NAFTA TÖÖTLEMINE Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlae...
Elu aastal 2050 Elu aastal 2050. on muutunud väga palju nii tehnoloogia poolelt kui ka inimeste endi poolelt. Inimesed on leiutanud välja selleks ajaks erinevaid uusi asju, mis muudavad inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks ning samas mis parandavad keskkonda. Uueks leiutiseks oleks kindlasti autode muutmine teise energiaallika peale, mis oleks palju säästlikum ja keskkonna sõbralikum. Sellega muidugi tegeletakse juba praegultki kuid 2050. aastaks on see kindlasti välja töödeldud. Uuele energiaallikale minemine on väga tähtis kuna praegused allikad, näiteks nafta, gaas ja paljud teised maavarad ,oleksid selleks ajaks lihtsalt otsas. Tehnoloogia on ka kõrgelt arenenud 2050. aastal. Uued majapidamis esemed on muutnud elu mugavamaks ja lihtsamaks. Näiteks tulevikus on igas majas olemas oma enda robot, kes tegeleb majapidamis tööde kallal: koristab, triigib ja peseb nõusid. Kuid tul...
Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(vähekvali teetne bens)
Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on ma...
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine ol...
Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Seal eraldatakse toornaftast sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Ometi peale seda leidub naftas ikka mõningaid komponente sp. viiakse läbi nafta stabiliseerumine,kus naftat kuumutatakse 80 120 kraadi juures. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena. Maagaas koosneb pealmiselt metaanist. Maagaas vajab puhastamist kohapeal, kuid erinevalt naftast on maagaasi transportimine kallis. Maagaas on muutunud keemiatööstuse oluliseks tooraineks. On hakatud rajama maagaasi töötlemise tehaseid ka leiukohtade lähedusse, et muuta gaasi kohapeal mootorikütuseks, sest selle transportimine on odavam ja ohutum. 4. Nafta töötlemine
Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Töötlemata naftat kasutada ei saa. Töötlemine toimub: 1. Nafta eraldamine veest ja mineraalosakestest. 2. Separeerimine eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. 3. Stabiliseerimine . kuumutades temperatuurini 80-120 °C. 4. Selle tulemusena eraldub naftagaas 5. Nafta töötlemine Nafta jaotatakse fraktsioonidesse keemistemperatuuri järgi. · Nafta põhifraktsioonid: Saadused Süsinike arv Keemistemperatuur °C Gaasid C(1-4) >0 Petrooleeter C(5-7) 30-100 Bensiin C(5-10) 40-210
Süsivesinikud Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4- valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike ar...
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest.
Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust (Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine). Mida suurem on oktaanarv, seda hiljem tekid detanatsioon. Nafta saadusteks on: toornafta, naftagaas,madala keemispunktiga nafta, madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin, madala keemispunktiga termokrakitud nafta, madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta, madala keemispunktiga nafta, otsedestilleeritud petrooleum, petrooleum, krakituid gaasiõli,
Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstustes toorainena. Eeltöödeldud toornafta toimetatakse tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Viimasel ajal on ka naftat tootvad riigid hakanud rajama naftatöötlemistehaseid, sest naftasaaduste eksport on majanduslikult kasulikum. Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Nafta tootmine on väga kallis nt Põhja-Kandas ja Lääne-Siberis .
alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest (liiv, savi) läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesikud ja alles jäänud vesi. Peale seda viiakse läbi nafta stabiliseerimine, kuumutades teda temperatuurini 80120 ºC. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena.Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses kasvab pidevalt, praegu moodustab ta umbes veerandi kogutoodangust. Suurimad maagaasi tootjad on Venemaa, Alzeeria, Holland, Suurbritannia ja Indoneesia. Maagaasi transportimine on kallis. Gaasijuhtmetes on vajalik rõhk ca 80 atm,
4. 4 kovalentset sidet. 5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4 16. Maagaas ja nafta koosnevad peamiselt metaanist. 17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18. C= 4, N=3, O=2 19. C= 4, N=3, O=2 20. Struktuur 21. CH3OH-metanool 22. Metanool, etanool, glütserool 23. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanooli kasutatakse keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e
tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 5. Põhiorgaanilise tööstuse toorained ja nende kasutamine Täida tabel Lähteained Millest Mida toodetakse? Mida valmistatakse saadakse? saadud ainest? Metaan naftagaas, Metanool, ammoniaak, Lahusti, kütus, maagaas metanaal pleksiklaas, desinfitseeriv vahend Eteen nafta Polüeteen, etüleenoksiid, Antifriiside krakkgaasid, etüülbenseen koostisosa, etaan, etüün äkrüülkiud või kopolümeerid,
· moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet · mittemetalliline element · leidub nii lihtaine kui ka ühendina · süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega · laialt levinud · keemiline element Ühendite kasutusala Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes, nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid on: · Nafta - tähtsamad saadused on naftagaas, masuut, bensiin, diislikütus ja määrdeõli · Kivisüsi - kasutatakse peamiselt soojusenergia tootmiseks, elektrienergia tootmiseks, koksisüsi metallurgias ja keemiatööstuses. · Maagaas - kasutatakse elektri-ja soojuenergia tootmiskes, kütusena mootorsõidukits, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (kangad, värvid, teras, klaas, plastmass,väetised jne) valmistamisel
soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas 5 Alkaanide nimetused 1. Metaan 2. Etaan 3. Propaan 4. Butaan 5. Pentaan 6. Heksaan 7. Heptaan 8. Oktaan 9. Nonaan 10. Dekaan 11. Undekaan 12. Dodekaan 20. Ikosaan 21. Henikosaan 30.Triakontaan 40.Tetrakontaan 50
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosneva...
Hiina 3,62 Norra 3,18 Kanada 3,14 Venezuela 2,86 Araabia Ühendemiraadid 2,76 Kuveit (OPEC) 2,51 Nigeeria (OPEC) 2,51 Suurbritannia 2,08 Iraak 2,03 Naftasaadused Toornafta Petrooleum Naftagaas Krakituid gaasiõli Madala keemispunktiga nafta Gaasiõli Madala keemispunktiga Raske kütteõli modifitseeritud toorbensiin Määre Madala keemispunktiga Rafineerimata või väherafineeritud katalüütiliselt krakitud toorbensiin baasõli Madala keemispunktiga Baasõli katalüütiliselt muudetud toorbensiin
*endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub Kütused ja kütteväärtus *kütused on parimad energiasalvestamise ja kasutamise võimalused *kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia
ehk umbes 159 liitriga. 4 Tootmine Naftat saadakse pumbates või ammutades teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat mere põhjast, nt Kaspia merest ja Põhjamerest. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Naftast peab eraldama vee, mineraalosakesed(liiv ja savi), gaasilised süsivesinikud ning ka stabiliseerimisega naftagaas. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. 5 Suurimad naftatootjad (järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09 · Mehhiko 3,83 · Hiina 3,62 · Norra 3,18 · Kanada 3,14 · Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76
Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole l...
