Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooni katsetamine (0)

1 HALB
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
24. november, 2015


1. Töö eesmärk


Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele.

2. Katsetatud materjalid


Betoonist katsekehad , milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev)

3. Katsemetoodikad


3.1 Betoonisegu valmistamine.


Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni .
Komponent
Kogus [kg]
tsement
3,708
liiv
7,848
killustik
14,364
vesi
2,4
vesitsementtegur
2,4

3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine.


Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud
kooniline vorm täidetakse betooni- seguga kolmes kihis. Iga kiht
tihendatakse metallvardaga ja pind silutakse. Vorm
tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud
koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum.

3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine.


Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse. Katsekehade lahtine pind tasandatakse. Katsekehade kivistumine toimub kolmes erinevas keskkonnas:
1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh
2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC
3) külmas keskkonnas -20+/-2oC
4) külmas keskkonnas -10+/-2oC
5) vees
6) õues
7) 20+/-2oC pöörleva õhuga
Katsekehi katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks. Lähtuvalt purustavast jõust ja survepinnast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm (antud katses kuubid servapikkusega 100 mm, arvutusel kasutame paranduskoefitsienti 0,95). Survetugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit 1.
Valem 1:
Rs – Survetugevus [N/mm2]
F – Purustatav jõud [N]
S- Survepind [mm2]
k – paranduskoefitsient [0,95]


3.4 Kivistunud betooni tiheduse määramine.


Betooni tiheduse määramiseks kaalutakse proovikehad vees ja õhus. Tiheduse arvutamiseks kasutatakse valemit 2.
Valem 2:
ρ – betooni tihedus [kg/m3]
mõ – betooni mass õhus [kg]
mv – betooni mass vees [kg]
ρv – vedeliku tihedus [kg/m3]

4. Katsetulemused


4.1 Betoonisegu valmistamine

Tabel nr 1 betoonisegu koostis


Komponendid
Segu nr. 1
kg/m3
kg/8l
Tsement
309
2,472
Liiv
654
5,232
Killustik 4-16
1197
9,576
Vesitsementtegur
0,65
Vesi
200
1,6

4.2 Betoonisegu töödeldavuse määramine.


Koonuse vajukiks saadi 1 cm. Seega on tegemist
Prk. nr.
Kivinem. kk
Prk mass (g)
Tihedus (kg/m3)
Mõõdud
Survepind
Man näit
Purust. jõud (kN)
Survetugevus (N/mm2)
a (cm)
b (cm)
c (cm)
a (cm)
b (cm)
S (cm2)
Üksik
Keskm.
239-1
-20 °C
2410
2294
10,1
10,3
10,1
10,0
10,0
100
107
174
16,5
14,68
239-2
-20 °C
2414
2298
10,3
10,3
10,0
10,3
10,3
126,5
127
207
18,6
239-3
-20 °C
2254
2082
10,7
10,3
9,9
10,7
10,0
107
61
100
8,9
245-1
vees
2518
2421
10,4
10,0
10,0
10,4
10,0
243,5
244
398
38,3
34,59
245-2
vees
2402
2336
10,1
10,2
9,9
10,1
10,2
203
203
332
32,1
245-3
vees
2456
2377
10,2
10,1
10,0
10,2
10,1
211,5
212
346
33,5

5. Järeldused


Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1]
Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2]
Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3]
Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust . Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus.
Suurima survetugevusega (29,8 N/mm2) katsekehad kivistusid normaaltingimustel 28 päeva.
Väikseima survetugevusega (10,8 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva. Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam. Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda suuremad on tema struktuuri kahjustused ja betooni omadused muutuvad halvemaks (survetugevus väheneb). [4]
Keskmise survetugevusega (15,5 N/mm2) katsekehad kivistusid kuivas keskkonnas 28 päeva. Väheniiskes keskkonnas aurub betoonist sedavõrd palju vett, et järelejäävast ei piisa tsemendi täielikuks hüdratatsiooniks . Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete hüdratatsiooniproduktide sisalduse ja suurema pehmenemiskoefitsendi tõttu mõnevõrra suurem, on tugevuse kasv edasisel kivistumisel aeglasem ning betooni lõpptugevus jääb ikka väiksemaks. Samas väheneb ka betoonisegu töödeldavuse kiirus ja kuivamiskahanemisest võivad tekkida praod kivistunud betoonile . [5]
Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus ). Samas kivistumiskeskkonna mõju survetugevusele on märkimisväärne.
7. Kasutatud kirjandus
1. „ Ehitusmaterjalid “, R. Otsman, Tallinn, 1976, ptk „Betoonisegu omadused“, lk 227
2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/tehniline_info/vaiketarbijale/Betoonid.ht m.
3. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf
ptk 5.2, lk 85.
4. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/Talvine+betoneerimine.ht m
5. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/suvine_betoneerimine.ht m
„Ehitusmaterjalid“, R. Otsman, Tallinn, 1976, ptk 5.1.7 „Betooni kivistumine eritingimustes“, lk 260.
Prk. nr.
Kivinem. kk
Prk mass (g)
Tihedus (kg/m3)
Man näit
Purustav jõud (kN)
Survetugevus (N/mm2)
õhus
Üksik
Keskm.
239-1
-20 °C
2410
2294
107
 174
16,5 
14,68
239-2
-20 °C
2414
2298
127
207
18,6
239-3
-20 °C
2254
2082
61
 100
 8,9
245-1
vees
2518
2421
244
398
36,4
34,59
245-2
vees
2402
2336
203
332
30,5
245-3
vees
2456
2377
212
346
31,8
100-1
vees
2470
2412
265
433
40,4
38,21
100-2
vees
2466
2427
257
420
39,4
100-3
vees
2436
2395
76
311
29,1
101-1
20 °C
2462
2346
86
352
32,7
33,10
101-2
20 °C
2438
2385
80
327
30,9
101-3
20 °C
2410
2339
80
327
30,7
102-1
-10 °C
2362
2466
176
288
29,1
30,63
102-2
-10 °C
2360
2065
177
289
26,2
102-3
-10 °C
2356
2546
188
307
32,0
6-1
norm. tin.
2393
2393
253
429
42,9
44,17
6-2
norm. tin.
2410
2410
265
450
45,0
6-3
norm. tin.
2413
2413
263
446
44,6
8-1
norm. tin.
2446
2446
259
440
44,0
42,33
8-2
norm. tin.
2464
2464
235
400
40,0
8-3
norm. tin.
2448
2448
253
430
43,0
9-1
20 ºC pöörl. Õhuga
2318
2318
147
250
25,0
24,17
9-2
20 ºC pöörl. õhuga
2332
2332
141
240
24,0
9-3
20 ºC pöörl. õhuga
2330
2330
138
235
23,5
7-1
õues
2358
2358
208
353
35,3
35,73
7-1
õues
2375
2375
200
339
33,9
7-1
õues
2381
2381
224
380
38,0
31-1
 
2478
2478
238
405
40,5
41,83
31-2
 
2484
2484
250
425
42,5
31-3
 
2497
2497
250
425
42,5
119-1
 
2324
2324
118
200
20,0
20,83
119-2
 
2305
2305
127
215
21,5
119-3
 
2299
2299
124
210
21,0

GRAAFIK

Betooni survetugevused erinevate kivinemiskeskkondade juures N/mm2


1
Vasakule Paremale
Betooni katsetamine #1 Betooni katsetamine #2 Betooni katsetamine #3 Betooni katsetamine #4 Betooni katsetamine #5 Betooni katsetamine #6 Betooni katsetamine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete Miller Õppematerjali autor
Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Betoonisegu katsetamine labori töö nr5
9
pdf

Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika .....................................................................................................................

Materjaliõpetus
Ehitusmaterjalid praktikum nr 5 - betooni katsetamine
3
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 5 - betooni katsetamine

Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate kekkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad materjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid Betooni uurimine
3
docx

Ehitusmaterjalid Betooni uurimine

1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik ­ CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus ­ kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras ­ betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud ­ betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 5 BETOON
10
docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 5 BETOON

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2021 Betoon Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada välja erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati:  Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  Betoonisegude plastifikaator;  „Elkem Microsilica“ – mikrosilikaat betooni tugevuse ja tiheduse parandamiseks;  Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  Joogivesi. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

Ehitusmaterjalid
Betooniõpetus I praktikum
13
docx

Betooniõpetus I praktikum

1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1

Betooniõpetus
Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele
5
docx

Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.5 2017/2018 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooni katsetamine 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal ­ liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras ­ segu kihtide tihendamiseks; kellu;

Ehitusmaterjalid
5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele
6
docx

5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on leida sobiva betoonisegu koostise, teha betoonisegu, määrata selle koonuse vajumi ning täita 10×10×10 cm katsekehade vormid. 28 päeva hiljem määrata betooni survetugevuse. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonisegu nr 1. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud materjalid:  tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  joogivesi 4. KATSEMETOODIKA Tabelist 4.1. Betoonisegu koostis valitakse betoonisegu koostis. Betoonisegu segatakse käsitsi, määratakse betoonisegu konsistents ja tihedus. Vormitakse 6 katsekeha mõõtmetega

Materjaliõpetus
Betooniõpetus IV praktikum
8
docx

Betooniõpetus IV praktikum

1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement.

Betooniõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun