Kunstiajalugu KT 2 (0)

TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete , mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst . Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis , koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik , San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu , võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest. Bütsantsis kasutatakse erilist klaasisegu- SMALDI. I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika ( Theodora ja Justinianus) TL nr 4: Rooma stiil kujunes 10-12 saj. Gooti stiil 12-16 saj. Romaani stiili silmapaistvamad tunnused – 1. ümarkaar 2. massiivsus (väiksed aknad, paksud müürid) 3. horisontaalne joon NÄITED ROMAANI ARHITEKTUURIS – 1. Prants. CLUNY kloostrikirik ,SAINT-SENINI KIRIK 2. SAKSA Hildesheim toomkirik , Wormsi kirik, Maria Laachi 68 kirik. 3. Itaalia Pisa katedraal, Püha Marcuse katedraal. 4. Skandinaavia Lundi toomkirik. Romaani stiilis kirikute skulptuurid ja reljeefid- skulptuurid seotud arhitektuuriga, skulptuurid tihti stiliseeritud, kaugelt vaatamiseks, mõeldud kirjaoskamatule rahvale lahti seletamaks piiblilugusid- hüüdnimi `vaestepiibel` Lemmikteemaks `VIIMNE KOHTUPÄEV` seal lähevad vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Tähtsaim Romaani ajastu tekstiili teos- BAYEUX VAIP- PILTJUTUSTUS- Varaseim säilinud 11 saj lõpp- 12 saj algus Euroopa tikandivaip. Räägib Inglismaa vallutamisest normandide poolt 1066a. just Hastingsi lahingust. Skemaatiliste vahenditega on löödud ilmekas kujutluspilt, kus täpselt on edasi antud pildid selle ajastu eluolust. Traditsiooniliselt on kujunenud arvamus, et vaiba tikkis Williami naine Mathilda . Esimene Gooti stiilis ehitis- 12-16 saj Saab alguse Prantsusmaal aasta 1144, kus valmib Saint- Denis kiriku juurdeehitis (matusepaik) ( kuningate galerii, roosaken , fiaal , krabi , siir, vimperg ) Gooti arhitektuuri olulisemad tunnused- 1. Teravkaar 2. Roidvõlv 3. tugisüsteemid. Mis on roidvõlv – Igas võlvis on diagonaalselt asetatud 2 tugevdatud raidkividt vööd, lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa jääb roitele.Tulemus- võlvide kaal vähenes ja raskus koondus ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid . Kuulsaimad GOOTI katedraalid; Prantsusmaa- Pariisi- NOTRE- DAME, REIMSI KATEDRAAL, AMIENSI KATEDRAAL( sodiaagi märgid), RUVENI KATEDRAAL. Skandinaavia- UPPSALA TOOMKIRIK, Inglismaa- WESTMINSTER ABBEY, SALISBURY KATEDRAAL, CANTERBURY KATEDRAAL. Itaalias- DOODZIDE PALEE . JOONIS kesklööv, külglööv, tugipiit, tugikaar, fiaal. GOOTI kunstis inimese kujutamisel kõige olulisem- (püüdsid jäljendada tugijalaga e. kontraposti) Figuurid muutuvad realistlikumaks, jääb pikaks venitatud S kujuline figuur. Peatähelepanu kätel ja näol. GOOTI kujurite lemmikteemad.- Skulptuurid räägivad inimestest, piibliteema, teemad seotud õndsustundega, Maarja lapsega, Kristuse kannatuslood, Saksamaal seotud piinade- ja kannatuslugudega. Klaasimaal – Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse.PROFAALEHITISED -ELAMU, SAKRAALEHITISED-RAEKODA, VANATALLINN, LINNUS KESKAJA KUULSAMAD SAKRAALEHITISED EESTIS- SAAREMAAL- Karja kirik (kolgata reljeef ja seina maalingud ) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas – Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik ( terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal ` SURMATANTS ` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos)
Niguliste kiriku peaaltar  ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline  kappaltar .
Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti  1478 . aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see  1481 . aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade  suurimate hulka. Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja  Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval.
Aastatel 2013–2016 on käimas mahukas uurimis - ja konserveerimisprojekt, mis keskendub Niguliste peaaltari restaureerimisele. Ulatuslikud konserveerimistööd toimusid juba aastatel 1975–1992. Põhiosas jõuti teos restaureerida, kuid uhked skulptuurid on tänaseni vaid osaliselt konserveeritud. Eesti Kunstimuuseumi konservaatorite töö eesmärgiks on viia lõpule skulptuuride puhastamine.
Niguliste kiriku peaaltari retaabel on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas – nigulapäevadel (9. mail ja 6. detsembril) ning kõikide pühakute päeval (1. novembril).