Anton Adoson MATERJALID LAEVA EHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 9.11.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS.............
...........................................................10 2 SISSEJUHATUS Esimene lend, milles lendas ka inimene viidi ellu 1983 aastal. Sellest hetkest on möödunud palju ning lennundus on teinud läbi suure arengu nii tehnoloogiliselt, kui ka materjalide poolest. Referaadis on lähemalt räägitud lennumaterjalide ajaloost ning erinevatest materjalidest mida lennuki ehituses kasutatakse. 3 1. LENNUMATERJALIDE AJALUGU Kolm sajandit enne esimesi õhusõidukeid olid inimesed juba teadlikud, et lennukite jaoks on vaja materjale, mis on vastupidavad, kerged ja tugevad. Tol ajal ei olnud aga õiged materjalid kättesaadavad ning piisavalt arenenud, seetõttu kasutati esimeste lennukite ehitusel terast, siidi ja lina. [1]
Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel) Bulbous bow PIRN(BULB) VÖÖR (selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu) · Ahtri kuju RISTLEJAAHTER kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel ELLIPTILINE AHTER aeglasekäigulistel laevadel PEEGELAHTER uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel
kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriliakuga. Saksa autotootja BMW on välja töötanud auto, mis tarbib kütusena vesinikku ning eraldab õhku sisuliselt vaid veeauru.
........................................................................................................................................14 Viidatud allikad ..................................................................................................................................15 3 SISSEJUHATUS Kirjutan referaadi teemal autoehituse materjalid. Kuna oli võimalus lisada ka tudengivormeli osasid, siis referaadi esitlus sisaldab ka FEST 14 vormelit. Autoehituses on kasutusel väga palju erinevaid materjale. Praegu on ühiskonnas peamine materjali liik autodel metallid. Täpsemalt on metalle autodel 80% ja plaste 20%. Kuid ühiskond on liikumas üha rohkem selle poole, et autod sisaldaks üha enam plastikuid, sest need on tunduvalt kergemad. Materjali valikut aga piirab selle otstarve eesmärk
............9 Viidatud allikad ..............................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Sellega algas lennundusajalugu. Esialgu toodeti lennukid puidust ja nüüdseks on materjalid läinud väga kõrgtehnoloogiliseks. Kandevkonstruktsiooni ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-,süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist.
puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga
Juuresolev kaart (Joon. 1.1.) näitab selliste leidude kohti ja annab tunnistust sellest, et veel liikumise vahendid (nimetame neid laevadeks) tulid kasutusele juba inimühiskonna varastel arenguetappidel üle kogu maailma. Joon. 1.1. Varaseimad teated meresõidust on ajalool enamasti Vahemere piirkonnast. Egiptlased tarvitasid Niilusel ja maad ümbritsevatel meredel papüürusest kokkuseotud paate (Joon. 1.2.), kuid hiljem ka laeva (Joon.1.3.), millega juba 1500a e.m.a. 18. dünastia ajal käisid Somaalias ja isegi Indias. Nad kasutasid rooliaeru ja algelisi purjesid. Kuid materjali nõrkuse tõttu ei olnud sellised laevad merekindlad. Lameda põhja tõttu oli neid raske juhtida. Iseloomulik on emapuu või kiilu puudumine, mida mõningal määral asendab laeva otsi ühendav ja kõrgemale tõstev palk või latt, mis annab konstruktsioonile tugevuse.
Kõik kommentaarid