· mitte lasta juua suuri koguseid külma vett peale treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad
· ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni
Erikujulised aknad. Dekoratsioonid fassaadil. Rõhku pandi ka värvile. Joonis 13. Kadrioru loss, Tallinnas 9 1.13 Klassitsism Joonis 14. Tartu Ülikooli hoone Iseloomustab massiivsus, palju siledaid pindu. Sambad. Sümeetrilisus. Dekoorid jaotuvad väga rangelt. 10
tunnused olid: Romaani stiil Gooti stiil - ümarkaartega ukse- ja aknaavad - teravkaartega ukse- ja aknaavad ning võlvid ning võlvid - suhteliselt lihtsad ja väheste - kaunitatud rohkete vitraazide ja kaunistustega skulpturide või reljeefidega - raskepärasus ja massiivsus, - hooned õhulisemad ja paksud seinad ja jämedad kõrgemad, mis saavutati sambad, aknaavad väikesed tugikaarte ja tugipiilarite - oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- kasutamisega 13.sajandini. - tuli kasutusele 12.saj. - tuntumad stiilinäited Cluny Prantsusmaal, valitsevaks
· Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal
kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5
eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorum e. Kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. 3. Värvige romaani basiilika põhiplaanil need alad, mida varakristlikul ajal veel ei olnud. Kirjutage juurde nende nimetused. 4. Kõige tähtsamad romaani stiili ehitusmälestised. Täitke tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1
Lõuna- Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on siin keskaegsed ehitised hilisemates sõdades enamasti purustatud ja taastatud muudetud vormides. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus- Urvastes. Romaani stiil Gooti stiil Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd ustel, kaunistusi vähem ning aknad, kaunistusi oli rohkem Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute
ja-kujundus Olilisemad tegijad Eesti raamatuillustratsioonis olid A. Vabbe, G. Reinforff, J. Vahtra,. N. Mei Art deco arhitektuur Suurejooneliste ja massiivsete, samas täiuseni viimistletud hoonete loomine nõudis suuri kulutusi ja polnud sõjas laostunud Euroopale jõukohane. Seevastu Ameerikas kerkis üks uhke ehitis teise järel. Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast
Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest. Bütsantsis kasutatakse erilist klaasisegu- SMALDI. I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika (Theodora ja Justinianus) TL nr 4: Rooma stiil kujunes 10-12 saj. Gooti stiil 12-16 saj. Romaani stiili silmapaistvamad tunnused 1. ümarkaar 2. massiivsus (väiksed aknad, paksud müürid) 3. horisontaalne joon NÄITED ROMAANI ARHITEKTUURIS 1. Prants. CLUNY kloostrikirik ,SAINT-SENINI KIRIK 2. SAKSA Hildesheim toomkirik, Wormsi kirik, Maria Laachi 68 kirik. 3. Itaalia Pisa katedraal, Püha Marcuse katedraal. 4. Skandinaavia Lundi toomkirik. Romaani stiilis kirikute skulptuurid ja reljeefid- skulptuurid seotud arhitektuuriga, skulptuurid tihti
Hispaania: valitsev araabia kunst; mauride mõjud, Kataloonia Narbonne piiskopkond; Santiago del Compostella kloostrikirik Itaalia: mitmekesine arhitekt., palju riike ja linnriike, Lombardia: algul lameda laega basiilikad, võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised teemad; Ida-Pr
1480. aastal kasutati viimaseid tornist säilinud kive Qaitbay kindluse rajamisel samasse paika. 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. 8. KOKKUVÕTE Maailmaimesi on antiikaja nimekirja kirjutatud seitse, kuid kahjuks neist reaalselt olemas on veel vaid üks. Igal ehitisel või kujul on oma lugu rääkida, kas siis legend või eellugu. Neil kõigil on oma iseäärasused, miks nemad just maailmaimed on. Unikaalsus ja massiivsus on põhiasjad, mis toovad nad maailmaimede sekka. Ise tahaksin külastada kindlasti Cheopsi püramiide Egiptuses, sest see on viimane alles jäänud antiikaja maailmaime ja vanust on ka sellel väga palju. Arvan, et oma vaimusilmas ei suuda ma ettekujutada neid massiivseid asju, tahaksin neid kõiki oma silmaga näha ja veel rohkem katsuda. 9.LISAD http://et.wikipedia.org/wiki/Seitse_maailmaimet http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid http://et.wikipedia
joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat). Miniatuurmaali iseloomustab - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus - rõhutatakse askeesi ja kannatusi Kokkuvõtteks - romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus Ümarkaar Rõhutatud horisontaaljoon
Andrei Rubljov. 20)Mida tähendavad mošee, minarett, mihrab ja medrese? Mošee on pühakoda. Minarett on saledad kõrged tornid, mis kuuluvad tavaliselt mošeede juurde. Mihrab on poolkaar mošeedes, mis on suunatud Meka linnas asuva Kaaba Templi poole. Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse. 21)Mis on romaani stiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaared. Massiivsus. 22)Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist? Kreeka risti harud on ühe pikkusega, ladina ristil aga on üks haru teisest pikeme. 23)Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemattunnust! Teravkaar. Roidevõlvid. 24)Nimeta gootistiili kolm etappi! Varagootika – 12.sajandi teine pool. Kõrggootika - 13.-14.sajand. Hilisgootika - 15.-16.sajandi esimene pool. 25)Nimeta Tartu olulisemad gootistiilis ehitised!
Kirikupea oli paavst. Range ülesehitus. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. GOOTI STIIL - teravkaarsed aknad - roosaknad - põhiplaaniks ladina rist - kaks suurt torni peafassaadi kõrval - üks väike haritorn nelitise kohal - roidvõlvid - laiad aknad GERMAANI(ROMAANI) STIIL - 3 tüüpi: ühelööviline, kodakirik, basiilika - ümarkaar - lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega - kaitsekäigud - massiivsus(pidid olema ka kindluse eest) - kaunistas ornamentika - kitsad aknad - kasutati värvilist kivi 5. Too välja ristisõdade põhjused. - psühholoogilised, intellektuaalsed ja emotsionaalsed põhjused - uute piirkondade ihaldamine - kaubavahetus - Palestiina vabastamine - islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. - taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed - rüüstati Konstantinopol - õpiti tundma idamaade kultuuri - rüütlite hoiakud muutusid
Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani kirikute massiivsus ilmneb suurepäraselt nende eksterjööris: suhteliselt madalates ehitustes rõhutatakse just stiili olulisi tunnuseid horisontaaljoont ja ümarkaart. Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks
headeks või väga headeks, < 30% halbadeks D 30…45% elanikest hindab akustilisi tingimusi 50 - headeks, väga headeks, 25…50% halbadeks 5 Akustiline toimivus Õhumüraisolatsiooni nõudeid täidab massiivne tarind kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind; Mõjutavad massiivsus jäikus sisemine sumbuvus kinnitus sein, kui tervik: liitumised teiste tarinditega, tihedus 6 3 Akustiline toimivus Prao mõju seina helipidavusele Prao Seina helipidavus, kui laius, prao helipidavus on: mm 0dB 10dB 20dB 500 10 20 30
03.10 11. Romaani kunst(10. - 12. sajand). Romaani kunst on eelkõige kiriklik(kiriku suure mõjuvõimu pärast). Kaubandus olematu, kõik valmistati kohapeal. Kirikute tüüp oli peamiselt basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Pisa toomkirik, ristimiskabel ja kampaniil(kellatorn). Püha Markuse katedraal(5 kuplit). Profaanarhitektuuris on tuntuimad linnused(nt ?). Tunnused: väikesed aknad, massiivsus, paksud müürid. Romaani reljeef on nö ,,vaeste piibel", selle eesmärgiks on jutustada. Oluline pole anatoomiliselt korrektne inimene vaid tunne, mida ta tunneb. Bayeux´ vaip. 12. Gooti kunst(varagootika 12. saj II pool; kõrggootika 13.-14. saj; hilisgootika 15.-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi
· Kasutati poolsammast · Rooma Panteoni ümara siseruumi läbimõõte üle 40m. Hiigelsuur kuppel on olnud eeskujuks hilisematele arhitektidele. Romaani stiil 10.-13.sajand · I feodaalajastu suur kunstistiil. · Hakkasid kujunema 3 uut rahvust- prantslased, sakslased, itaallased. · Puudusid majanduslikud sidemed-vähe linnu,naturaalmajandus,riigid vähe seotud. · Valitses kiriks ja Rooma paavst. · Muutused usuelus. Romaani stiili tunnused · Massiivsus · Ümarkaar · Rõhutatud horisontaaljoon Veneetsia Püha Markuse Katedraal (11.saj) Gooti stiil 12.saj-16.saj and · varagootika(u 11401200) · kõrggootika(u 12001350) · hilisgootika(u 13501525) · Nimi gootide hõimu järgi. · Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Gooti stiili tunnused · Teravkaar · Roidvõlv · Vähe seinapinda · Gooti hoone on kõrgustesse pürgiv vertikaaljoontele allutatud.
Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC omasid tööpõhimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu nüüdisaegsed arvutidki. Elektrooniline ajastu (1940...) Esimesed katsetused Esimesed katsetused luua täiselektroonilist arvutit, mis ei peaks info salvestamise ja töötlemise protseduurides sõltuma mehaanilistest osadest algasid juba 1940ndate algul. Tol ajal kõige suuremaks probleemiks oli arvutite massiivsus nad võtsid terve ruumi enda alla. Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud the Electronic Numerical Integrator and Computer (ENIAC). ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli ühe magnituudi kordselt kiirem, kui kõik varasemad elektromehaanilised arvutid. Tema kõige
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid
deformeerib vaadeldavat objekti niivõrd palju, seda tänu silma ehituse iseärasustele. Vormi vaadates ning seda tajudes on tähtis valguse ja varju omavaheline kaalujaotus ning ka eseme positsioon vaataja suhtes. Kui keha on aga näiteks väga eredas valguses või suisa pimedas, ei suuda inimene enam objekti mõõtmeid ega kuju objektiivselt hinnata. Vormi puhul on tema tajumisel üks tähtsamaid omadusi suurus, millega seondub ka massiivsus ning lisaks veel ka dünaamilisus. Vormi liikumist ruumis iseloomustab tema dünaamika. Ka maastikuarhitektuuris võib näha dünaamikat, seda veel eriti modernsetes lahendustes, kus kasutatakse vabakujulisi ning voolavaid vorme. Dünaamika puhul ei pääse ka mööda ruumi neljandast mõõtmest ajast. Aeg on määrava tähtsusega, kuna eri aastaaegadel näeb aed hoopis teistsugune välja, sealhulgas on põhirõhk eri aegadel õitsevatel lilledel ning talvel raagus olevatel lehtpuudel.
Kasutati kivi ja tellkivi ning esile kerkis marmori kasutus. Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue võimaluse, kuidas siseruumis kerajate siilude ehk viklite kandiliselt ruumilt ümmargusele üle minna. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Joonis 8. Viklitele toetuv kuppel 9 LÄÄNE EUROOPA Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Ilmekaks näiteks on 5. sajandil Ravennasse ehitatud Theoderichi mausoleum. Selle massiivse kahekordse hoone alumise osa moodustab ümarkaarsete sügavate niššidega liigendatud kümnetahukas. Ülemist silindrilist osa liigendavad petiknišid ja kroonib ühest monoliidist väljatahutud nukkidega kuppel. Karolingide ajal kujunes välja kloostri põhiskeem, mis koosnes kirikust, kloostriõue ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning
Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed. - Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik. - Toskaana: Pisa toomkirik, kus on eraldi asetsev torn kampaniil. - Firenze: Itaalia kultuuri häll, Vana-Rooma mõjud. San Miniato del Mante. · Saksamaa romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst:
erikujulised asümmeetriliselt paigutatud aknad. Täielikult juugendiga seotavad mõisahooned on Taagepera, Holdre (Joonis 8) ning Peetri, mis kõik asuvad Lõuna-Eestis. Taageperat võiks pidada Baltikumi juugendarhitektuuri tippteoseks. Lossi fassaad on üsna rahutu ja üks vorm kasvab välja teisest, iseloomulikud on jällegi tornid ja viilud. Kindel peafassaad hoonel puudub. Väliselt ilmsetavad lossi maakiviplokkide massiivsus, mis mõjub romantilis-arhailiselt. Oma rustikaalsuse ja graniitsuse tõttu võib Taageperat kõrvutada Soome rahvuvromantistlike autorite loominguga, 7 mis oli siinse mõisaarhitektuuri puhul võõras. Holdre ja Peetri hooned on, nagu Taageperagi, liigendatud põhiplaaniga, pingestatud. Inglise stiilis Arts and Crafts Movement'ist mõjustatud mõisahoone on Olustveres. Selle
Taandatud löögimürataseme indeks L'n, w - hinnatakse löögimüra levikut ehitises; iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni; mõõdetakse detsibellides (dB). Järelkõlakestus T - aeg, mille jooksul helirõhutase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel; hinnatakse sekundites (s). 56. Seina ja vahelae heliisolatsiooninõuete täitmine. Seina õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab _ massiivne tarind; _ kerge ja kihiline tarind. · Mõjutavad: _ massiivsus; _ jäikus; _ sisemine sumbuvus; _ kinnitus, liitumised külgnevate tarinditega; _ tarindi ohupidavus Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli;
Elatus tase langes , linnade areng peatus, riigid lagunesid. Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega. Arhitektuur püüdles monumentaalsuse poole. Ehitati ka linnuseid, oli keskaeg, feodalism. Gootika 1130-1500 Üleminek kergetele karkass süsteemile. Kaob hoonete massiivsus - hooned muutuvad ,,õhulisemaks". Eriti on seda näha katedraalide juures. Jumalaema kirik Pariisis Renessanss 1320 1620 Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente. Tähtsamaks Renessansi keskuseks oli XV sajandil Firenze. Rikkad püstitasid seal paleesi (Palazzo). Renessansi ajastust on pärit see, et kiriku
Paljudele vormidele on hakatud aja jooksul omistama mingisuguseid tähendusi ning meelelisust, mistõttu vastava vormi nägemine seostub teatud meeleoluga, näiteks rippuvate okstega puid nimetatakse leinapuudeks. 1.4 Vormi tajumine Vormi tajumisel on tähtis valguse ja varju vahekord ning keha asend vaataja suhtes. Väga eredas valguses, hämaruses ei taju inimene keha omadusi. Vormi omadustest mõjutavad vormi tajumist põhiliselt vormi suurus, massiivsus ja dünaamilisus. Suurus on vormi olulisemaid omadus, see on suhteline. Inimene tajb suurusi, võrreldes neid omaenda 3 suurusega. Sarnase kujuga vormidest tundub suurem vorm massiivsena. Selle juures mängivad oma osa pinnastruktuur, värvus, vormi kuju, taustsüsteem. Suuruselt ja kvaliteedilt samasugune vorm mõjub väikeses ruumis massiivsemana ja vastupidi. Dünaamika on näiline
Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Veelaines lainetab veepind, helilaines õhu tihedus, valguslaines elektromagnetväli. Mis lainetab elektronilaines? Mis lainetab elektronis 1 Eelmise slaidi fotojadast võib teha sellised järeldused: ·See, et iga elektroni tabamus tekitab helendava punkti, näitab, et elektron ei muutu laineks vaid säilitab osakese omadused. ·Fotojadas suureneb elektronide voo massiivsus järjest. Voo kasvades võib märgata, et elektronilaine ei määra iga üksiku elektroni liikumist rangelt. ·Mida rohkem tabamusi, seda selgemalt rühmituvad tabamused interferentsitriipudesse. Kuna elektrone väljastati ühekaupa, pidi iga üksiku elektroniga kaasnev laine interfereeruma iseendaga. Mis lainetab elektronis 2 · Lainetaoline käitumine ilmneb ainult suure hulga elektronide korral. Kasutades tabamuste tiheduse analüüsimiseks tõenäosusteooriat, ilmnes, et iga
Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Veelaines lainetab veepind, helilaines õhu tihedus, valguslaines elektromagnetväli. Mis lainetab elektronilaines? Mis lainetab elektronis1 Eelmise slaidi fotojadast võib teha sellised järeldused: ·See, et iga elektroni tabamus tekitab helendava punkti, näitab, et elektron ei muutu laineks vaid säilitab osakese omadused. ·Fotojadas suureneb elektronide voo massiivsus järjest. Voo kasvades võib märgata, et elektronilaine ei määra iga üksiku elektroni liikumist rangelt. ·Mida rohkem tabamusi, seda selgemalt rühmituvad tabamused interferentsitriipudesse. Kuna elektrone väljastati ühekaupa, pidi iga üksiku elektroniga kaasnev laine interfereeruma iseendaga. ·Lainetaoline käitumine ilmneb ainult suure hulga elektronide korral. Kasutades tabamuste tiheduse analüüsimiseks tõenäosusteooriat, ilmnes, et iga mikroosakesega (s.h
romaani ja gooti kunsti sarnasused romaani ja gooti kunsti erinevused Põhiplaan on sarnane. Sakraalarhitekuur Gooti skulptuur oli loomulikum, oli tähtsam kohal. Eesmärk piiblilugusid looduslähedasem. Figuurid on veidi tutvustada. Kirik oli kunsti tellija. pikaks venitatud,saledad, nõtked. Akende kasutamine. Romaani arhitektuuris on omane raskepärasus ja massiivsus. Gooti kunstis teravad hooned, kõrged võlvid ja muud detailid suunatud ülesse. Romaani kunstis ümarkaared. V Milline sõna/nimi ei sobi sisuliselt teistega kokku? Põhjenda! Chartres, Cluny, Reims, Amiens Cluny, sest Cluny on kirik,aga ülejäänud gooti kunsti arhitektuurinäited Praxiteles, Pheidias, Mausolos, Myron
XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeistreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhoone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn
saj (säilinud värav) Kölni Sankt Pantaleoni kiriku lääneosa 10.–11. saj Püha Miikaeli kirik Hildesheimis 11. saj Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). Varakeskaegset ehituskunsti iseloomustab massiivsus ja kohmakus. Basiilikad moodustasid enamlevinud kirikutüübi. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena, ühe või kahe põiklööviga ja lamedate lagedega. Tsentraalehitiste püstitamisel võeti eeskuju varakristlikust või bütsantsi arhitektuurist. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaanlaste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele. Sisekujundus
mõjutas suuresti Tallinna arengut. Selle koolkonna mõju oli tuntud lähemas ümbruses, ulatus aga ka kaugemalegi. Paekivi hea töödeldavus lubas Tallinnas areneda raidkivikunstil, millega oli Tallinn keskajal erakordselt kuulus. Võib-olla mängis omapärase arhitektuuri tekkimises mingit rolli ka siinne kliima, mis nõuab soojapidavaid köetavaid hooneid ning kus talvel on küllaltki paks lumekate. Keskaegse Tallinna ehitisi iseloomustabki massiivsus ja lihtsus, mida kaunistavad ja teevad huvitavamaks arvukad raidkivid ja sepised. Tallinna gootikat iseloomustab ka asjaolu, et teravkaaremotiivi on kasutatud eelkõige sakraalehitiste juures. Elamutel ja ka ühiskondlikel hoonetel olid teravkaarsed harilikult ainult peaportaal ja viilu petiknishid, aknad olid neil reeglina neljakandilised ning kaubaluugid ja väravaavad ümar- või segmentkaarsed. Seega võib öelda, et keskaegse Tallinna arhitektuur on maailmas täiesti unikaalne
50-datel tegelesid graafikaga: · Güntel Reindorf raamatillustratsioonid (muinasjuturaamatus, ,,eesti rahva ennemuistsetele juttudele" Tarbekunst pidi samuti alluma sotsialismi realismile, kuigi siin polnud see nii range. Ei tohtinud kasutada liigset dekoori. Rahvamotiivide kasutamine oli küll lubatud, kui ei tohtinud seda kuidagi interpreteerida või muuta (neid tohtis vaid kopeerida). 40- date ja 50-date alguses levis stalinistlik arhitektuur. Tunnusteks olid massiivsus, monumentaalsus, pompoossus, kaunistuslike elementide kasutamine, eklektilisus (kino Sõprus). Arhitektuuri üldised ettekirjutus: aknad pikad ja kitsad. 55-dast leidis aset teatav leevenemine, sula aeg. Ideoloogiline surve andis mõnevõrra järgi, ainuüksi ideoloogia jälgimine polnud enam niivõrd range kontrolli all. Elamuehitus ja elumajad: 1959 alustati Mustamäe ehitamist tüüpprojekt. 60-datel hakati arhitektuuris eeskuju võtma eestiaegsest funktsionalismist
periood. Tänapäeval ollakse arvamusel, et see postjee-bretoonide toomine oli viga. 1959-1973 sulandusid Tb ja Ta ühtseks Toriks. Hannover, inglise täisvereline, trakeen-lubatud kasutada tori tõus Viimane periood oli 1973-1990 oli tori univesrsaali ja ratsatüübi vahepealne. Kuni aastani 1995 toodi Eestisse kaks hannoveri täkku. 1995-2004 ongi enamus järglased Hermelinist ja Premiumist. Hetmani liinid on ajalooliselt H tähega: 1. Halis suure massiga, suur massiivsus, hea lihastik ja hea veojõud 2. Hingstar korrapärase eksterjööriga, keskmise tüsedusega. Mõnedel on pehme selg ja kitsas käik 3. Hasmo Küllalt elegantse kehaehitusega, saledam kui teised, kiire traaviga ja üldse head allüürid. Puuduseks on natuke peenem luustik(omal ajal halb), kuid tänapäeval on see just moodne ja positiivne. 4. Hoius- keskmised suurusetüübiga varem Läti hobune eesti hobusest natuke kõrgemate jalgadega
sageli maaalune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik m o odustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruu m, kõrvalaltarite asupaik , reliikviate hoiuruum Ro maani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni m etallist ülaosa ni metatakse tornikiiver. Ro maani stiilis kirikud olid sageli: kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Ro maani arhitektuurile on o mane raskepärasus, massiivsus. Iseloo mulik tunnus ümarkaar. Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Sa m maste ase m el kasutati v õlvide kand miseks ena masti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar üm marguse läbilõike ga, vaid 4 või 8nurkse või ke erulise ma põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivor m oli kuupkapiteeli. Fassaadi ehk esikülje huvitavai m osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kol m, neist kesk mine suure m. Cluny kloostri kirik Prantsus maal
