EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
AJAKIRJANDUS Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse eriala saab õppida Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene...
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolm...
Ajalugu: Eesti keel ja kooli haridus XIX saj. I poolel Ragni Kerly Anna-Maria 10 kl KIK 2017 Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (17671852). Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke. Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppim...
Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljap...
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jne üle, vangistati vapse, riigikogu laiali, ainupartei jne 1937 uus põhiseadus, presidendi koht, Konstantin Päts- es...
Ajalugu AJALUGU XI 3. arvetustöö I ,, Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18. - 19. sajandil " Tähtaeg on kalendaarses plaanis. Vastused leiate õpiku paragrahvidest 20 23. Ärge kirjutage õpiku teksti maha, vaid vastake küsimustele oma sõnadega. 1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuend...
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suv...
Retsensioon T. Tannbergi raamatule „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“. Tõnu-Andrus Tannberg on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo (lähiajaloo) professor alates 2013. Tegeleb põhiliselt Nõukogude Liidu, eriti Eesti NSV ajaloo ja Venemaa Keisririigi ajaloo, eriti sõjaajaloo uurimisega 18.-20. Sajandil. Ta on ka mitme õpiku kaasautor ("Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856)", Eesti ajalugu 1,2,4,5,6, Inimene, ühiskond, kultuur 3osa, Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal, Lähiajalugu 9 klassile, Uusaeg 3, 4 osa, Üldajalugu (1938-1991), jne.). Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe senises ajalookirjanduses tähelepanu pälvinud. Autor on pannud kokku 12 artiklit, mis käsitlevad Eesti NSV ajaloo eri tahke külma sõja taustal. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult head ülevaadet Eesti NSV poliitilisest, majandusl...
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutuse...
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raa...
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal- ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet...
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti...
Oskar Wilde aforismid 1. Alati andesta oma vaenlasele, miski ei ärrita neid rohkem. See on tõsi, kuna neile andestades see muudkui ärritab ja kasvatab sinu vastu veel rohkem viha, mis viib neid endast välja. 2. Tänapäeval teavad inimesed kõikide asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõsi, sest paljud inimesed mõtlevad, et kui neil on raha, siis allub neil kogu maailm ning nad saavad endale kõike lubada. 3. Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. See tähendab seda, et inimese mälu jätab meelde enamasti head asjad, halvad asjad kustuvad kiiremini ära, see on hea, sest inimene ei saa elada, kui ta mõtleb ja jätab meelde enamasti halvad asjad, mis on elus juhtunud. Selle tagajärjeks võib-olla enese vigastamine või muud probleemid. 4. Elu eesmärk on enesearendamine. See tähendab seda, et inimene õpib ja areneb kogu elu. Iga päev inimene õpib midagi juurd...
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Library of Congress: Esmalt otsisin lihtotsinguga Fjodor Saljapini järgi, aga vasteid ei tulnud. Seejärel proovisin ,,Shaljapin" ning endiselt ...
,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb..." (C. R. Jakobson) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde. Aegade jooksul on keel palju muutunud, tänapäeva eesti keel on kujunenud põhja-eesti ja lõuna-eesti vanast hõimukeelest. Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Samuti on enamikul ra...
1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada v...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MART SANDER Referaat Juhendaja: Karen Stimmer Tallinn 2012 SISUKORD 1. ELULUGU .................................................................................................................... ..........3 2. TEATER ........................................................................................................................ ..........3 3. FILM JA STUUDIO ................................................................................................................3 4. KUNST .......................................................................................................................... ..........3 5. RAAMATUD ................................................................................................................ ...
Ajaloo Kontrolltöö II rühm 1.Iseloomusta Jaan Tõnissoni suunda Eesti poliitilises elus XX saj algul- väljaanne, nõudmised, kelle toetus? (4p.) 2. Mida saavutasid eestlased 1905. aasta revolutsiooni tulemusena? (2p.) Eestis moodustati ERE- ehk eesti rahvameelne eduerakond Lubati kasutada algkoolis kahel esimesel õppeaastal eestikeelt Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks ol...
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991...
Canon Ajalugu: Canon on rahvusvaheline elektroonikaettevõte, mis asutati 10.augustil 1937. Canonil on 2014. aasta seisuga 216 tütarettevõtet ning 192 000 töötajat. Canoni ülemaailmne peakorter asub Tokyos, Jaapanis, kuid Canonil on ka piirkondlikud peakorterid Ameerikas, Euroopas, Kesk-Aasias, Aafrikas, Jaapanis ning Aasias ja Ookeaanias. Ettevõtte algne nimetus oli Seikikōgaku kenkyūsho, mis esitles esimest Jaapani kaamera prototüüpi, millel oli lameda põhjaga katik. 1947. aastal muudeti nimi Canon Camera Co., Inc. ja 1969 lühendati nime Canon Inc. (*Co.-Company *Inc.-Incorporation). Nimetus Canon tuleb Budist bodhisatva Guan Yin-i nimest (Jaapani keeles Kannon) (*bodhisattva – isik budismis, kes tajub, tunnetab ja mõistab maailma helisid ja hääli). Precision Optical Instruments Laboratory e. eesti keeles Täpsete Optiliste Instrumentide Laboratoorium asutati Jaapanis 1937. aastal 4 inimese poolt: Takeshi Mitarai, Goro Yoshida, Saburo U...
