Ajaga muutuv peremudel (0)

Ajaga muutuv peremudel
Aastate jooksul on maailmas palju muutunud, millega kaasnevad ka muutused pereloomelises käitumises. 20. sajandi keskel oli tavaline abielluda noores eas ja saada kohe lapsi, kuid tänapäeval ei peeta oluliseks abielluda, vaid valitakse hoopis vabaabielu, lapse saamine lükatakse edasi ja üha rohkem on üksikvanemaid. Suurenenud on perevormide mitmekesisus ja aktsepteeritavamaks on muutunud samasoolised suhted.
20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geižani raamatus „Perekonna loomine“ on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne . Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielutunnistuste väljastamise hulk kaks korda vähenenud. Kristlik abielu traditsioonilises tähenduses ei ühti enam praeguse, materialistliku ühiskonna mõttelaadiga, ning teineteisele pühendumist ei peeta enam suureks väärtuseks. Abiellumise asemel valitakse lihtsalt kooselu ning ka sellises suhtevormis saadakse lapsi.
Aastatega niigi vähenenud abielude hulgas on ka suurenenud lahutuste hulk. Näiteks, 1000 sõlmitud abielu kohta on Venemaal enam kui 600 lahutust , USA-s 559. Lahutuste arv elaniku kohta on Eestis üks kõrgemaid Euroopas ning ka Jaapanis , kus on sügavad perekondlikud traditsioonid toimub palju lahutusi. Üldiselt on lahutusi palju sellepärast, et üha vähem on religioosseid inimesi ning ei usuta, et abielu kestab elu lõpuni ja lahutamist tingib ka kehv majanduslik olukord. Rohkem kiputakse lahutama siis, kui keegi jääb töötuks ja puudub hea rahaline sissetuleks, mille tõttu tekivad inimeste vahel pinged, mis võivad viivad ka lahutuseni.
Vaatamata sellele, et naised on alati pidanud palju tööd tegema, on nüüd muutunud naiste töövõimalused, naistel on suurem võimalus eneseteostusele, mille tõttu muutub ka järglaste saamise tava. Laste saamine on aastatega edasi lükkunud, mis on tingitud sellest, et rasestumisvastased vahendid on kättesaadavamad ja inimesed on seksuaalvaldkonnas haritumad ning keskendutakse kõigepealt eneseteostusele. Tänapäeva ühiskonnas ei vaadata viltu neile, kes kasvatavad oma last üksida, nõukodude ajal aga vaadati üksikvanematele viltu. Statistikaameti andmetel on Eestis üksikemasid ja- isasid rohkem kui teistes Euroopa Liidu maades. Üksikvanemana lapse kasvatamine ei tähenda tingimata seda, et lapsel peaks olema kehvem kasvatus.
Ühiskonnas on pikka aega taunitavaks olnud omasoo iha. Inimesed ei salli neid, kellele meeldivad inimesed, kes on nendega samast soost ja neid pilatakse ning tehakse solvavaid märkusi. Veel vähem arvati, et sellised inimesed võiksid moodustada perekonna ja saada lapsi. Nüüdseks on geiabielud muutunud aktsepteeritavamaks teatud riikides, kuigi arvatakse, et need abielud ohustavad ühiskonda. Euroopas on geiabielud lubatud Belgias, Islandis, Madalmaades, Norras, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis. Paljud andekad inimesed on tunnistanud, et nad ihaldavad omasooilisi. Tuntud inimeste seast võib nimetada omasoo ihalejasid nagu muusik Elton John ja moeguru Gok Wan.
Kuigi aastatega on peremudel muutunud, peetakse tähtsaks siiski perekonda- pere on ka siis pere, kui see ei ole ametlikult vormistatud . Inimesed on muutunud aktsepteerivamaks, nii omasoo armastuse kui ka vabaabielude ja üksikvanemate suhtes.