Lõiketöötlus (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjalitehnika instituut
Metallide tehnoloogia õppetool
Kodutööd metallide tehnoloogias
2009/2010 õ.-a.
Töö nimetus: Lõiketöötlemine
Töö nr.
3
Üliõpilane:
Isiklik kood:
Rühm:
Juhendaja :
Andres Laansoo
Töö tehtud:
Esitatud:
Arvestatud:
Ül 1
Kuna etteantud toorik on liivvormvaland, siis on tema pind suhteliselt krobeline, ebatasane . Tooriku tegemisel peab arvestama, et toorik oleks maha lõigatava metalli võrra suurem. Nõutav pinna karedus saadakse otstreimise ja puhastöötlemise käigus. Etteantud täpsusaste on suhteliselt madal. Antud detail on sümeeriline, koosnedes peamiselt silinder - ja koonuspindadest, ja kuna toorik on väikene, siis on võimalik kõik lõiketöötlemiseprotsessid sooritada universaalpingil, vahetama peab ainult treiteri. Kasutama pean ka puuri ja hõõritsat, sest minu detaili peab kinnitama siseavale torni ja tsentrite abi.
Joonis 2 Esimene paigutus
Joonis 1 Universaalne treipink
Ül 2
Antud ülesandes on mõistlik kasutada kahte paigaldust, kasutades nii kolmepakulist padrunit (1. Paigaldus(joonis 2)) kui ka paigaldust siseavale torni tsentrite abil (2. Paigaldus(joonis 3)). Kahte paigaldust peab kasutama, sest on vajalik töödelda otspinda ja detaili ainukest välist silinder pinda, millega tuleb esimeses paigalduses kinnitada detail kolmepakilisse padrunisse. Selleks et oleks võimalik kinnitada detail siseavale tuleb siseava 1. paigutuses see esmalt treipingis läbipuurida, et saavutada soovitud pinnakaredust tuleb ava hõõritseda.
Joonis 3 Põhimõteline skeem 2. paigutusest.
Ül 3
Pinna 1 ja pinna 2 ksutan vastavalt välistreitera ja otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul , suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus.
Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 μm ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks.
Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25…1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07…0,28 mm/p.
Ül 4

Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili pinna 1 kasutades teripinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne pinna 1 treimist, sest pind 1 on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil.

Treimisoperatsioon.

Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine . Vahepeal pole vaja detaili pakkidevahelt ära võtta. Töötlen otsateraga pinna 2.

Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine. Kinnitan detaili tsentraalavaga torni ( kusjuures tsentraalava on eelnevalt puurimise teel töödeldud). Seejärel töötlen välistreiteraga pinna 1.

Ül 5

Joonis 4 Pinna 2 töötlemine (esimene treimissiire)
Joonis 5 Pinna 1 töötlemine (Teine treimissiire)
Ül 6
Elektererosioontöötlust- on rohkem mõeldud hästi tugevate materjalide töötlemiseks/tükeldamisek. Põhineb kontakidevahelisel sädelahendusel. Puuduseks on aga pinkide kallidus ja madal tootlikkus. Ei ole majanduslikult otstarbekas.
Elektrokeemiline töötlemine – põhineb kõrgendike lagunemisel. Pole mõtet kasutada, kunaei ole vaja nii kõrget pinnakvaliteeti nagu see meetod võimaldab
Ultrahelitöötlus – põhineb materjali eemaldamisel ultrahelisagedusega löökide abil. Kasutatakse pigem väga kõvade, aga haprate materjalide töötlemiseks (räni, kvarts, vääriskivid). Saadav pinnakaredus vastab lihvimise omale.
Lasertöötlus – töötlemine laseri abil.
Mittetraditsioonilisi töötlemismeetodeid kasutatakse üldiselt kõvade materjalide või keeruliste pindade töötlemiseks. Kuna pingid on kallid ja tootlikkus madal, siis antud detaili puhul on mõttekas siiski põhiliselt kaustada laastueemaldamisega töötlemist.