkülik 
müüritis, mida kroonis sammaskäik, mis 
moodustas katusemoodi püramiidi. Ti-
pus oli nelja hobu-sega triumfivanker, 
milles olid kuninga ja kuninganna kujud. 
Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse 
püramiidide järel suurim hauamonu-
ment . Mausoleum oli mõeldud valitseja 
hauakambriks, aga ka templiks, kus talle 
pärast surma pidi aus-tusavaldusi 
osutatama. 
• Pharose tuletorn  Aleksandrias .
• Aastal 279 e.Kr., pärast 20 aastat kestnud 
ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja 
nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli 
esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, 
ning pealegi võimas, et pidas vastu üle 
tuhande aasta ka mitmele maavärinale.
• Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu 
ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna 
" pharos " tänapäevani "tuletorni". Saar asus 
väljaspool Aleksandria  sadamat  ning oli 
ühendatud maismaaga teetammi kaudu.
• Me võime Pharose tuletornist saada 
ettekujutuse  Rooma  müntide järgi ja vanaaja 
käsikirjadest leitud kirjelduste põhjal. 122 
meetri (400 jala) kõrgust tuletorni võisid 
merel seilavad laevad näha paljude miilide 
kauguselt.
• Rhodose koloss oli vanakreeka 
päikesejumala Heliose auks püstitatud 
kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. 
Selle täpne asukoht pole teada, sest pole 
leitud selle jäänuseid.
• Rhodose koloss oli üks vanaaja seitsmest 
maailmaimest.
• Koloss ehitati umbes aasta 300 eKr paiku 
ning ehitus olevat kestnud 12 aastat. 
Kolossi kõrgus oli 32–36 meetrit.
• Koloss hävis maavärinas aastal 227, 226 
või 224 eKr. Seega oli ta kõige lühemat 
aega püsinud maailmaime.
• 653. aastal müüdi kolossi jäänused Süüria 
kaupmehele. Nende ära vedamiseks 
olevat vaja olnud 900  kaamelit .
• Zeusi kuju.
• Aastal 433 e.Kr. valmistas kreeka  skulptor  
Pheidias Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi 
suure-joonelise kuju. Kuju paiknes selleks 
spetsiaalselt ehitatud  templis  ja peagi hakati seda 
pidama  üheks maailmaimeks. Muistsetele 
kreeklastele oli see kuju täiuslikkuse sümbol ning 
igal aastal käis tuhandeid inimesi selles Olümpia 
pühamus Zeusile  austust  avaldamas.
• Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi 
laiuse . Tolle aja kirjutaja sõnul oli kuju 12 m 
(ligikaudu 40 jalga) kõrge, ja kui ta oleks saanud 
püsti tõusta, siis oleks tema pea ulatanud läbi 
katuse.
• Kuju püsis templis sajandeid, kuid Rooma ajal jäi 
pühamus hooletusse.
• Aastal 394 viidi kuju tõenäoliselt 
Konstantinoopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt 
hävis tulekahjus.

Document Outline

  • 7  MAAILMAIME
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
Vasakule Paremale
Ajalugu 7 Maailmaime #1 Ajalugu 7 Maailmaime #2 Ajalugu 7 Maailmaime #3 Ajalugu 7 Maailmaime #4 Ajalugu 7 Maailmaime #5 Ajalugu 7 Maailmaime #6 Ajalugu 7 Maailmaime #7 Ajalugu 7 Maailmaime #8 Ajalugu 7 Maailmaime #9 Ajalugu 7 Maailmaime #10 Ajalugu 7 Maailmaime #11 Ajalugu 7 Maailmaime #12 Ajalugu 7 Maailmaime #13 Ajalugu 7 Maailmaime #14 Ajalugu 7 Maailmaime #15 Ajalugu 7 Maailmaime #16 Ajalugu 7 Maailmaime #17 Ajalugu 7 Maailmaime #18 Ajalugu 7 Maailmaime #19 Ajalugu 7 Maailmaime #20 Ajalugu 7 Maailmaime #21 Ajalugu 7 Maailmaime #22 Ajalugu 7 Maailmaime #23 Ajalugu 7 Maailmaime #24 Ajalugu 7 Maailmaime #25 Ajalugu 7 Maailmaime #26 Ajalugu 7 Maailmaime #27 Ajalugu 7 Maailmaime #28 Ajalugu 7 Maailmaime #29 Ajalugu 7 Maailmaime #30 Ajalugu 7 Maailmaime #31 Ajalugu 7 Maailmaime #32 Ajalugu 7 Maailmaime #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Flashsid3 Õppematerjali autor
7 klassi ajalugu ''Keskaeg'' abi tööde õppimisel

Sarnased õppematerjalid

Vanaaja maailmaimed
5
docx

Vanaaja maailmaimed

4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551­2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis ­ kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist

Ajalugu
7 maailmaimet
17
doc

7 maailmaimet

7 MAAILMAIMET Referaat Sisukord. SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 GIZA PÜRAMIID....................................................................................................................................4 EHITUS..................................................................................................................................................4 GIZA SFINKS. .......................................................................................................................................5 SEMIRAMISE RIPPAIAD...................................................................................................................

Ajalugu
7 maailmaimet
4
docx

7 maailmaimet

Cheopsi püramiid Egiptuses Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Babülonis Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar

Geograafia
Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval
19
doc

Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval

sammaste kaksikrida. Efesose piirkond kannatas sagedaste maavärinate all. Nende laastava mõju vähendamiseks soovitas Hersiphronos ehitada tempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvendi laskis ta kaevata hästi sügava ning täita selle puusöe ja loomakarvade seguga. Niisugune vetruv aluspind pidi allmaatõugete korral ära hoidma templi purunemise. Efesose templit ehitati 120 aastat. Templi lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Oli sündinud uus maailmaime. [1, lk 73-74] 3.1. Templi välimus Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai (mõnedel andmetel 105 x 50 meetrit) ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaus, mille lage toetas

Kultuurilugu
Lühireferaat-Antiikaja 7 maailmaimet
13
docx

Lühireferaat: Antiikaja 7 maailmaimet

Praeguseks arvestatakse just neid asju maailmaimede sekka: Cheopsi püramiidid Egiptuses, Artemise tempel Epheoses, Semiramise rippaiad Babülonis, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist seitsmest on kõige paremini säilinud Cheopsi püramiidid. 1.CHEOPSI PÜRAMIIDID Cheopsi püramiidid on saanud nime Vana-Egiptuse jumala Cheopsi järgi. Cheops lasi ehitada need püramiidi aastatel 2551­2471 eKr. See on ainuke maailmaime, mis on säilinud seitsmest maailmaimest. See oli ligi neli ja pool tuhat maailma kõrgeim ehitis ­ kuni 1300. aastani. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. 1.1. Siseehtius Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt

Ajalugu
Vana maailma 7 maailmaimet
7
doc

Vana maailma 7 maailmaimet

skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim püramiid. See asub asub Egiptuses, Giza platool

Ajalugu
VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET
17
docx

VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET

................................................. 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432­430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11

Turism
Seitse vana maailmaimet
8
odt

Seitse vana maailmaimet

Seitse vanaaja maailmaimet Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551­2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis ­ kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile.

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun