Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimese teadvuse olemuse mõistmiseks
esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.) Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega Ta väidab, et: materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat Materialistlikus filosoofias võtab Marx sõna ka religiooni aadressil. Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx
,,HÄMMELDUNU TEEJUHT" Ernst Friedrich Schumacher Läänes tuntud filosoofi E. F. Schumacheri teos, kus käsitletakse materialistliku maailmavaate poolt hüljatud hinge ja vaimu olemust ning religiooni rolli inimkonna ajaloos. Schumacher elas aastatel 1911-1977, oli majandusteadlane, ajakirjanik, tööstusnõunik ja lõpuks guru, kellel oli järglasi ja õpilasi üle kogu maailma. Raamatu pealkiri ,,Hämmeldunu teejuht" tuleneb sellest, et kord Leningradis ekskursioonil olles ei suutnud Schumacher kaardi järgi orienteeruda, kuna seal ei olnud märgitud paljusid objekte, mis tegelikkuses eksisteerisid
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne.
Hipid Hipide liikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänaseni. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo protestiliikumisest osavõtjad Nad protesteerisid vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Hipide ühisteks huvideks oli seks, narkootikumid, idamaa usundid ja teised keelatud asjad. Loobuti traditsioonilisest perekonnast ja otsustati armastusel põhinevate koosluste kasuks. Pooldati vabu elukombeid ja seksuaalsuhetele piiranguid ei seatud. Seda pidasid hipid armastuseks. Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud trompetpüksid ja kirkad värvid, pikad juuksed,
Sosia on Amfitrüoni teener, kes pidi viima häid uudiseid Teeba väepealiku võidu kohta Alkmenele, kuid maja ees, kus elasid tema peremees ja perenaine, pidi ta tagasi pöörduma kaheldes oma eksistentsi üle. Ta nimelt kohtas uksel Mercuriust, kes oli identne koopia temast. Moliere on meisterlikult ära kasutanud kreeka mütoloogias leiduvaid koomilisi võimalusi ja sellest kirjutanud suurepärase näidendi. 17.sajandi kujuneva kodanluse materialistliku mõttelaadi väljendaja Moliere kujutab oma ajastu ülikuid, kelle tegevust ta irooniliselt kommenteerib Sosia suu läbi.
Referaat Koostaja: Mare Kiider 9a klass Juhendaja: Tiiu Vöö ajalooõpetaja Kuressaare 2007 1 Hipiliikumine Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele. Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!". Samas ei
hoiab endas looduse puhtust. Rahvast vastandati aristokraatiale, aga veel enamgi uuele kodanlusele, mis loodusest oli teinud maise rikastumise allika. Niisamuti hakkasid romantikud idealiseerima looduspärast elu Euroopa südamest kaugemates paikades. Euroopas endas olid neiks Vahemeremaad, nagu Hispaania ja Kreeka. Vähehaaval hakati avastama ka Ida-Euroopat. Romantikuid lummas võõraste maade ja rahvaste eksootilisus teistsugusus, võrreldes mõistuspärase ja materialistliku Euroopaga. Loodusega kooskõlas elavaid Ameerika jm pärismaalasi vastandati kui moraalselt terviklikke olevusi materialistliku saamahimu küüsis eurooplastele või nende järeltulijatele (nt Cooperi Nahksuka-romaanides). Loomulikkus tähendas romantikutele puhtaid ja kängitsemata tundeid. Romantism on tervikuna tundeline kultuur. Seetõttu tõstis romantism pärast romaanizanri hoogsat laienemist valgustuses täiesti seaduspäraselt esiplaanile lüürika
Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega
Locke ja Descartes Riin Emajõe 12A John Locke Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele
See liikumine oli ideoliigiliselt ette valmistatud vene ühiskondliku ja majandusliku mõtte kogu eelnenud arengukäiguga. Dekabristide vahetuks ideeliseks ellkäijaks oli A. N. Radi (t(ev. Oma protestiga pärisorjuse ja isevalitsuse vastu, materialistliku filosoofia propageerimisega ning üleskutsetega hariduse laiendamiseks valmistas Radi(t(ev vene ühiskonna eesrindlikus osas ette pinda dekabristide ülestõusulekutsuvate revolutsiooniliste loosungite vastuvõtmiseks. Lenin andis dekabristide tegevusele kõrge hinnangu. Dekabristide ülestõusust 1825. a. alustab ta revolutsioonilise liikumise periodiseerimist Venemaal. "Vabadusliikumine on Venemaal läbi teinud kolm peamist etappi vastavalt vene ühiskonna kolmele peamisele
sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielutunnistuste väljastamise hulk kaks korda vähenenud. Kristlik abielu traditsioonilises tähenduses ei ühti enam praeguse, materialistliku ühiskonna mõttelaadiga, ning teineteisele pühendumist ei peeta enam suureks väärtuseks. Abiellumise asemel valitakse lihtsalt kooselu ning ka sellises suhtevormis saadakse lapsi. Aastatega niigi vähenenud abielude hulgas on ka suurenenud lahutuste hulk. Näiteks, 1000 sõlmitud abielu kohta on Venemaal enam kui 600 lahutust, USA-s 559. Lahutuste arv elaniku kohta on Eestis üks kõrgemaid Euroopas ning ka Jaapanis, kus on sügavad perekondlikud traditsioonid toimub palju lahutusi
Jorgen Alasoo IATB11 Lihtideed ja liitideed John Locke Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõhn)
(causa sui), s.t. ei vaja enese eksistentsiks mitte midagi muud. See tees on Spinoza materialismi ja ateismi aluseks. Loodus on ühelt poolt "loov loodus" ja teiselt poolt "loodud loodus". "Loova loodusena" on ta substants ehk jumal, mis on Spinoza arvates üks ja sama. Samastades looduse ja jumala, eitab Spinoza väljaspool loodust või loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu, lahustab jumala looduses ja rajab niivisi materialistliku ja ateistliku arusaamise loodusest panteismi vormis (panteism on õpetus, mis samastab looduse ja jumala). Loodus on Spinoza õpetuse järgi igavene ja lõputu, loodus on niihästi põhjus kui tagajärg, niihästi olemus kui eksistents. Üksikutes, ajutistes, lõplikes asjades ei ühti olemus nende eksistentsiga. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents.
"Teataja" väljaandja ja peatoimetaja oli noor jurist K.Päts, kes Tartus õigusteadust õppides oli kuulunud nn. radikaalide ringkonda. Kirjandusinimestest kuulusid toimetusse E.Vilde, A.H.Tammsaare, O.H.Münther, tulevane keeleteadlane J.Veski ja revolutsionääriks kujunenud H.Pöögelmann. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse"- majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. 1903. a. asutasid sotsiaaldemokraadid Peeter Speek ja Mihkel Martna Tartus pahempoolse ajalehe ,,Uudised''. 1905. a lõpul alanud karistusaktsioonide käigus suleti "Teataja" ja toimetuse poliitiliselt aktiivsemad liikmed põgenesid välismaale. Võimude tagakiusamine tabas ka "Postimeest", mis ajutiselt suleti. 19. sajandi lõpul hoogustus linnade areng.
Tema üks kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi. Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus teisest. Need seosed on korrapära, sarnasuse, vastandlikkuse ja naabruse seosed. Aristotelesel ja epikuurlastel oli mäluprobleem tihedasti seotud üldfilosoofilise mõistega. Uue aja filosoofidest tuleks märkida Francis Baconit (1561-1626) kui eksperimentaalse teaduse ja uue aja materialistliku filosoofia rajajat. Tema arvates on kolm põhilist tunnetusvõimet: mälu - millele tugineb looduslugu ja ühiskonna ajalugu; kujutlusvõime ja aru ehk mõtlemine. Ta näitas, et õige maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest. Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi järsk vastandlikkus
sajandi ühiskonnas. Väline ilu on kandunud kunstist inimesele, kuid harmooniline eetilisesteetiline terviklikkus on sellele vaatamata haruldane. Kunsti eesmärgiks on luua ilu, toetada esteetilist printsiipi, et säilitada lootust. Maailm, mis on kannatanud ohvriterohkete sõdade all, loonud olukorra ühiskonna ebavõrdsusega kaasnevate probleemide tekkeks ning teinud inimesest materialistliku egoisti, pole enam ilus. Kunst saab seda puudujääki leevendada. Reklaamplakatite kõrval mõjuvad maalikunsti meistriteosed puhastavalt, informatiivsete ajaleheartiklite kõrval on klassikalised romaanid kõrgemaks väärtuseks. Ilus vorm saab teoks vaid tänu kaunile sisule ilu tähendab lootust ning selle kaudu täiendabki kunst elu. Estetismi põhiesindaja Oscar Wilde on tõdenud, et "igasugune kunst on täiesti kasutu"
ehitama ühiskondlikku koostöögruppi. Anarhismi pooldaja Pjotr Kropotkin'i arvates ongi anarhismi üks tähtis aspekt koostöö, mida indiviid teeb seesmiste moraalipõhimõtete järgi ning eelkõige vabatahtlikult ning mis lõppkokkuvõttes on kasulik kogu ühiskonna jaoks. (Eriksson; 2007; lk 188) Et tulemuslikult saaks eksisteerida vabadus ja võrdsus on vaja inimestes endis midagi, mis kaaluks üle materialistliku ahnuse. Kuid missuguses ühiskonnas oleks kõige efektiivsem luua anarhistlik vorm kui see üldse võimalik oleks? Kas ürgaja ühiskonnas, kus puudusid klassid ning klassivõitlus oli veel olematu või industriaalselt arenenud ühiskonnas, kus on juba välja arenenud ebavõrdsus ning kapital on jagunenud nö ülemklassile? 2
3. Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Realismi tekkimise eeldused: · poliitiline tagurlus · tööstuse tormiline areng, töölisliikumine · tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi · heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse · darvinism · materialistliku maailmavaate tekkimine 5. Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi. 6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti
4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi. 4)heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse. 5)darvinism. 6)materialistliku maailmavaate tekkimine. 5. Keda realistid oma loomingus kujutasid? lisa näited. Realistid kujutasid esiplaanil harilikke inimesi (nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks?
hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Nad propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vabadust. Katsetati ka nn. psühhedeelilise (narkootikumide põhjustatud elamustest ja visioonidest inspireeritud) muusika, kunsti ja luulega. Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele. Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!"
II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge. Valgusejumala Apolloni poos põhineb Michelangelo skulptuuri "Surev ori" jäljendamisel. Fresko parempoolses orvas seisab tarkusejumalanna Minerva, peas kiiver, käes kilp Medusa peaga
ühiskonnale. Oldi veendunud, et valgustatud isikud suudavad viia ühiskonna elukorralduse loomulikeile aluseile hariduse levitamise ja kasvatuse kaudu. Eetikas tõsteti esile selle iseseisvust religioonist, mille aluseks on moral sense- kõlbeline meel (Shaftesbury). Kirikut peeti vaimse ja sotsiaalse elu peamiseks tõkestajaks. Usundilisi vaateid püüti ümber kujundada loodusteadusliku maailmakäsitluse alusel ja asendada nn loomuliku filosoofilise religiooniga (deism). Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire, õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks
kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus; filosofeerimine läks moodi; traditsiooniliste autoriteetide eitamine; materialistliku maailmavaate levimine; inimene võtab Jumala koha; alguse rajamine ilmalikule moraalile; moraalirelativismi tekkimine; filosofeerimine filosofeerimise pärast. Tähtsamad esindajad- Rousseau, Voltaire, Jonathan Swift, Daniel Defoe, Friedrich Schiller, Goethe
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on
Giordano Bruno oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. Kosmoloogia kõrval kirjutas Bruni uurimusi ka mälu ning mnemotehnikate kohta. Teda peetakse uusaegse teadusliku mõtlemise märtriks, kuna inkvisitsioon põletas ta elusalt ketserluses süüdistatuna, sest Bruno ei olnud valmis oma aadetest loobuma. Ehkki Brunot on hiljem nähtud teaduslik materialistliku maailmavaate eestvõitlejana, ei olnud ta kindlasti ateist, vaid pigem okultismi kalduv panteist Giordano bruno Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Giordano_Bruno http://et.wikipedia.org/wiki/Mary_Stuart http://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I
Ent sellest vaid möödaminnes. Merevaik, mida kreeklased elektroniks nimetasid, äratas erilist tähelepanu nähtuse läbi, mis ilmnes alati, kui teda läigestamiseks hõõruti. Avastuse, et elektron pärast villase lapiga hõõrumist riidetükikesi, juukseid või niiti külge tõmbas, tegid tõenäoliselt kreeka naised, kellel niisuguseid kalleid ehteid oli. Elektronil oli magnetiidi jõududega võrreldav omadus. Mõlemaid uuris Thales Mileetosest. Kuna ta materialistliku loodusfilosoofina jumalikesse jõududesse ei uskunud, otsis ta selle nähtuse loomulikku seletust, mis tal küll leidmata jäi. Avastatud oli seega ainult omadus ja antud oli nimi - elektron, mis palju hilisemal ajal sai kogu füüsikas üheks tähtsamaks mõisteks, ehkki tal enam merevaiguga midagi tegemist ei ole. Ka mujal tehti kummalisi tähelepanekuid. Äikese-eelse ilmaga, kui õhk elektrist lausa pragises, tantsisid laevamastide otsas koroonalahendused ehk meremeeste keeles Elmo tuled.
- teoloogiline e. abstraktne staadium-kuni XIV saj. - metafüüsiline e. abstraktne staadium kuni XIX saj - positiivne e. teaduslik staadium tähistab industriaalühiskonna sündi Sotsioloogias tuleb kasutada uurimismeetodit, mis kulgeb tervikult osale (deduktsioon). Comte järgi on jätkuv mõistuse progress inimkonna arengu alus. Karl Marx (1818 1875) Formuleeris materialistliku filosoofia baasil ajaloolise materialismi teooria ning ühiskonna ümberkujundamise võimalused revolutsiooni teel, jõudmaks kommunistliku ühiskonnani. Marxi teoreetiline pärand kuulub nii filosoofia, sotsioloogia kui majanduse valdkonda. Marxi hinnatakse sotsioloogias ja teistes ühiskonnateadustes: - materialistliku ajalookäsitluse e. arengu ajaloolis-determinalistliku mudeli
Festivalile kogunes 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Hipidele vastandusid kuuekümnendatel mootorratturite jõugud - noored anarhistid, kes sageli kaldusid huligaansustele ja korrarikkumistele. Jõugud olid sageli omavahel riius. Hipi liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele.Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!".
Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga. Vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimlikust mõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704.aastal ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke'i ideed ja filosoofia John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks , kuigi tema poliitiline tegevus ja vaated eelneva omadest paljus erinesid, ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. tabula rasa e. tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest
Füüsilised objektid on importitud nii, et teha ühtne ja järijepidev arusaamine kogemustest. Füüsikaline: lihtusustamine rääkides füüsikalistest objektidest, mis on vastutavad kogemuste regulaarsuses(tunnetuslike kogemuste korraldamine). Fenomeniline: lihtsustamine vähendades entiteetide liike seoses individuaalsete subjektiivsete tunde või peegelduse sündmustega. 2. Mis on tõetagamise maksimalism? Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi? Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline- ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad reaalsust selle alusel, kuidas me tegusid ette võtame. need teod on tõhusad selle ulatuseni kui täpne on kaardistamine/esindamine. Ta võtab vastu versiooni tõe vastavusteooriast, mis ütleb, et uskumused on tõesed kui kindlad asjalood maailmas vastavad neile. Paraku kõik tõesed uskumused pole teadmised
· Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu. 4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5. Diderot, Holbach, Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika
tarbimine. Tööstuse kasv toi kaasa linnastumise: üha rohkem inimesi asus linnadesse, nende side looduse ja maaeluga nõrgenes. 19. sajandil loodi mitu inimkonna arengu seisukohalt olulist teooriat. Inglise loodusteadlane Charles Darwin rajas Õpetuse looduslikust valikust, mille järgi inimene on arenenud madalamatest eluvormidest. Sellega esitas ta väljakutse varasemale elukäsitusele, mille põhjal inimene on jumalikku algupära. Karl Marx lõi materialistliku ajalookäsituse. Tema arvates põhineb ühiskonna areng klassivõitlusel, mille liikumapanev jõud on töölisklass. Kapitalistliku ühiskonna vastuolud saab ületada vaid proletaarse revolutsiooniga, mis avab tee klassideta tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult
vähemal määral ümber, mõnda kõnet (näiteks Verrese protsessis) pole aga tegelikult kunagi peetudki. Cicero filosoofia-alased teosed on enamasti kirjutatud dialoogi vormis ja nendes esitatakse tihti eri koolkondade vaateid. Muide, Cicero polnud ise mingi filosoofilise õpetuse järjekindel pooldaja, vaid eklektik, kes teoreetilistes küsimustes kaldus nn. uue akadeemia poole, kuna ta praktilise eetika alal seisis lähedal stoikutele. Eitaval seisukohal asus Cicero ainult Epikurose materialistliku filosoofia suhtes. Et hellenistlike filisoofide teosed on peaaegu kõik läinud kaotsi, jäävad Cicero üksikasjalikud ümberjutustused põhiliseks või isegi ainsaks alliakks hellenismiperioodi eri koolkondade õpetuste tundmaõppimisel. Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia loomist ladina keeles. Tunnetusteooria alal võttis Cicero omaks akadeemia skeptilised vaated, eitas teadmiste tõsikindlust ja arvas, et tuleb rahulduda ainult
Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomistilt võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aktsioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses: ,,Kehast", ,,Inimesest" ja ,,Kodanikust". Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud kui masin. (50 klassikut) Inimene on elundite liikumine. ,,Sest mis muud on süda kui vibu, mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on liigesed kui rattad, mis annavad liikumist edasi kogu kehale
füüsikud, sofistid ja Sokrates) ning küsimust, kas vorm eksisteerib väljaspool mateeriat või selle sees (Platon ja Aristoteles). Mitte alati ei olnud vastuolud otseses seoses filosoofia põhiküsimusega. Nende lahendamise kallal töötati visalt; vahel toimus vihaseid kokkupõrkeid, mis kokku võttes olid kasuks filosoofia arengnemiselese. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga see oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Antiikfolosoofia, eelkõige materialistliku filosoofia ja Aristotelese aegumatuks teeneks jääb, et nad panid filosoofialele kui teadusele kõikehõlmava ja süsteemipärase aluse, koostasid tema jaoks ka hilisemal ajal kehtiva mõistete süsteemi ning käsitlesid kõiki filosoofia põhiküsimusi või vähemalt tõstatasid need. Antiikfilosoofia mõju on jätkuvalt kestnud tänapäevani. Tema peateene on tolle aja kohta kõrgeimate ja arenenuimate dialektiliste ja materialistlike teooriate loomine. «Kui metafüüsikal on kreeklastega
Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomismist võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi", mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdetest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aksioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses : Kehast, Inimesest ja Kodanikust. Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud, kui masin. Seda oli Hobbesi vanem sõber arst William Harvey (1578-1657) vereringe näitel hiilgavalt tõestanud. Sellepärast saab Hobbesi arvates ka psühholoogilisi ajesid afekte nagu rõõm ja valu, armastus ja vihkamine,
tagajärjel. Berkeley eksperimentaalfilosoofia George Berkeleyd loetakse empiristiks; see tähendab, et ta pidas igasuguse tunnetuse aluseks kogemust. Oma ,,Inimtunnetuse põhijoontes" (1710) väljendas ta seda ,,esse on percipi", olla tähendab olla tajutud. Tema silmis ei olnud võtmeteaduseks mitte matemaatika, vaid psühholoogia. Berkeley pidas oma ülessandeks ateismi väljajuurimist, ta uskus, et religioosset usku ei ole võimalik kaitsta ilma materialistliku maailmakäsituse hävitamist. ,, Õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist" kirjutas Berkeley oma ,,Traktaadist inimtunnetuse alustest", ,,moodustas skeptismi peamise aluse ja toe, täpselt samal pinnal võrsusid ka kõik ateismi ja religiooni eitamise süsteemide patused õpetused". Berkeley luges end õigusega reformaatoriks religiooni filosoofiliste eesvõitlejate, usu kaitsjate leeris. Berkeley väidab, et abstraksed mõisted on ei ole olemuselt mitte ainult väärad vaid ka
Noored mõjutasid pidevalt moodi uute ja erinevate mõtetega. Oli 4 erinevat stiilimõjutajat kogu 60ndate jooksul . Kõigepealt olid "Rockers" (rokkijad) koos oma nahk jakkide ja mootorratastega. Peale neid ärkasid superstiilsed "Mods" (kaasaegsed), kellele järgnesid hipid , kes põhinesid narkootikumide kultuuril ja kõige lõpuks tulid "Skinheadid", kelle tunnuseks olid paljaksaetud pea. Hipid olid tol ajal kõigest väike rühm inimesi, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!". Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit pärineb hipide teine nimetus "lillelapsed", mis tuli veidi iroonilisena kasutusele ajakirjanduse poolt- nimelt loopisid hipid demonstratsioonidel politseinikele lilli). Hipiliikumise eesmäriks oli hallist massist erineda mitte sinna sekka ära kaduda. Naised:
akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Walter Hallstein HIPID Hipiliikumine Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele. Levis ütlus: "Ära eales looda ühelegi inimesele, kes on üle 30!"
(Sealsamas: 6) Emigrandielu tingimused, nagu need eriti kujukalt esile tulevad Marxi ja Engelsi kirjavahetuses (välja antud 1913. aastal), olid äärmiselt rasked. Puudus otse lämmatas Marxi ja tema perekonda; kui Enges ei oleks Marxi ennastohverdavalt rahaliselt toetanud, poleks Marx mitte ainut suutnud ,,Kapitali" lõpetada, vaid oleks ka viletsuse koorma all paratamatult hukkunud. Hoidudes kõrvale emigrantide ringidest, töötas Marx reas ajaloolistes teostes välja oma materialistliku teooria, pühendades oma jõu peamiselt poliitilise ökonoomika uurimisele. Marx revolutsioneeris selle teaduse oma teostes ,,Poliitilise ökonoomika kriitikast" (1859) ja ,,Kapital" (I köide 1867). (Sealsamas: 4) 1864. 28. septembril asutati Londonis kuulus Internatsionaal, ,,Rahvusvaheline Tööliste Ühing". Marx oli selle ühingu hingeks, selle esimese ,,Läkituse" ning arvutute resolutsioonide, deklaratsioonide ja manifestide autoriks. Ühendades mitmesuguste
Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt
19. sajandi teisel poolel muutus inimeste arvamus drastiliselt. Rooma õigust hakati nimetama ebasotsiaalseks. Sotsialism oli Bismarcki Saksamaal väga populaarne. Kui saksa õigust nähti üldiselt kui eetilist, sooja ja ühiskonnale orienteeritud õigust, siis rooma õigust kritiseeriti nendes aspektides pidevalt. Üheks peamiseks kriitikuks oli Otto von Gierke, kelle seisukoht tuleb esile teoses ,,Dan Deutsche Genossenschaftsrecht." Rooma õigust nähti sakslaste poolt ,,külma, egoistliku, materialistliku õigusena" (Caenegem 2004, lk 95). Lisaks kardeti, et õigusmõistmine võib langeda välismaalaste kätte. Kas rahvuslikke õigussüsteeme on võimalik ühendada? Üheks probleemiks õigussüsteemide ühendamisel on kodifitseerimata Inglise common law. Optimistid arvavad, et inglise õigus pole ülejäänud Euroopast nii erinev kui harilikult arvatakse ning uus ühtne õigus on võimalik. Teoreetikud usuvad, et erinevusi on võimalik
Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu
vastumeelsemaks. Emma pole aga kaugeltki õnnelik, abikaasa on matslik, midagi erilist ei juhtu, ta on lugenud raamatuid aadlikest ja oma silmaga näinud ühte ilusat lossi. Tema elus vastanduvad tõelisus ja unelmad. Emma leidis väljapääsu armukeste näol, kes teda aga tõsiselt ei võtnud ja tema perekonna laostasid. Romaani lõpus sooritab Emma enesetapu ja mõne aja pärast sureb ka Charles. Flobear näitab materialistliku elukäsitluse taga kumavat tühjust. Pärast ilmumist anti see romaan kohtu alla kõlbluse ja religiooni solvamise pärast. Jack London (1878-1916) Ta oli hulkur, kullakaevaja, seikleja, osales Alaskal alanud kullapalavikus kuigi kuld jäi tal leidmata kuid leidis ta kullarikka kirjasoone. See oli elu täis hädaohte, katsumusi, karmi võitlust loodusega ja põnevaid seiklusi. Tema loomingu tüüpiline
On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Kanti panus: meie tunnetus ei ole passiivne, tunnetusvormid vormivad mateeriat (aistinguid). Sellised tunnetuse vormid näiteks aeg ja ruum. Tunnetus Kantil alati mõtlemise ja meelelisuse koostöö. 12. oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Marx arvas, et filosoofia saab muuta konstruktiivseks metafüüsika materialistliku ümberpööramise läbi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismikS. Üleinimene- see, kes saab leppida eksistentsi mõttetusega. 13. konstruktiivne võimalikkus metafüüsika põhiküsimus: mis ja miks on olev tervenisti? Idealism: olev on täielikult vaimne, ülemeeleline.. Subjektiive idealism: individuaalne teadvussisu,tunnetusvälise reaalsuse uskumine,Objektiivne idealism: olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik, väidetel on
1.4. Need värvid on väga selged ja tugevad, ilma igasuguste nüanssideta. Sellesse gruppi kuuluvad must ja valge, vaarikapunane, sidrunikollane, nefriidiroheline, jääsinine, indigo, violett. Need värvid peegeldavad selliseid omadusi nagu suurepärasus, materiaalsed pürgimused, efektiivsus, dramaatilisus, erudeeritus, modernsus, kõrgtehnoloogia. Samas võivad selle grupi värvid jätta külma, hoolimatu, ebasõbraliku, materialistliku ja kalli mulje. Kuulsad selle grupi inimesed on Margaret Thatcher, Sean Connery ja Gordon Brown. Firmadest kasutavad selle grupi värve British Airways, National Westminster Bank ja Texaco. On huvitav märkida, kuidas reklaamides püütakse sõnastusega kummutada nende värvide ebasõbralikku muljet, seetõttu on neil firmadel ka sellised loosungid nagu "maailma kõige sõbralikum lennufirma" ja "NatWesti kodune sõbralikkus"
18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid au uus dimensioon eneseväljenduse ja enesetruuduse ideal romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku, konventsionaalse tavaelu põlgus individuaalne au on seotud ka isamaaarmastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au ühiskonna teenimisega seonduv au on sõjaline Armastus Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) inimeses armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut seksuaalne armastus on suunatud keha ilule tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid hinge ilu on õilsam ja suurem keha ilust
1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Proosa esiletõus Realism võttis eesti ilukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta
annaabi.ee 
