Hellenistlik kunst (0)

HELLENISTLIK KUNST
4. sajandil e.Kr. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makdoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulasrahvas. 5. sajandil e.Kr võtsid nad üle palju kreeka kultuuri kogemusi, aga suutsid luua ka ühtse sõjaliselt tugeva riigi. Tänu Aleksandri vallutustele levis kreeka kultuur enneolematule kaugele – Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni.
Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks:
-Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik . See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all.
-Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) – võimul tõusis väejuht Ptolemaios . Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu.
-Makedoonia (Kreeka+ Bulgaaria )
-Väike- Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks.
Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud . Näiteks valitsejate suus austamine.
Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus . See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest.
Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid.
Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes .
Ateenas ehitati Olümpieion – kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu)
Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene).
Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest.
Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga .
Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik.
Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. (“Surev gallialane”)
Pergamoni riik võttis vastu peamised gallide rünnakulained. Kuigi tugevad individuaalvõitlejad, ei suutnud gallid ühist rinnet luua. Orjaks langemine oli häbiväärne, seega võeti pigem enda ja oma lähikaaslaste elu.
Pergamoni Zeusi altar - selle külgedel oli 139m pikkune ja 2,3 m laiune friis, kus kujutati gigantide võitlust.
Domineerivaks jäi siiski Rhodose koolkond. Rhodose Vabariik oli ka merede valitseja oma tugeva laevastikuga.
Püstitati Rhodose koloss – 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju, täitis ka tuletorni otstarvet. Autoriks oli Chares. See teos võis olla kaugeks inspiratsiooniks Ameerika vabadussambale. Väidetavalt tegi autor enesetapu, hüpates kolossi otsast alla.
Samothrake Nike- 3m kõrgune 2. saj. Alguses e.Kr. loodud võidujumalanna marmorkuju. Isegi vigastatult mõjub teos suurpäraselt.
Milose Venus – üks kuulsaimaid teoseid. Siin on truuks jäädud klassikalisele pidulikule rahule.
Üldiselt pandi rõhku psüühika kujundamisele ja tunnete väljendamisele.
Laokooni grupp- leiti originaalina ühe maja keldrist. Kujutab Trooja peestrit Laokooni poegadega ja neid ründavate madudega. Skulptuur leiti 16. saj. Alguses ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Tänapäeval on ülistavast hinnangust loobutud, sest stseen on liiga teatraalne.
Hellenistlikul ajal kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja koopiate tegemine.