Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rauasulamid (0)

1 Hindamata
Punktid
Rauasulamid
Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal.
Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga.
ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre
ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu
Rauasulamid:
Malm (Fe+üle 2% C), habras , raskesti töödeldav (pliidirauad)
Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad)
Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega
Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad , käärid jm.
Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad
Samuraiteras (+Mo), mõõgad,
Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud)
Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett
  • Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus . Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit, räni, fosforit , mangaani jt elemente.
  • Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle . Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele.
  • Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras.
  • Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind on hall, nimetatakse seda sageli halliks malmiks. Valumalm on hästi valatav, sellest valatakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid ja pliidiraudu. Töötlusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul. Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks.
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Raud
  •  rauasulamid tuntuim ja enim kasutatud on sulamid räni, mangaani, kroomi ja nikli ja levinumaid sulamid on lisatud terasest on ferromanganese, ferrosiliitsium ja ferrokroomi.
  • rauasulamid tekitab endiselt eriline sulamid, mis on aluseks nioobiumi, räni, magneesium , molübdeen , vanaadium , titaan või volfram jooksul kõige tuntum,
Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel . Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt:
Elektritehniline raud, süsinikusisaldusega kuni 0,08%;
Terased – sulamid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%;
Malmid – sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni.
http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/metallide_ja_sulamite_siseehitus.html
Malm  on  rauasulam , kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4.
Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate  korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud  liide  kerge purunema , kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada.
  • Valge malm
  • Hall malm
  • Tempermalm
  • Kõrgtugev malm
  • Eriomadustega malm


Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide ( väävel , fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit,  austeniit ,martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm.
Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.
Vasakule Paremale
Rauasulamid #1 Rauasulamid #2 Rauasulamid #3 Rauasulamid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lota Aadla Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Raud
5
odt

Raud

kilogrammi. Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2 CaCO3 CaO + CO2; ... CaO + SiO2 Räbu teke CaSiO3 Raual on palju sulameid mõned neid tutvustan 1-Malm(Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) 2-Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) 3-Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega 4-Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid Malm Malm on rauasulam,kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulas ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest,et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida,kuna malm on puruneb. Malm on head valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras,mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus lööke. Samas on malmil halb keeviratus. Malmi külmakeevitamisel kasutatakse

Keemia ja materjaliõpetus
Raud
1
docx

Raud

*Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. *Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. *Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. *Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua sulamid - *Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. *Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja

Keemia
Mustad metallid
6
doc

Mustad metallid

Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku

Kunst
Raud
1
odt

Raud

Raud Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit ­ Fe2O3, magnetiit ­ Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldus

Keemia
Raua ja naatriumi töö
3
doc

Raua ja naatriumi töö

· Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasulamid · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. · Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase

Keemia
RAUD kristallvõre teine kodutöö
4
pdf

RAUD kristallvõre teine kodutöö

RAUD Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud on omaduselt metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56–26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II v?

tehnomaterjalid
Metallide erinevad liigitused
12
docx

Metallide erinevad liigitused

moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse. Enamik metalle on hästi sepistatavad. Metallid jagunevad kaheks: värvilised -ja mustad metallid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mitteraudmetallid ehk värvilised metallid on metallurgias need metallid ja sulamid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga väheses hulgas). [1] 3 1. VÄRVILISED METALLID Värvilised metalli, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingud) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). [2] 1.1 Pronks Pronks on sulam, mis koosneb 88% vasest ja 12% tinast. Pronksi kasutati väga pikalt müntide valmistamiseks

Tehnomaterjalid
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid-Metallmaterjalid
5
doc

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, Metallmaterjalid

seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata

Üldehitus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun