Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stansid 4. kodutöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ülesanne Nr.4

Varjant Nr.11


Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele
Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74

Arvutamine

Andmed

R = 8.5 mm
H = 160 mm
h = 150 mm
r = 10 mm
s = 1.5 mm
d2= 140 mm
d1=120 mm
Rm =340 MPa

tooriku diameetri määramine


Tooriku lisa kõrgusse leiame tabelist 21 [1]järgneva suhte järgi
Seega Htoorik =160+5=165mm

Tõmmete arv tõmbamisele

Tõmme I.

Määrame tõmbeteguri M1 esimesel tõmbel tabeli 23. [1] abil järgneva suhte järgi
m1 =(0,56...0,58) , meie võtame et M1=0,56
Tooriku mõõde pärast I tõmmet

Tõmme II.

Määrame tõmbeteguri M2 esimesel tõmbel tabeli 23. [1] abil järgneva suhte järgi
m2 = (0,74... 0,76) , meie võtame et M2 = 0,74
Leiame meie nõutava tõmbe teguri M2

Mõõtmete arvutus

I Tõmme

Matriitsi ja templi ümarusraadiused


Kasutades joonist 78 või tabelist 25 [1]. saame
Edasi arvutame raadiused välja
rtI võtame vastavaks 10mm, et templi raadius ei oleks väiksem lõppdetaili raadiusest ja vastaks kahanemis nõudmistele rn=(0.6...0.8)rn-1-1
Pilud templi ja matriitsi vahel
z=(1,3....1,5)s , meie võtame et z=1.4* 1.5= 2.1mm

templi ja matriitsi läbimõõdud

matriits : dmI=dI=
tempel: dtI= dI-2z= 185,36 – 4,2=181,16mm

II Tõmme

Matriitsi ja templi ümarusraadiused


Kasutades joonist 78 või tabelist 25 [1]. saame
Edasi arvutame raadiused välja
rtII võtame 8,5mm et vastaks nõutavate detaili mõõtmetega

Pilud templi ja matriitsi vahel

z=1,1*s=1,1*1,5= 1,65mm

templi ja matriitsi läbimõõdud

matriits: dmII=d2=140mm
tempel: dtII= d2-2z= 140 – 3,3=136,7mm
Joonis 1. Tõmme I eskiis
Joonis 2. Tõmme II eskiis

Detaili tõmbejõu ja surveplaatidega materjali kinni surumisjõu arvutamine

Tõmme I
Tõmbe jõud: P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1
Tegur k1 võtame tabelis32. [1]
Saame et k1=1
P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1=3,14*(185,36-1,5)*1,5*340*1=294582,7N≈30t
Survejõud:
Keskmine survepinge q on tabeli 34 [1] järgi q=2MPa
Pressisurvejõud:Ppr1= P1+Q1=30+13,4=43,4t
Tõmme II
Tõmbe jõud: P2=π*(dmII-s)*s*Rm*k2
Tegur k1 võtame tabelis33. [1]
Saame et k2=1,1
P2=π*(dmII-s)*s*Rm*k2=3,14*(140-1,5)*1,5*340*1,1=244097N≈25t
Survejõud:
Keskmine survepinge q on tabeli 34 [1] järgi q=2,5MPa
Pressisurvejõud:Ppr2= P2+Q2=25+4=29t

viited


[1]
J.Särak, „Lehtmaterjali külmstansimine,“ Tallinna tehnikakõrgkool, Tallinn, 2015.
Vasakule Paremale
Stansid 4-kodutöö #1 Stansid 4-kodutöö #2 Stansid 4-kodutöö #3 Stansid 4-kodutöö #4 Stansid 4-kodutöö #5 Stansid 4-kodutöö #6 Stansid 4-kodutöö #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 294924 Õppematerjali autor
Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele

Sarnased õppematerjalid

Stantsid ja pressvormid ül-4
14
docx

Stantsid ja pressvormid ül. 4

ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raa

Ainetöö
Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel
16
pdf

Tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel

4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130 H= 140 R 10 R9 Od1= 110 Od2= 130 Joonis 1. Stantsitud detail 4.2 Lahendus Valin lisavaru tabelist 21 [1] H/d2 = 1,08 H = 140 mm Seega

Masinaelemendid
Stantsid ja pressvormid kodused tööd
52
pdf

Stantsid ja pressvormid kodused tööd

KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: STANTSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn Ivo Hein SISUKORD ÜLESANNE NR. 1 ......................................................................................................................2 ÜLESANNE NR. 2 ......................................................................................................................3 ÜLESANNE NR. 3 ......................................................................................................................8 ÜLESANNE NR. 4 ....................................................................................................................17 ÜLESANNE NR. 5 ........................................................................................................

Masinaehitustehnoloogia
Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel
5
odt

Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel

Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿

Automaatika
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Kivikonstruktsioonid projekt
47
doc

Kivikonstruktsioonid projekt

TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ

Kivikonstruktsioonid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun