Art Deco (0)

ART DECO

• ookeanilaevade stiil-
  

Art deco, meie ajastu viimane suur kunstivool, glamuurne ja külluslik, on praegu uuel tõusulainel.
Art deco valitses maailmas aastatel 1925-1940, kuid selle mõjutusi võis interjöörides märgata veel kuuekümnendatelgi. Stiil kujunes välja Prantsusmaal ja ilmutas end esmakordselt 1925 . aastal Pariisis.
Art deco vallutas hoobilt ameeriklaste südamed-nad võtsid stiili üle ,täiendasid seda Hollywoodi abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi.
Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse.
Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade interjööre, kinoteatreid Londonis, mitmekorruselisi kaubamaju ja hotelle New Yorgis . Stiilipuhas näide ja edasiminek sellel ajal oli ka : uued voolujoonelised vormid autodel, lennukitel, tolmuimejatel.
Ajastu populaarsemad teemad olid kiirus, džäss ja glamuur
Kiirus: 1925. aastal muutus lennuk tehnikaimest kiireks reisimisvahendiks. Esimesed reisilennukid rappusid kohutavalt, seega võeti ohutusrihmad ja hügieenipakid kohe alguses kasutusele. Kahekümnendatel aastatel töötasid lennukitel ainult stjuuardid. Kolmekümnendatel ilmusid esimesed stjuardessid. Eeskirjade järgi olid mõõdud rangelt piiritletud - kasv mitte üle 163 cm, kaal mitte üle 53 kg- seda selleks, et nad võtaksid salongis võimalikult vähe ruumi.
Džass: Mustanahaliste muusikute džass ajas rahva hulluks. Igas restoranis mängis mõni džässorkester. Valged orkestrandid määrisid nägu pruuni värviga, et mustanahalistena menukamad olla. Pariisi vallutas mustanahaline tantsija ja lauljanna Josephine Parker. Ta esines laval topless, kattes end vaid sulgede ja litritega.
Glamuur: Inimesi vaadeldi kui disaini ja interjöörielementi ning temagi vajas kaunistamist. Art deco ajastu eel ( klassitsism ) oli valitsenud loomulik ilu. Art deco perioodil saavutati ilu kunstlike vahenditega. Näo ja keha ilu nimel tuli vaeva näha. Riietus ei muutnud midagi: figuuri näidati sellisena nagu ta oli. Iluarsenali kuulusid ripsmetušš, huulepulk, puuder , põsepuna, kulmuvärv, küünelakk, juuksuri , stilisti, rätsepa ja hambaarsti teenused, sport ja massaaž. Lubati ka inetu olla kuid glamuurselt: rühikana, moodsalt riides , rikkalikult ehituna.
Kujutav kunst
Maalikunst jäi tahaplaanile-kunstnikel oli palju teisigi võimalusi eneseväljenduseks. Tähelepanu keskmes olid plakatid , reklaamid ning ajakirjade, ajalehtede ja raamatute kujundused.

Reklaamplakatid-tihi oli nende peal kujutatud ookeanilaevu või auruvedureid

Maalitud kangad , mis jõulise joone ja väljendusrikkuse poolest plakatitele sarnanevad.

Graafika - peene joonegam särav. Levinumaks graafikaliigiks kujunes raamatuillustratsioon ja-kujundus
Olilisemad tegijad Eesti raamatuillustratsioonis olid A. Vabbe , G. Reinforff, J. Vahtra ,. N. Mei
Art deco arhitektuur
Suurejooneliste ja massiivsete, samas täiuseni viimistletud hoonete loomine nõudis suuri kulutusi ja polnud sõjas laostunud Euroopale jõukohane. Seevastu Ameerikas kerkis üks uhke ehitis teise järel.
Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris:

Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse

Massiivsus

Sümmeetria

Ornament - siksak , murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster

Lihvitud graniit ja marmor

Metallist detailid välisviimistluses
Eesti, Tallinn-näited
Kadrioru lossi Riiginõukogu saal - arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone).
Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega . Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast restoranist tõusid toiduliftid luksuskorterite köökidesse. Keldrigaraažis paigaldati autosid pöördalusega.
Mood:
Moodne naine oli pikakasvuline, sale , lamedarinnaline, laiaõlgne, talumatult šikk oma hästiistuvas pükskostüümis, kettrihmaga kotike üle õla heidetud. Kanti kloššlõikelist kübarat, mis sarnanes kummulikeeratud kellukale, juuksed olid lühikeses soengus , nägu puuderdatud, suu ja sõrmeküüned erepunased. Moes oli karm dieet ja moodne oli suitsetada. Moodne oli ka juua ja teha meeletusi.
1930ndatel said ülimoodsateks õhtukleidid, mille rinnaesine oli kaetud, kuid seljal sügav dekoltee , mis kulges vöökohani ja lõppes kelmika lipsukese või buketiga.
Moodne mees oli inglise dandy ja Ameerika gangsteri süntees: (näit: Hercule Poirot ) kulmudele tõmmatud kaabu, mida ei võetud isegi siseruumides peast , briljantiiniga võitud soeng, taljesse õmmeldud pintsak ja laiad püksid, milles võis julgelt spagaati visata . Ülerõivad-pehmest kangast vööga mantel, rinnataskus nelgiõis, kaelas valge siidsall. Kolmekümnendate aastate algul heitsid suplejad Prantsuse Rievieral moraalinormid kõrvale ning tõmbasid seniste trikoosarnaste ujumiskostüümide asemel jalga vaid napid ujumispüksikud. Esimesed julged vahistati. Kuid kõiki ümber ei kasvata ja viie aastaga olid ujumispüksid meeste rannamoe konkurentsitult vallutanud.