· jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi; · nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi; · peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud; · peavad olema võimalikult odavad ja kättesaadavad. Kõikidele esitatud nõudmistele vastavat jahutus vedelikku ei ole. Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]
kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/ Aditiivid väldivad korrosiooni ja sadestite teket, vähendavad vahuteket ning annavad värvuse. Etüleenglükoolibaasil saadud jahutusvedelikud on rohelised või sinakasrohelised, propüleenglükooli baasil saadud- (purpur)punased. Etüleen- ja dietüleenglükooli baasil valmistatud antifriisid põhjustavad, aga metallide korrosiooni, seetõttu lisatakse neisse korrosiooni inhibiitoreid - kaitseks lisatakse Na 2 HPO4, Na2 MoO4, Na2B4O7, KNO3, dekstriini, kaaliumbensoaati jt. Hooldus Jahutus vedeliku taseme kontroll, külmakindluse kontroll, vahetus Lekete tuvastamine, remont
Füüsikalised omadused: Värvuseta Lõhnata Magus Mürgine Graafiline kujutis: KASUTAMINE Etüleenglükooli kasutatakse: jahutussegudes; antifriisides*; polümeeride lähteainena; loodusliku gaasi torustikes; orgaanilises sünteesis kasutatakse etüleenglükooli karbonüülrühmale kaitserühma saamiseks *Antifriis külmakindel jahutusvedelik, mille külmumistemp. on veega võrrelduna madalam. Antifriisid on ka keemilised ühendid , mida lisatakse, et vähendada vedeliku külmumispunkti allapoole seda , millega antud mehhanism kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Tänan kuulamast!
pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori
· jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi; · nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi; · peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud; · peavad olema võimalikult odavad ja kättesaadavad. Kõikidele esitatud nõudmistele vastavat jahutus vedelikku ei ole. Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2). Metallide korrosiooni vältimiseks lisatakse veel
Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus).
Etaandiooli mürgituse korral tuleb kindlasti arstiabi otsida. Aine on väga mürgine, oletatavalt 100% etüleenglükooli sisaldus inimese kehas 1.4 ml/kg on surmav. Kuigi ka 30 milliliitrit (2 teelusikat) võib olla täiskasvanule surmav. Etaandiool on kõrge keemistemperatuuriga (198 °C), lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Peab teadma, et etüleenglükooli alusel valmistatud antifriisid paisuvad veest rohkem, nende lekkimisvõime on suurem kui veel, nad on väga mürgised ja kahjustavad värvitud pindu. Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Ethylene_glycol http://www.ktk.ee/index.php? tid=RuZl7uKp6iskuLRkJhu7ZfKdHlIXlUHHYd6k8h&path=dTd7uK6ll7Ol9djRJhk8 u http://www.chemicalland21.com/petrochemical/MEG.htm http://physchem.ox.ac.uk/MSDS/ET/ethylene_glycol.html
vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel. Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Etaandiool on kõrge keemistemperatuuriga (198 °C), lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seepärast kasutatakse etüleenglükooli antifriiside koostises (automootorite jahutussegud). Peab teadma, et etüleenglükooli alusel valmistatud antifriisid paisuvad veest rohkem, nende lekkimisvõime on suurem kui veel, nad on väga mürgised ja kahjustavad värvitud pindu. Glütserool HOCH2CHOHCH2OH, vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan-1,2,3-triool. Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega. Glütserool leiab kasutamist ka
jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus)
Kuna kahealuselised alkoholid on veidi happelisema ühendid kui ühealuselised alkoholid, siis asendub nende hüdroksüülrühma vesinikuaatom kergemini. Eriti võib seda täheldada nn. kelaatühendite puhul, milles asendajateks on raskmetallide aatomid. 1,2-etaandiool, etüleenglükool HOCH2-CH2OH. (k.. - t. 197 'C, s.-t. -17' C) on magusa maitsega vees hästi lahustuv vedelik. Mürgine. Teda kasutatakse tehnikas glütseriini asendajana, eriti antifriiside valmistamisel. Antifriisid on madalat külmumistemperatuuri omavad mootorite jahutusvedelikud, kujutades endast etüleenglükooli mitemesuguse kontsentratsiooniga vesilahuseid. 1,2-etaandiooli kasutatakse ka mõnede polümeeride, näiteks lavsaani saamiseks. Glütseriin on kolmealuseline alkohol. 1,2,3-propaantriool HOCH2-CH(OH)-CH2OH. Keemistemperatuur on 290 'C . Ta on vees hästi lahustuv magusa maitsega hügroskoopne vedelik. Mittemürgine. 6
· jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi; · nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi; · peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud; · peavad olema võimalikult odavad ja kättesaadavad. Kõikidele esitatud nõudmistele vastavat jahutus vedelikku ei ole. Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]
annaabi.ee 