Ajalugu Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919) Mussoliniasutas oma mõttekaaslastega poliitilise rühmituse ...
Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV kultuuri loomine oli mõjutatud Venemaa poolt. ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust . Nõukogude võim proovis valikuliselt hävitada ka eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgiks oli '' sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik''. Kõik toimus pideva ideoloogilise surve all, mis oli kõige hullem Stalini viimastel aastatel. Uuesti tugevnes see 70ndatel. Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid. Raamatukogud puhastati sõjajärgsetel aastatel '' kodanliku ühiskonna pärandist'' . Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms. pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Samuti lisandus kõigele sellele ka punapropaganda, mis pidi kaasa aitama kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eesti kultuur muutus kaheks : välis- ja koduee...
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos ...
THE BEATLES Sisukord Ansambli koosseis lk.2 Ansambli ajalugu lk.3 Albumid lk.4 Kasutatud kirjandus lk.5 Ansambli koosseis John Lennon (1940-1980): vokaal, rütmikitarr; ka klahvpillid, basskitarr jm. Paul McCartney (1942): vokaal, basskitarr; ka kitarr, klahvpillid, löökpillid, flüügelhorn jm. George Harrison (1943): vokaal, soolokitarr; ka sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm. Ringo Starr (1940): löökpillid; ka vokaal, klahvpillid jm. Lennon ja McCartney olid The Beatles'i peamised laulukirjutajad, hilisematel aastatel muutus ansambli loomingus järjest märgatavamaks ka Harrisoni panus. Oluline osa The Beatles'i läbilöögis oli mänedzer Brian Epsteinil ning ansambli muusikalises arengus produtsent George Martinil. John Lennon George Harrison Paul McCartney Rin...
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-...
Filmi ajalugu Kahe sekundi katsefilm, lavastatud Roundhay Gardeni poolt, filmitud Louis Le Prince poolt 14 oktoober 1888 a. Roundhays lääne Yorkshires. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust kellel nimeks "Occident", kasutades selle12 seeriat stereoskoopilist kaamerat. Esimene edukas katse leidis aset 11 juuni Palo Alto farmis Californias ajakirjanduse kohalolekul. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga,mis pääsesid liikumakoos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. Chicagos 1893 aastal maailma näitusel pidas Muybridge mitu loengut loomade teaduse edasiliikumisest loomaaretuse hallis,mis oli spet...
1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-...
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõttev...
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee rah...
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued ...
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
Arseen - Mürkide mürk. Referaat. Teostaja : Ireene Roman. Juhendaja: Rein Ojasoo. Leisi Keskkool 2009 Arseen. As() poolmetall Arseen Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Värvus: hall, hõbedase läikega Elemendi, ühendite kasutusalad: laserprinterid puidu immutamine klaas, laserid ravimid valgusdioodid Arseeni ajalugu. Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga k...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad....................................................................................
Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
KOLLANE Kristina Minski Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12. klass 2013 SISUKORD Sissejuhatus Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570580 nm. Värviringil asub kollane rohelise ja oranzi vahel. Kõikidest ringi toonidest on kollane kõige heledam, väljapoolekiirgavam ja säravam värv. Vaid väike hulk inimesi peavad seda oma lemmikvärviks. Kollaste toonide hulk on äärmisel piiratud. Lisaks on ta väga tundlik oma naabervärvide mõju suhtes. Värvina mõjub ta soojalt ning kergelt kuid pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. See on valguse värv, vallatute mõttete ja intelligentsi sümbol. Kollasel on palju positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Kollane sümbolina Kollase polaarsed vastandid on tarkus ja rumalus. Positiivses võtmes on kollane energia, kulla, rõõmu, optimismi, suve, idealismi ja lootuse värv, mis sümboliseerib vaimsust, tar...
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil" Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel. Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid. Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid ka inimesi kes olid jäänud samasse seisusesse, kuhu nad sündisid, aga elasid enda heale majanduslikule olukorrale sama jõukalt või isagi jõukamalt, kui kõrgema seisuse rahvas. Kuid jõudes uusaega, paranes inimeste seisuslik -ja õiguslik olukord. See sai alguse Ameerika iseseisvumisest aastal 1776 (4. juulil), kui uue föderaalse vabariigina...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.....................
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus polegi nii halb? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö „Internetipiraatlus polegi nii halb?“ on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
