Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valutehnoloogia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool
Materjalitehnika instituut
Töö nimetus: Valutehnoloogia (vedelvormimine)
Töö nr. 1
Üliõpilane:
Rühm. MAHB31
Töö esitatud:
Arvestatud:
LIIVVORMVALU
Valandi saamine algab mudeli valmistamisega. Mudel jätab vormi jäljendi. Mudelid valmistatakse puidust, metallist või plastist . Konstruktsiooni järgi võivad mudelid olla terviklikud või koostatavad, enamasti poolitatavad. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna. Mudeli valmistamisel lisatakse detaili töödeldavatele pindadele töötlus varu vastavalt nõuetele.
Järgmine protsess valandi saamisel on mudeli paigutamine vormikasti ning vormikasti täitmine vormiseguga. Vormisegu on vormimaterjalide segu liivvormide valmistamiseks.
Vormkast on jäik metallist raam, mis ümbritseb vormisegu valuvormi valmistamise, teisaldamise ja sulametalliga täitmise ajal. Vormimaterjalide all mõistetakse kordkasutusega vormide vormi- ja kärnisegusid (vormiliiv, vormisavi, abimaterjalid). Abimaterjalid – lisandid segude tehnoloogiliste, mehaaniliste jne omaduste parandamiseks.Näiteks kivisöetolm, saepuru, kvartsijahu.
Valuvormi valmistamine:
  • tervikmudeliga kahte vormkasti:
  • alumise vormipoole täitmine ja tihendamine,
  • ülemise vormipoole täitmine ja tihendamine,
  • vormi kanalisüsteemi sisselõikamine ja vormi koostamine;
  • poolitatava mudeliga kahte vormkasti;
  • tervikmudeli ja väljalõigetega;
  • vormimine šablooniga - erandjuhul;
  • põrandvormimine – vormitakse nn. kessoonidesse (tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast), kasut. suurte valandite tootmisel.
    Et sulametalli vormi valada on vaja vormile teha kanalite süsteem.
    Valukanalite süsteem peab tagama:
  • vormi täitumise optimaalse aja jooksul,
  • mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis,
  • valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse režiimi,
  • et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi,
  • vormitavuse mugavuse .
    Kui valukanalite süsteem on paigas ,ühendatakse vormi mõlemad pooled ning toimub sulametalli valamine vormi. Valandid eemaldatakse vormikastist raputusresti kasutades. Seejärel toimub valukanalite eemaldamine ning defektide kontroll. Valudefektid liigitatakse- väljaulatuv valumetall, tühikud, Pidevusdefektid, pinnadefektid, vajakvalu, mõõtme-ja kujuhälbed, suletised. Peale vormist eemaldamist võib valandil olla kuivanud vormisegu, see on vaja puhastada . Valuvormi puhastamiseks võib kasutada liivapritsi ja haaveltöötlust (suurte valandite puhul), vibrotöötlu (väiksed valandid) ning trummeltöötlus (väiksemad valandid).
    Liivvormvalu iseloomustavad väga mitmed näitajad. Sellise valu tootmine on võrreldes teiste tehnoloogiatega üsna odav, (isegi väikseid koguseid tootes ). See on küll odav kuid kui on tarvis väga täpselt ning kvaliteetselt toodetud detaili siis livvormvalu tootmiseks kasutada ei saa. Pinna karedus mis sellisel viisil saadakse on kõigist teistest valu viisidest suurem 25-125 m. Sellest sõltuvalt peab jätma ka suuremad töötlemis varud ja see omakorda tähendab väiksemat täpsust valandil. Suureks eeliseks on suurte valandite tootmis võimalus -250000 kg ning kuni 20m gabariidiga. Seevastu defektivaba toodangut saab kõigest 30- 50%.
    Materjalide vajadus- eelkõige on vaja valandi sula materjali ( hallmalm ). Hallmalmi väikse kahanemise tõttu kasutatakse valupäid e. Kompensaatoreid harva.
    . Samuti on vaja ka vormi segu materjali (liiv, savi) ning vormikastide materjali ,mis peab olema piisavalt tugev ,et vormisegu koos hoida.
    Tööjõu kvalifikatsioon ei pea olema väga kõrge, sest sellise valu tootmine on lihtne. Tööjõudu peab instrueerima ohutuse osas ,ning ka sulatusahju kasutamise osas.
    Töötingimuste kriteeriumiteks on hea ventilatsioon ning võimalikult suur tuleohutuse tagamine, sest töötatakse sula metalliga ,mis on kõrgel temperatuuril ning väga tuleohtlik,
    Keskkonna ohutuse mõttes pole valu tootmine soositud ,sest selle käigus eraldub väga suur kogus ebameeldivat lõhna ning mürgiseid gaase ning kui see tootmine toimub asustatud kohas siis on see seal elavatele inimestele väga ebameeldiv. Jääkprodukte tekiv suhteliselt vähe ,sest vormisegu on võimalik taaskasutada ning ka üleliigsed metallid saab taas sulatada ning uuesti vormi valada.
    Analoogsed protsessid tooriku saamiseks.
    Valu liik
    Mõõtmete tolerants (mm)
    Pinnakaredus
    (m)
    Töötlusvaru
    (mm)
    Defektivaba
    (%)
    Hind
    (*Liivvorm valu hind)
    Tootlikus
    (tk/t
    Kokillvalu
    0,5-10
    4-40
    0,3-1
    40-60
    1,2-1,5
  • Valutehnoloogia #1 Valutehnoloogia #2 Valutehnoloogia #3 Valutehnoloogia #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 259 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor priit04 Õppematerjali autor
    Kodutöö

    Sarnased õppematerjalid

    Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal
    36
    docx

    Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

    METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid:

    Metalliõpetus
    Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia
    10
    docx

    Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia

    terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. Martin Raba Valutehnoloogia Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete ­ valandite ­ tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võid olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms.

    Luksepp
    Valu valamine-lõiketöötlus-keevitamine
    8
    doc

    Valu valamine, lõiketöötlus, keevitamine

    Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Valu valamine, Lõiketöötlus, Keevitamine Referaat Juhendaja: Kristjan Juhani Tallinn 2009 1 Liivvormvalu Esimesel tunnil selgitas meister meile valu valamise, vomide ning mudelite valmistamise teoreetilise osa. Valandi valamiseks on vaja kõigepealt valmistada vaja mineva detaili mudel. Mudeli valmistamisel kasutatakse erinevaid materjale. Lihtsamad mudelid on võimalik valmistada puust ,kuid kasutatakse ka plaste, metalle või ise sulavaid mudeleid. Mudeli valmistamisel on väga oluline jätta valandile töötlusvarud, kuna valandi enda pind ei pruugi olla nii kvaliteetne kui detaili tööks vaja. Keerukamad ning mitte sümmeetrilised mudelid tehakse mitmest osast nö. Kahe poolsed mudelid. Avadega detailide puhul tehakse

    Komposiitmaterjalid
    Metallide tehnoloogia
    7
    docx

    Metallide tehnoloogia

    27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia ­ metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia ­ metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia ­ metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektriene

    Materjaliõpetus
    KMT Kordamine
    11
    pdf

    KMT Kordamine

    1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmine etapp on metalli tootmine

    Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
    Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
    26
    docx

    Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

    1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse

    Materjaliõpetus
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    ................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 49 2.2.2. Metallide valuomadused............................................................................................................. 50 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse .............

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (1)

    I_Jocker_I profiilipilt
    I_Jocker_I: Oli kasuks
    12:48 10-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun