Termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (vees, õlis). Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi. Karastamiseks kasutasime ühte ahju 2 korda (800 ºC ja 930 ºC), noolutamiseks oli kasutuses 3 ahju (200 ºC, 350 ºC ja 500 ºC). Jahutamiseks kasutasime toatemperatuuril olevat vett (jahutab algul 600 ºC/s, hiljem 300 ºC/s), õli (jahutab ühtlaselt 150º C/s), ja õhku (jahutab kaua)
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid: alumiinium, alumiiniumsulam, lõõmutatud süsinikteras, messing, karastamata teras, pehme teras; kindla kõvadusega etalon-plaat. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Materjal
sulamid 8...45 1,5...1,8 Komposiit X 10,0 4,0 40,0 50,0 14538 363 1444 361 53,2 6 202 Sama, mmis eelmine (+/- 3 10) Polüestervai 10,0 3,0 30,0 50,0 969 32 0(- - 51 2 2...4 1,1...1,6 20 Sarnaselt pahtlile, k 126) aukude täitmiseks ABS 10,0 3,0 30,0 50,0 2669 89 (+/- 2247 75 78,5 57 0,5...3, 0,9...2,2 85 LEGO-d 5) 5 (1,05)
suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu. Järkamisvaru suurus on 10cm. Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide :Nimipikkused : 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0 Tegelikud pikkused : 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 jne. Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda standardiga etteantud vahemikus .Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm.
Iseseisev töö Materjaliõpetus Võtsin teemaks Teras. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad
karastumine, protsessi rakendadakse pehmete teraste puhul pinnakõvaduse suurendamiseks st kulumise kindluse tagamiseks. Mustad metallid ehk raud süsinik sulamid Olenevalt süsinuku sisaldusest liigitatakse mustad metallid: 1) Elektrotehniline teras- süsinuku sisaldus kuni 0,008% C EEE1, EEE2 2) Terased kuni 2,14%C (1,6%C)- malmid Legeerivad elemendid: Ni, Si, Cr,Ti,W- muudavad materjalide omadusi ja korrosiooni kindlust. Malmid 2,4%, Ülempiiriga 3,6% süsinikku, kõrgema süsiniku juures moodustub FeC 3 Malme kasutatakse valatava materjalina-keerulise kujuliste asjadega. Liigitatakse: 1.(Toormalm) Valgemalm G HB- kõige suurema süsiniku sisaldusega. 2.Hollmalm GG 3. Tempermalm GGG 4. Kõrgkvaliteetnemalm GGA 5. Legeeritud GGL Värvilised metallid ja nende sulamid Värvilisi metalle liigitatakse: 1. Tiheduse järgi (kerged(), keskmised(Tina) ja rasked(w,Ti)) 2
Abivalemid (a+b)2 = a2+2ab+b2 (a-b)3 = a3-3a2b+3ab2-b3 (a-b)2 = a2-2ab+b2 a3+b3 = (a+b)(a2-ab+b2) a2-b2 = (a+b)(a-b) a3-b3 = (a-b)(a2+ab+b2) (a+b)3 = a3+a2b+ab2+b3 (b-a) = -(a-b) 3. Võrrandid ja võrrandisüsteemid Lineaarvõrrand Muutujaga liikmed ühele, vabaliikmed teisele poole. Näide: 2(x+2) + 3 = 5x -2 -> 2x + 4 + 3 = 5x 1 -> -3x = -9|:(-3) -> x=3 Ruutvõrrand Erinevad lahendusvõtted: ax2 +bx+c=0 1) Klassikaline lahendivalem 2) Taandatud võrrandi lahendivalem x2+px+q=0 (ruutliikme kordaja peab olema a=1) 3) Viete'i teoreem (ruutliikme kordaja peab olema a=1) Ruutkolmliikme tegurdamine -> a(x-x1)(x-x2)=0
suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu. Järkamisvaru suurus on 10cm. Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide :Nimipikkused : 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0 Tegelikud pikkused : 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 jne. Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda standardiga etteantud vahemikus .Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm.
Kõik kommentaarid