Kus gaasi mõjul purskab nafta välja või see pumbatakse sealt. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmalt eraldatakse naftast vesi ja mineraalosakesed, ning pärast seda läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Peale seda stabiliseeritakse nafta, millega käigus eraldub naftagaas, mis saadetakse keemiatööstusesse tooraineks. Nafta viiakse naftatöötlemistehastesse, mis võivad asuda leiukohast väga kaugel. Nafta hinna kujundab selle töötlemine ja kättesaadavus. Kanadas ja merest on nafta saamine kallis, aga Pärsia lahe lähedalt on see märksa odavam. 4. Nafta töötlemine Naftast toodetakse tehiskütused ja õlisid ja keemiatehased toodavad naftasaadustel baseeruvaid keemilisi ühendeid. Naftatöötlemistehases kuumutatakse naftat erilistes
mittesüsivesinikke – lämmastiku ja süsihappegaasi. Maagaas ehk looduslik gaas on tekkinud maakoores orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. Maagaasi saadakse ka koos naftaga koguses 10…50% toodetava nafta massist. Gaas eraldatakse puuraugust väljuvast naftast separaatorites ja kogutakse rõhku alandades metallmahutitesse. Sellist gaasi nimetatakse nafta- ehk kõrvalgaasiks. Koostiselt on naftagaas küllaltki ebapüsiv. Leiukoht Metaan Etaan Propaa Butaa Pentaan Süsihappegaas Lämmastik n n Urengoi 98 0,1 - - - 0,3 1,6 (Venemaa) Dašava (Ukraina) 98 0,4 0,2 0,1 0,1 0,2 1,0 Troll (Norra) 93,2 3,7 0,4 0,5 - 0,6 1,6
Põlevad maavarad looduslikud kütused maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Süsivesinike saamine, omadused ja kasutamine Süsivesinikud koosnevad süsinikust ja vesinikust. Kõige sagedamini on tegemist alkaanidega - süsivesinikega, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta on mitmesuguste süsivesinike segu. Nafta on tekkinud palju miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin
seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Kutslikud tahked kütused- saadakse looduslikest kütustest. Koks- toodetakse spets ahjudes kivisöe kuumendamisel ilma õhujuurdepääsuta, eraldub gaas ja jääb koks- 90%süsinikku. Turbabrikett, töödeldud puit- hakkpuit, metsahake, piutbrikett, puitgraanulid. Looduslikud vedelütused- nafta masuut, põlevkivi masuur Gaas- maagaas Loodusliku gaasi alla käib- naftagaas "rasvanegaas"- sisaldab küllalt palju raskeid süsivesinikke Kütustekoostis: Tahked ja vedelkütused koosnevad 3põhi osast. 1. Orgaaniline osa või tema orgaaniline mass 2. Mineraalaine 3. Niiskus Esitakse yksikute kytuse elemendi massi protsentidena c0+H0+N0+S0=100% Peale selle on veel kuivmassi koosis- on mass mis niiskust ei sisalda. CK+HK+NK+OK+SK+AK=100% Väävel koosneb orgaaniline väävel, poliitne väävel, sulfaatneväävel S=s0+Sp+Ss Kütuste põhilised karakteristikud
3. Metaani leidumine, omadused ja kasutusalad 4. Metaani põlemise võrrand 1. Alkaanid on küllaltki passiivsed. 2. Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, õhust kergem gaas, vees lahustub vähe. Keemilised omadused: püsiv keemiliste mõjutuste suhtes. Põlema süttib kergelt, õhu ja metaani segu on plahvatusohtlik. 3. Metaani leidub kõikides looduslike gaaside koostises (maagaas, naftagaas, soogaas). Metaan on vees praktiliselt lahustumatu, enamike hapete ja leelistega ei reageeri, alkaanid võivad olla nii gaasilises, tahkes kui vedelas olekus. Saadakse tahma. 4. CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O Etaani, propaani ja butaani põlemise võrrandid. Etaan 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O Propaan 2C3H8 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O Butaan 2C4H10 + 13O2 -> 8CO2 + 16H2O Alküülrühmad
kategooria sõidukil 100 kg ja L kategooria sõidukil 75 kg; 15) töömaht silindri maht, mis vabaneb kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse. Mootori töömaht on silindrite töömahtude summa. Pöördkolbmootori (vankelmootori) töömaht on kolvi poolt vabastatav põlemiskambri kahekordne maht ühe kolvi kohta; 16) tühikäik koormamata mootori töötamine vähimatel lubatud pööretel; 17) veeldatud naftagaas nafta destilleerimisel saadav, põhiliselt propaani ja butaani segust koosnev sisepõlemismootoris kasutatav kütus; 18) VINkood ehk tehasetähis tähtedest ja numbritest koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud kindla sõiduki tähistamiseks. § 3. Määruses kasutatavad lühendid Määruses kasutatakse järgmisi lühendeid järgmises tähenduses: 1) EV suurendatud keskkonnasõbralikkusega mootorsõiduk ( Enhanced Environmentally Friendly Vehicle)2);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
