I kontrolltöö materjaliõpetusest (1)

R.  Bolton  „Igapäevaoskused“
Tähtsad oskused:
 Kuulamisoskused
 Kehtestamisoskused
 Konfliktilahendusoskused
 Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused
Suhtlemistõked:
 Kohtumõistmine
-  Kritiseerimine : paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei 
paranda teised inimesed end ilmaski.
-     Sildistamine : sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii 
selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja 
teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt 
tüüp.
-    Diagnoosi panek:  diagnoos , üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju
toonud  juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu 
jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides  
varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust.
- Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale 
kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist 
muutma. Kui keegi kiidab varjatud tagamõttega, tekib meis sageli 
vastuseis mitte ainult tema püüdele olukorda kontrollida, vaid ka 
kogetud manipuleerimistundele. Isegi kui kiitust ei kasuta 
manipuleerimiseks, mõjub see sageli heidutavalt. Valvelolek ja 
kaitsehoiak panevad inimesed kiitusele vastu punnima. 
 Lahenduste pakkumine
-    Kamandamine:  käsk  on sunniviisil antav lahendus, mida toetatakse 
survega.  Sunni  kasutamine muudab inimesed sageli vastupunnivaks
(возражать) ja tõrjuvaks. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, 
võivad muutuda väga järeleandlikeks (уступчивый) ja allaheitlikeks
(смиренный). Käsk  viitab  sellele, nagu ei oleks teise inimese 
hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab (вырывать) ta 
eneseväärikust (чувство собственного достоинства).
-    Ähvardamine:  ähvardus  on lahendus, mida  pakkudes  rõhutakse 
karistusele, mida on oodata, kui  lahendust täide ei viida.
-    Moraali lugemine: moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja 
ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. See 
külvab (сеет) ärevust, tekitab  vastumeelsust, takistab ausat 
eneseväljendust ja sünnitab teesklust (притворство).
-    Ülekuulamine (допрос): mõned inimesed esitavad  küsimusi  
lakkamatult (постоянно). Sellisel puhul kuivab  vestlus  peaaegu 
täielikult kokku. Kui neile kallid inimesed nendega nii vähe  jagama  
nõustuvad (соглашаться), otsivad küsitlejad abi kõsimustest, et 
teiselt   inimeselt kübekegi (капельку) teavitust välja pinnida 
(выбить). Kuid suurem küsimuste hulk annab suhtlemisse puhul 
hoopis (совсем) vastupidise efekti.
-    Nõu andmine: nõuandmisega alahindame teise inimese 
intelligentsust. Meil poleks nagu piisavalt usku sellesse, et 
probleemi omanik ise on piisavalt võimekas oma raskustest aru 
saama ja nendega toime tulla. Teine häda nõuannetega on see, et 
harva saab nõuandja ise probleemi ulatusest täit selgust Kui 
inimesed meiega oma muret jagavad, lasevad nad sageli paista 
vaid jäämäe  tipul . Nõuandja ei tea midagi pinna (поверхность) all 
varju jäävatest raskustest, tunnetest ja muudest teguritest.
 Teise murede  vältimine
-    Kõrvalepõikamine: kõrvalepõikeks nimetatakse tihti kasutatavat 
võtet: teise inimese murede juurest omavalitud teema juurde 
põikamist. Paljud inimesed ei taha rääkida õrnusest (нежность), 
vihast (гнев), tülidest, surmast, haigusest, lahutusest ja teistest 
pingettkitavatest teemadest . Kui vestlus puudtab just neid 
teemasid , viivad nad jutu mujale, et kõnelda  millestki  mugavamast.
-    Loogiline  argumenteerimine : üks peamisi loogikast tulenevaid 
hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta 
tekitab emotsionaalset distantsi .  Loogika  keskendub faktidele ja 
ignireerib tundeid. Kuid kui inimesel on probleeme või kui suhe 
kannatab probleemide käes, on peateemaks ennekõike tunded.
- Rahustamine: rahustamine tundub teist inimest lohutavat 
(утешительный), tegelikult teeb ta aga hoopis vastupidist. 
Rahustamine ei lase lohutajal tegelikult  teisega  koos olla. See võib 
osutuda (оказаться) hoopis üheks emotsionaalse tagasitõmbumise 
(тянущий обратно) vormiks. Rahustamist kasutavad sagli 
inimesed, kes tahavad olla  abivalmid , kuid ei soovi kanda sellega 
kaasnevat emotsionaalset taaka (ноша).
Kolmeteistkümnes teesulg: rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge. 
Kolmeteist kümnes teesulg kuulub kohtumõistmise kategooriasse. Kui te 
soovite  oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks 
stardipakuks.
Oskuste rühmad
Spetsiifilised  oskused
Tähelepanu väljendamise oskused
Osavõttu väljendav kehahoid
Sobilik  kehakeel
Silmside
Väliste segajate vältimine
Jälgimisoskused
Ukseavajad
Väikesed julgustused
Vähesed küsimused
Tähelepanelik  vaikimine
Peegeldamisoskused
Ümbesõnastamine
Tunnete  peegeldamine
Tähenduse peegeldamine (tunnete
sidumine konteksti)
Kokkuvõtlik peegeldamine
Kuidas arendada võimet kuulda?
1. Keskenduge tundeid väljendavatele sõnadele
2.  Pange  tähele sõnumi üldist sisu
3. Jälgige kehakeelt
4. Küsige endalt: „kui minul oleks olnud selline kogemus, mida mina siis 
tunneksin?“
Peegedav kuulamine  tundub inimestele mõistlikum, kui nad mõtlevd 
suhtlemise kuue iseärasuse peale:
1. Sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused
2. Sageli inimesed  kodeerivad  oma sõnumeid
3. Tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb 
muret hoopis muu teema
4. Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud
5. Kuulajat on kerge häirida
6. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut
Mõned juhtnöörid on  kehakeele  lugemisel abiks:
 Kõige enam pakuvad vihjeid  näoilmed , hääl,  kehaasend , zestid ja 
tegevused
 Võtke kehakeele pugul arvesse ka konteksti
 Pange tähele vasturääkivusi
  Olge  teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidest
Juhtnöörid peegeldava kuulamise täiustamiseks:
 Ärge teeselge mõistmist
 Ärge öelge kõnelejale, wt te teate, mis tunne tal on
 Varieerige oma vastuseid
 Keskenduge tunnetele
 Valige  tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna
  Kasutage  empaatilist hääletooni
 Püüelge konkreetsuse ja olulise suunas
 Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad
 Peegeldage rääkija ressursse
 Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu
 Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul
Peegeldavat kuulamist vajate väga mitmetel juhtudel:
 Enne, kui asute tegutsema
 Enne, kui asute vaidlema
 Kui teisel inimesel on tugevad tunded või kui ta tahab rääkida mingist 
probleemist
 Kui teine kasutab rääkides koodi
 Kui teine tahab oma tunnetes ja mõtetes selgusele jõuda
 Otsese vastastikuse puhul
 Iseendaga rääkides
 Kui puutute raamatus, loengus või tööl kokku uute ideedega
Peegeldav kuulamine ei  passi :
 Kui te ei suuda aktsepteerida
 Kui te ei usu, et teine ise lahenduse suudab leida
 Kui te ei  seisa  teisest eraldi
 Kui te kasutate kuulamist selleks, et peitu pugeda
 Kui olete tülitsenud või  kurnatud
Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi 
ja muresid. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma
vajadusi ignoreerida. Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma 
vajadusi, kuid teevad seda sellisel andekspaluval ja arglikul moel, et neid ei 
võeta tõsiselt. 
Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt.