Paisude liigitus. Gravitatsioonpaisud kaljusel pinnasel A) Paisude liigitus materjali järgi • Pinnasepaisud – vanimad; savi, liivsavi, mergel kruus ja nende segud; odavad • Puitpaisud • Kivipaisud • Betoonpaisud • Raudbetoonpaisud B) Liigitus konstruktsiooni järgi • Massiivsed ehk gravitatsioonipaisud – kõik kivipaisud, betoonpaisud, massiivsed pinnasepaisud. Levinuimad on tänapäeval betoonpaisud. Ehitamise põhitingimus on et nende massiivsus/omakaal peab tagama stabiilsuse. Nt Linnamäe HEJ pais. • Kaarpaisud – nime saanud kaare kuju järgi. Õhukesed betoonpaisud töötavad survele, kandes vee surve oma kaarja paiskeha kaudu kalda kaljudele, millele ta toetub. Rajatakse kitsaste ja sügavate sängidega eelmäestiku ja mäestiku jõgedele. • Kontraforss-paisud ehk toestatud paisud – veetihe sein, mis omaette üleval ei seisa ja vee survet vastu ei võta
transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub
B kategooria 70...85% hindab tingimusi headeks, 58 dB indeks korterite vahel, korteris 43. C kategooria 50% hindab tingimusi headeks, 55 dB indeks korterite vahel, korteris (määramata) D kategooria 33% hindab tingimusi headeks, 50 dB indeks korterite vahel, korteris (määramata) Õhumüra nõudeid täidab, kas massiivne tarind või kerge ja piisavalt tihe (õhupidav) kihiline tarind. Mõjutavad tegurid (õhumüraisolatsioon) massiivsus jäikus sisemine sumbuvus kinnitus 55 sein, kui tervik: liitumised teiste tarinditega. Prao mõju helipidavusele: mida suurem pragu seda vähem ta heli läbimist takistab. 500mm pragu ei oma helipidavust. Praol olemas oma helipidavus siis näitajad veidi paranevad, kuid helipidavust ei anna võrrelda terve seinaga. Massiivne tarind: Toimib massiseaduse alusel R = 20 lg( mf ) - 49
Tuulutusõhuga tuuakse põrandaalusesse ruumi suurema veeaurusisaldusega õhku, mis võib kondenseeruda põrandaaluse ruumi pindadele. Halvimal juhul võib põrandaaluse ruumi valguda kevadeti lumesulamisvett või pinnasest veeauru aurumine võib olla intensiivsem kõrge pinnasevee taseme tõttu. Põrandaaluse ruumi tuulutus peab olema kiire, et põrandaalune ruum kiirelt üles soojeneks ja kuivaks. Pinnase ja vundamendimüüritise suur termiline massiivsus võivad takistada põrandaaluse ülessoojenemist. Sügisperiood on Eestis soe ja niiske, mis loob hallitus- ja mädanikseente kasvuks üldiselt soodsad tingimused. 18 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 2.6 Vundamendis olev spetsiaalne tuulutusauk (vasakul). Alt tuulutatav põrand (paremal;
kannaliigeseni. Klaidsteili tõug on sairi tõust veidi väiksem, jalad pole nii karvased, pea on kergem. Tõugu iseloomustavad suured märgised peal ja jalgadel Saföki tõug on suuruselt ligilähedane sairi tõule, jalad on peened. Värvuselt on punased. Prantsusmaa veohobused Prantsusmaal on väljapaistvamad tõud perseroni ja bretooni. Perseroni hobused on varavalmivad ja kuiva konstitutsiooniga. Massiivsus on ühendatud hea liikuvuse ja elava temperamendiga. Eeskeha on arenenud paremini kui laudjas. Bretooni hobusetõu hulgas on 3 erinevat tüüpi: postjee-bretoon, tree-bretoon ja ptii-tree-bretoon. Tree-bretoon on sammuhobune, elava temperamendiga. Rind on sügav ja lai. Kõrgus on umbes 150 cm. Ponitõud Poniks loetakse hobune kelle turjakõrgus on kuni 148 cm.. Setlandi poni on maailma väikseim hobusetõug, turjakõrgus 98..102 cm. Nad on madalajalgsed,
Kuigi romaani sambal on olemas kõik sambale iseloomulikud elemendid baas, tüvi ja kapiteel, mõjub ta jäiga ja raskepärasena. Samba tüvi on massiivne, baas moodustub tihti kuubi või risttahukakujulisest (harvem ümmargusest) kiviplokist, kapiteel on kas kuubi või tagurpidi pööratud tüvipüramiidi kujuline. Kõige lihtsamatel kuupkapiteelidel on neli alumist nurka ümardatud, keerulisemad kaunistatud madala reljeefse ornamendi või figuuridega. Romaani kirikute massiivsus ilmneb suurepäraselt nende eksterjööris: suhteliselt madalates ehitustes rõhutatakse just stiili olulisi tunnuseid horisontaaljoont ja ümarkaart. Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Suur tähtsus on tornidel, need on kas ümmargused, nelja või kaheksakandilised. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide
annaabi.ee 
