Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. BUTANOOL Butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH) on iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem. Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Butanooli vesilahus on nõrk hape. Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa ja neere. Aine on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu.
inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. 4 BUTANOOL Butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH) on iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool. Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem. Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Butanooli vesilahus on nõrk hape. Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa , neere ja on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu.
piirpinnal Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Ülesandeks on määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist tuleb leida adsorptsiooni isoterm ning adsorptsiooni isotermist omakorda tuleb arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Minul tuli valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,4 M ja sellest 5 järjestikust lahjendust 1:2, seejäre mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Katse käik Valmistasin butanooli 0,4 M vesilahused (pindaktiivne aine), igal kontsentratsioonil 25-50 mL. Selleks tegin kontsentratsioonide arvutuse ja esitasin selle õppejõule eelnevalt. Pindpinevuse mõõtsin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Tõmbasin uuritava lahuse kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oli kõrgemal
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal. Eemaldada kummibaloon ning kasta vedelikul tilkuda alla pandud keeduklaasi
Kordamisküsimused /Aldehüüdid. Ketoonid/ 1) Osata koostada aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 1) Osata nimetada aldehüüde ja ketoone. 2) Aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused: a) etanaali hõbepeeglireaktsioon CH3-C=O-H +Ag2O = CH3-C=O-OH +2Ag b) propanaali redutseerimine CH3-CH2- C=O + H2 = CH3-CH2-CH2-OH c) butanaal + etanool CH3-CH2-CH2- C=O + CH3-OH = CH3-CH2-CH2- C-OH-CH3O 3) Aldehüüdide ja ketoonide saamine. ☺Näide: a) 2-butanooli oksüdatsioon b) 1-propanooli oksüdatsioon ☺Näide Kirjuta üks võimalus võrrandina, kuidas saada a) heksanaali b)2-heksanooni 5) Metanaal ehk formaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) HCHO – Saadakse metanooli oksüdatsioonil 2CH3OH+O2 = 2HCHO + 2H2O Terava lõhnaga mürgine gaas. Kasutatakse polümeerides, vaik 6)Formaliin on metanaa...
14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110.6 °C Sulamistemperatuur: -93 °C Lahustub vees halvasti Värvitu Iseloomuliku aromaatse lõhnaga Kergesti süttiv Butanool Teised nimetused: Butaan-1-ool, butüülalkohol, n-butanool Aineklass: lahusti ja orgaaniline alifaatne alkohol Keemiline valem: C4H10O Kasutatakse värvide, lakkide ja lahustite koostisainena; floteerimisreagendina Butanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 74.12 g/mol Tihedus: 0.81 g/cm3 Keemistemperatuur: 118 °C Sulamistemperatuur: -90 °C Värvuseta Iseloomuliku lõhnaga vedelik Kergesti süttiv Tervisele ohtlik Etanool Teised nimetused: etüülalkohol, viinapiiritus, piiritus, metüülkarbinool Keemiline valem: CH3CH2OH Aineklass: alkoholid Etanooli saadakse suhkru kääritamisel pärmiseente abil või eteeni hüdreerimisel.
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Stalagmomeeter Töö ülesanne: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPIN Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 IMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Teooria. Minu lahus: butanooli vesilahus konsentratsiooniga 0,5 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2 Töövahendid. tensiomeeter, mõõtkolvid mahuga 50 ml, klaaspipetid mahuga 25 ml Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust konsentratsiooniga lahusest, hakkasin ...
tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Põleb mittehelenduva sinkja leegiga. BUTANOOL butüülalkohol, C4H9OH, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. On olemas neli butanooli isomeeri: 1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3 3) 2metüül1propanool ehk isobutüülakolhol (CH3)2CHCH2OH 4) 2metüül2propanool ehk tertsiaarne butüülalkohol (CH3)3COH. Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaanbuteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli
Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1)etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: 2)sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel 3)Propanool (C H OH ) iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. 3 7 Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. 4)Butanool (C H OH ) Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, 4 9 oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan-buteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. 3 Mitmealuselised alkoholid 1)Glütserool (C H (OH) ) vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan- 3 5 3
[Ei leidnud infot selle kohta... Nime järgi võiks arvata, et talub kõrgeid soolakontsentratsioone. Vist on mingil viisil kasutuses ka biotehnoloogias tärklise tootmisel.] Kasutatakse pestitsiidina või pestitsiidi tootmiseks. Põhjustab toidu riknemist. Põhjustab antraksit. Põhjustab toidumürgitust. Toodavad ATP-d ainult fosforüülimisega substraadi tasemel. Tekitab teetanust. Põhjustab botulismi. Põhjustab toidumürgitust. Saab energiat heksooside fermenteerimisel. Kasutatakse butanooli ja atsetooni tootmisel. Toodab ka äädikhapet, butüürhapet, CO2 ja H2. Anoksügeenne. Ei värvu Grami järgi positiivselt, aga rRNA järgi paigutatakse Firmicutes'i hulka. Mingi liik dehalogeenib ühendeid. Mingi teine redutseerib metalle. Moodustavad filamente. Paljud moodustavad spoore, kuid ei moodusta endospoore. Kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. Vorstide tootmisel. Halotolerantne. Kasutatakse lüsiini mikrobioloogiliseks sünteesiks. Samuti juustu tootmiseks jms.
hapniku saamiseks, kui saagis on 98%? 20. Mitu g benseeni kulub 50 g aniliini (fenüülamiini) saamiseks, kui protsessi saagis on 60%? 21. Kas saab 60 g 5%-lise ortofosforhappe lahusega neutraliseerida 3 g naatriumhüdroksiidi? (Hapet on liias) 22. Kui palju sadet tekkis, kui segati 4 g 2%-list vasksulfaadi lahust 2,4 g 2 %-lise naatriumhüdroksiidi lahusega? 23. Kui palju 50%-list etanooli saab toota 8 tonnist glükoosist, kui saagis on 75%? 24. Mitu g butanooli tekib naatriumhüdroksiidi toimel 0,4 moolisse bromobutaanisse, kui kadu on 8%? 25. 0,080 mol gaasilist vesinikkloriidi juhiti naatriumsulfiidi lahusesse. Arvutage, mitu mooli ja mitu kuupdetsimeetrit gaasilist divesiniksulfiidi eraldus (normaaltingimustel), kui reaktsiooni saagis oli 75%. 26. 0,6 mol magneesiumhüdroksiidile lisati 1,5 mol vesinikkloriidhapet. Mitu mooli soola tekkis? Millist lähteainet ja mitu mooli jäi reageerimata? 27
See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja
1. Mis on rekombinantne DNA tehnoloogia, selle ajalugu, meetodid ja rakendused. Rekombinantse DNA tehnoloogia on tehnoloogia, mis võimaldab DNA'd sünteesida ja manipuleerida mittelooduslikul teel. Mikroobe on kasutatud toiduproduktide tootmiseks nagu leib, juust ja alkohol. Tuhandeid aastaid on kasutatud selektiivset ristamist nii taimede kui loomade puhul. 20ndal sajandil hakkasid teadlased ära kasutama bakterite loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, replikatsioon algab vaid ühest puntkist, replikatsioon ja
9) CH2 = CH CH = CH2 + HCl 10) + Br2 11) + CH3 -- CH2 -- CH2 -- Cl 12) + Na O 2 13) CH3 -- CH2 -- CHO ¾ ¾® 14) CH2 -- CH2 -- CH2 -- COOH + NaOH 15) CH2 -- CH2 -- COOH + CaO 16) HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH + KOH 17) CH2 -- COOH + CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH 4. Arvutusülesanded 1) Mitu dm 3 vesiniku eraldub butanooli reageerimisel 5 grammi naatriumiga. 2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %?
9) CH2 = CH CH = CH2 + HCl 10) + Br2 11) + CH3 -- CH2 -- CH2 -- Cl 12) + Na O 2 13) CH3 -- CH2 -- CHO ¾ ¾® 14) CH2 -- CH2 -- CH2 -- COOH + NaOH 15) CH2 -- CH2 -- COOH + CaO 16) HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH + KOH 17) CH2 -- COOH + CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH 4. Arvutusülesanded 1) Mitu dm 3 vesiniku eraldub butanooli reageerimisel 5 grammi naatriumiga. 2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %?
9) CH2 = CH CH = CH2 + HCl 10) + Br2 11) + CH3 -- CH2 -- CH2 -- Cl 12) + Na O 2 13) CH3 -- CH2 -- CHO ¾ ¾® 14) CH2 -- CH2 -- CH2 -- COOH + NaOH 15) CH2 -- CH2 -- COOH + CaO 16) HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH + KOH 17) CH2 -- COOH + CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH 4. Arvutusülesanded 1) Mitu dm 3 vesiniku eraldub butanooli reageerimisel 5 grammi naatriumiga. 2) Kui palju etanooli saadakse 3 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageerimisel kloroetaaniga? 3) Kui palju dietüüleetrit saadi 23 grammi bromoetaani reageerimisel 45 grammi 50 %se kaaliumetanolaadiga? 4) Mitu dm 3 vesiniku eraldub 23 grammi etaani dehüdrogeenimisel? 44 5) Mitu grammi oktaani tekib 34 grammi okta2,4,6trieeni hüdrogeenimisel kui protsessi saagis on 45 %?
Thiothrix niite moodustav bakter, kelle niidirakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita namibiensis Namiibia väävlipärl Thiospirillum spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter Lactobacillus kepikujuline bakter, keda leidub piimas ja kes kääritab piimasuhkrut Megasphaera suurte kerakujuliste rakkudega bakter Clostridium acetobutylicum kurikakujuliste rakkudega bakter, kes käärimisel moodustab atsetooni ja butanooli. 13. Bakterite suurus. mikroorganismidest suurimad on algloomad, seejärel rohevetikad ja pärmid. Baktereid mõõdetakse mikromeetrites. Enamiku bakterite suurus on 0,5-3 µm. On ka hiiglasi ja kääbuseid. Suured bakterid on niitjad bakterid. Niitide pikkus võib ulatuda 500µm-ni. Nt mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kuni 12mm (hästi peenikesed). Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. Thioploca (väävlipats) niitide pikkus võib ulatuda 7cm-ni
Atsetaadi ja CO2 teke propioonhappekäärimisel. Mõlemad tekivad püruvaadist. Substraatsel fosforüülimisel moodustub atsetüülfosfaadi arvel ATP. Võihapekäärimine, selle produktid. Neutraalsete produktide (atsetoon ja butanool jne) teke. Klostriidid. Bakteritevaheline vesiniku ülekanne ja selle energeetiline tähtsus. Aminohapete paariskääritamine. Peale võihappe moodustub ka gaase, atsetaati ja orgaanilisi lahusteid: etanooli, butanooli, atsetooni, isopropanooli. Võihapet moodustavad ranged anaeroobid. Perekonnas Clostridium, Butyrivibrio, Eubacterium, Fusobacterium. Kõige enam on võihappekääritajaid klostriidide hulgas.võihappekääritajad bakterid elavad loomavatsas ja inimese jämesooles. Butüraadi teket sooles loetakse kasulikuks, sest see on toiduks sooleepiteeli rakkudele. Aga, butüraadi rohke teke jämesooles võib soodustada ka rasvumist. Klostriidid elavad ka mullas ja mudas
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
Hapete teke erinevatest suhkrutest on oluline diagnostiline tunnus mikroobidel, näiteks enterobakteritel. Et testida happe teket, siis võib lisada söötmele pH-indikaatoreid, mis reageerivad pH muutusele söötne värvi muutumisega. Kasutatakse näiteks metüülpunast, broomtümoolsinist jmt. Kui käärimiskeskkonnas langeb pH teatud tasemele, siis lülituvad sisse mehhanismid, mis viivad neutraalsete produktide tekkele. Näiteks võihapebakteritel hakkab vöihappe asemel moodustuma butanooli, atsetooni, etanooli ja butaandiooli. Alkalifiilid Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Kaevandusveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Uriini leelistumine uropatogeenide Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise uriinist ja neeru- ja põiekivide tekke
See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik
See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