Ta kipub teiste üle võimu kasutama. Tema seisukoht on selline: „Mina tahan 
seda; see, mida sina  tahad , ei ole tähtis.“
Kehtestav inimene kasutab sellist suhtlemist, et mis võimaldab tal säilida 
eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduste rahuldamist ning kaitsta oma 
õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. 
Kui ma soovin, et sissetungija oma käitumist muudaks, peab minu kasutatav 
meetod vastama järgmistele  kriteeriumidele :
1. Suure tõenäosusega muudab teine oma probleemset käitumist. Seega 
peab meetod minu isikuruumi kaitsmiseks olema efektiivne.
2. On vähetõenäoline, et mina isikliku ruumi tungin.
3. Teise eneseväärikuse vähendamine on vähetõenäoline. Ma ei saa küll 
seda kontrollida, kuidas teine minu sõnadele reageerib, kui ma saan 
ennast takistada süüdistamast, alandamast või kasutamast teise 
halvekspanu väljendavaid vorme.
4. Suhte kahjustamise risk on väike. Kui suhe on väga habras, võib ka 
kõige taktitundelisem kehtestamine olla samm, mis suhte lõhub. 
Habraste suhete puhul on paraku alistumine sama ohtlik kui mitte veel 
ohtlikum võte. Tervete suhete puhul annab kehtestamine suhtele ainult
uut jõudu. Tavaliselt on see kõüpsete inieste puhul liitev tegur.
5. Motivatsiooni aladmasi risk on väike.
6. On vähetõenäoline, et kaitsevajadus muutub nii  tugevaks , et saavutab 
ohtliku taseme. Kehtestavat sõnumit saab  edastada  nii, et see ei kutsu 
teises esile ülemäära tugevaid kaitsehoiakuid. Kui teise jaoks on 
olukord väha stressitekitav, saab kasutada kaitsevajadust alandavaid 
meetode .
Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et et aidata kehtestajal saada 
oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise 
inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu:
1. Ettevalmistus
2. Kehtestamissõnumi  saatmine
3.  Vaikus
4. Kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine
5. Protsessi kordamine
6. Lahendusele  keskendumine
Viis sorti inimestevahelisi suhteid:
1. Väga toitvad suhted – need annavad mu elule palju juurde
2. Kergelt toitvad suhted – neil on teatav panus minu arengusse ja/või elu
nautimisse
3. Mittemidagiütlevad suhted – need suhted ei tee mulle midagi
4. Kergelt mürgised suhted – need vähendvad kergelt mu iseolemist ja/või
elust rõõmu tundmist
5. Väga mürgised suhted – need eriliselt nõudlikud, vaenulikud või 
närvesöövad suhted on minu jaoks äärmiselt kurnavad
Kehtestavuse suurendamise meetoded:
 Loomilikud kehtestused
  Eneseavamine
  Kirjeldavad  tunnustamised
 Kehtestused suhetes (suhtekehtestused)
 Valikuline tähelepanematus
 Eemaletõmbumine
  Spektervastus
 Valikuvõimalused
  Loomulikud  ja  loogilised  tagajärjed
 Peatage tegevus, aktsepteerige tundeid
 Ütelge ei
 Muutke keskkonda
On olemas kaks erinevat konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas 
vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtusedmitterealistlik konflikt aga 
tuleneb hoopis asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja 
eelarvamusest, kehvast organisatsiooni struktuurist, allasurutud 
vaenulikkusest vüi pinge vabastamise vajadusest.
Konflikti lahenduse meetod:
 Kohelge teist inimest lugupidavalt
  Kuulake  ja sõnastage teise inimese jutt ümber, nii ei ta sellega rahule 
jääb
 Sõnastage lühidalt oma seisukoht
Koostööl probleemilahendamise meetod:
1. Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles
2. Korraldage ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks
3. Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema  osapoole  
vajadustele, ja  vaadelge  nende võimalikke tagajärgi
4.  Koostage  plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks
5. Viige plaan ellu
6.  Hinnake  probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem ka seda, kui hästi 
lahendus toimus