Keskaeg
Mihkel Pari
10 a
Keskaja arhitektuur
· Romaani stiil: · Gooti stiil:
· ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad
aknaavad ning võlvid. ning võlvid.
· kaunitatud rohkete vitraazide ja
· suhteliselt lihtsad ja väheste
skulpturide või reljeefidega.
kaunistustega.
· hooned õhulisemad ja kõrgemad,
· raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja
paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega.
sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj.
· oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks
13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Miguell93
Õppematerjali autor
õppejõududeks olid peamiselt vaimulikku seisusesse kuuluvad mehed ning õpetus tugines Piiblile. - Kogu keskaegne õppetöö toimus ladina keeles. - Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika (kirjutamine) retoorika (kõnkunst) dialektika (vaidluskunst) geomeetria aritmeetika astronoomia muusika - Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid).
alabastrit ja jaspist. Laialt levinud ehitusmaterjal oli savi, millest osati toortelliseid valmistada juba dünastiaeelsel ajal, hilisemal perioodil ( Uue riigi ajal ) kasutati enamasti põletatud telliseid. Ehituseks sobivat puitu kasvas Egiptuses vähe, seda veeti sisse mujalt ( Liibanonist seedrit, Süüriast kiliikia mändi , Nuubiast musta puud ) ning oli seetõttu kallis. Linnakultuur kujunes Egiptuses välja varakult, siiski on linnaehituse ajalugu säilinud fragmentaarselt eeskätt seetõttu, et valitsejate peamised jõupingutused olid suunatud hauataguse elu kindlustamisele. Varaseimad Egiptuse linnad olid tõenäoliselt kindlustatud hiljem, ühendatud Egiptuse ajal, ei omanud kaitseehitised enam nii suurt tähtsust. Kuna linnade hoonestus oli savist või põletamata tellistest, pole neist suurt midagi säilinud. Olemasolevate andmete põhjal olid Egiptuse linnad ehitatud kindla geomeetrilise korra
olulisemaks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine eraldi kultuurialaks. Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Ta arvas, et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Väärtuslik kunst näitad mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just kreeka klassikalise ajajärgu kunsti. Hellenismi ajal asendatakse ideaali kujutamine realismiga. Kõigepealt erinevad hellenistlikus teosed tihti oma mõõtude poolest, eelistati hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujutisi. Nt
sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid