perioodiliselt muutuvad. Elektrivoolugeneraatori töö seisneb juba eespool mainitud mehaanilise energia muundamises elektrienergiaks. Mähisega raam pannakse magnetväljas pöörlema ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Pöörlevas mähises tekib vool, sest mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. Generaatori pöörlev osa pannakse tööle näitkes auru-, tuule-, hüdroturbiini või sisepõlemismootori abil. Turbiin on jõumasin, mille pöörlev tööratas muudab voolava aine energia mehaaniliseks pöörliikumiseks. Suurtes elektrijaamades töötavad suured generaatorid, mille võimsus on üle miljoni kilovati. Näide Eestis asuvast hüdroelektrijaamast on näiteks Kunda hüdroelektrijaam. Hüdroelektrijaam töötab vee potensiaalse energia kasutamise põhimõttel e vee potensiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamad rajatakse suurtele jõgelede. Ehitatakse paisud ning
Järelikult peab keti parem pool üles kaaluma vasaku, lakkamatult allapoole langema ja panema samal ajal liikuma kogu mehhanismi. Loomulikult nii ei saa juhtuda . Teada on, et kerge ahelaosa võib tasakaalustada raskema, kui neile rakendatud jõud mõjuvad erinurkade all. Vaadeldavas mehhanismis ripub vasakpoolne ketiosa vertikaalselt, parempoolne on aga kaldu, ja ehkki ta on raskem, ei ta vasak-poolset üles. Oodatud igavest liikumist ei teki siingi. Peaaegu igavene jõumasin Liikumine võib olla kas igavene või mitteigavene; " peaaegu igavene " tähendab tegelikult mitteigavest. Praktika seisukohalt pole aga asi nii. Tõenäoliselt oleksid paljud rahul, kui nad saaksid oma käsutusse mitte täiesti igavese, vaid peaaegu igavese jõumasina, mis suudab liikuda kas või näiteks 1000 aastat. Lühikese inimea kõrval on 1000 aastat pea sama, mis igavik. Niisuguse igiliikuri on inimmõistus juba leiutanud. Selleks on 1903. aastal Strutti
4-TAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Taavi Kilgi Maanus Kullamaa Tartu Kivilinna Gümnaasium Klass 10d Mis on... 4-takti 4-takti viitab mootori töös olevale neljale taktile milleks on: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu ja keps liigutab üles alla kolvi. Kui mootor juba käib liiguvad samad osad juba puhtalt inertsist. Veel tööst 1.Algpositsioon 2
• Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. • Aurumasinad olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. • Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselev õttu. James Watti esimese patendi järgi ehitatud Pajusti aurumasin
Kahetaktiline sisepõlemismootor Loomine, tööprintsiip, ehitus ja kasutamise valdkond. Sisepõlemismootor · Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine
Sisepõlemisemootor Sisepõlemisemootor on jõumasin, mis muudab vedel-või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor,
energiat juurde anda. Sel juhul ei saa seda siiski igiliikuriks nimetada, sest matemaatikas pole väljendit "peaaegu igavene" . On olemas kas "igavene" või "mitteigavene" ja "peaaegu igavene" tähendab siiski mitteigavest. Inimese elu on üürike ja 1000 aastat on tema jaoks sama hästi kui terve igavik. Saab rõõmustada neid inimesi kes on rahul ka masinaga mis töötab terve igaviku. On olemas aga täiesti realselt "peaaegu igavene" jõumasin. See masin töötab umbes 1000 aastat ennem kui ise seisma jääks. Igaüks võib endale muretseda selle masina analoogi. Tegemist on Strutti poolt 1903. a. väljamõeldud seadme, niinimetatud raadiumkellaga. Selle seadme ehitus on lihtne ja tegemist ei ole mingi suure saladusega. Kell töötab seni kuni kestab sellest raadiumi kiirgamine. Masin ei ole mitte igavene vaid tasuta jõumasin mis töötab aastaid, aastakümneid ja sajandeid.
HÜDROTURBIIN VÄIKELAEVAL Hüdroturbiin on jõumasin, mis muundab voolava vee energia pöörleva võlli mehaaniliseks (kineetiliseks) energiaks. Tüübid: · vesiratas · kopp- ehk Peltoni turbiin · radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin · pöördlabaline ehk Kaplani turbiin Hüdroturbiin jahtlaeval Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse elektrilise siduri abil mootorajamist (tavaliselt diisel) ümber elektri-generaatorile või kasutatakse 2-võlli süsteemi, kus sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väik...
Jäävusseadused mehaanikas 1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse. Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehal...
Suure-Jaani Gümnaasium Soojusmasinad. Otto-mootor ehk sisepõlemismootor Uurimus Jane Sassiad 10.klass Õpetaja: Rihet Aver Suure-Jaani 2016 1. Soojusmasinad ja energia muundumine Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on
..3 ESIMESED VEDURID...............4 USA VEDURITURG...................5 VEDURITE KIRJELDUS.............6 ELEKTRIVEDUR VERSUS DIISELVEDUR.........................7 AMEERIKA VEDURID EESTIS....8 MÕTTETERA...........................9 KASUTATUD MATERJALID......10 Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 2 VEDUR Vedur on rööbasteel liikuv jõumasin. Paljudes võõrkeeltes on eestikeelse veduri vasteks lokomotive, locomotive, lokomotiv mis tuleneb ladinakeelsetest sõnadest loco motio - kohalt liikumine. Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 3 ESIMESED VEDURID Alguses kasutati vagunite vedamiseks nii inimjõudu kui ka hobuseid James Watt'i leiutas 1782 aastal kasutuskõlbliku aurumasina
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites,...
Ülekandetegur Ülekandetegur on üks tähtsamaid hammasülekannet iseloomustavatest parameetritest. Valdav osa hammasülekannetest teostab pöörlemise ülekandmist ühelt võllilt teisele tingimustes, kus võllide asend on fikseeritud ning ei muutu. Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse muutuse iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Keermesülekanne Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõi...
Vabadusastmete arv ja moolsoojuste leidmine. Vabadusastmete arvuks i nimetatakse süsteemi liikumist kirjeldavate sõltumatute koordinaatide arvu. Sõltumatu on selline koordinaat, mida ei saa esitada teiste koordinaatide kaudu. molaarsoojused 4 Loeng 10: Gaasi töö: paisumisel avaldub kujul A = p V. Diferentsiaalselt väike töö dA = p dV Soojusmasinad: · Jõumasin - seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks · Külmutusmasin - kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril · Soojuspump - Seadeldist, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud mitte teatud ruumi jahutamiseks, vaid soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis-) keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks Termodünaamika II printsiip (kasuteguri valem): rakendused.
........................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid..........................................................................................lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid..................................................................lk8 2 1. SISEPÕLEMISMOOTOR Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on
c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
Selleks tuleb gaasi soojendada (plahvatus sisepõlemismootoris). Kui gaas on ma töö teinud, tuleb seda jagutada. St: soojendi annab soojust, jahuti võtab soojust. Osa tööst läheb kaduma, kuna jahuti saab oma osa. Soojusmasina kasutegur ei sõltu masina konstruktsioonist ega töötavast gaasist, vaids sõltub ainult soojendi ja jahuti temperatuuridest. Kasuteguri suurendamiseks tuleb soojendi temp tõsta ja jahti temp'i vähendada. VAATA VALEMEID:. Perpeetum mobile e igavene jõumasin. See peaks tööd tegema mitte millegi arvel (kulutamata energiat). Energia jäävuse seadus eiitab niisuguse masina loomise võimalust, sest energia ei tule mitte millestki vaid võib muunduda ühest energialiigist teiseks energialiiks. Iga masin võib teha tööd ainult saadud soojushulga Q ja oma siseenergia kahanemise U arvel.
Aurumasinaid on kasutatud paljudel transpordivahendil energiaallikana. · Merendus: Aurupaat, aurulaev · Raudtee: Auruvedur · Põllumajandus: Aurutraktor · Maantee: Auruvagun, aurubuss, auru-kolmerattaline, auruauto · Ehitus: Aururull, ekskavaator · Sõjaline: Aurutank(jälgimine e. paigal), aurutank(ratastel) · Kosmos: Aururakett Mis on sisepõlemismootor? Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on
Keskkonnafüüsika Taustsüsteem · Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n-mõõtmeliseks. · Igasugused nähtused toimuvad ajas- seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. · Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid ja aja koordinaat. Liikumise vormid · Kulgliikumine · Pöördliikumine · Nende kombinatsioonid Liikumise viisid · Ühtlane- mitteühtlane liikumine · Kiirendusega- aeglustusega liikumine (ringliikumine) · Nende kombinatsioonid · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv. Liikumine · Kinemaatika- kirjeldab, ei otsi põhjusi, vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika- vaatleb põhjusi ja hindab tagajärgi. · Staatika- tasakaalutingimuste määratlemine, spetsiifiline mehaanika osa. Liikumise põhimõisted · Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht · Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste- as...
Hammasülekannetest üldiselt Ülekandetegur on üks tähtsamaid hammasülekannet iseloomustavatest parameetritest. Valdav osa hammasülekannetest teostab pöörlemise ülekandmist ühelt võllilt teisele tingimustes, kus võllide asend on fikseeritud ning ei muutu. Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse mutest iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Joonis 1. Hammasülekanne 1.3 Diferentsiaal 1.3.1 Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid
20 30 40 50 70 100 120 süsinik Kd 0,92 0,8 0,8 0,8 0,76 0,70 0,61 8 5 2 Kd 0,83 0,77 0,73 0,70 0,65 0,5 0,52 9 legeeritud Kd ja Kd 0,83 0,7 0,7 0,7 0,65 0,59 0,52 7 3 0 Tabel 8. Reziimiteguri k väärtusi koormus jõumasin k rahulik, ülekoormus käivitamisel kuni linttransportöör, metallilõikepingid, 1,25 ... 120% nimikoormusest ventilaatorid 1,50 mõõdukad võnkumised, ülekoormus kett- ja lehttransportöörid, 1,50 ... käivitamisel kuni 150% tsentrifugaalpumbad, puidutöötlemise pingid 1,80 nimikoormusest
Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema võlli ja liikumist ühtlustava raske hooratta.Selline jõumasin on universaalne,sest teda saab üles seada ükskõik kus ja pöördliikumine sobib hästi töömasinate käitamiseks. Aurumasinast Meie ajaarvamise esimesel sajandil mõtles vanakreeka teadlane Heron Aleksandriast välja mitmeid nutikaid mehhanisme,milles leidis rakendust auru jõud.Kahjuks jäid need seadmed haruldasteks,sest tolleaegses orjandlikus ühiskonnas polnud ühiskondlikke ega ka majanduslikke tingimusi,mis oleksid
kiirusvektori komponendiga, mistõttu on sel 5 vabadusastet (kui n=1, siis i=3; kui n=2, siis i=5; kui , siis i=6). Isohooriline moolsoojus leitakse valemist: , isobaariline . Loeng 10 - Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. : Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele
kasutatavad väikelaevad. 2.3. Käituri tüübi järgi. sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv- laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-
ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik. Pilt 1906.aasta ajalehe artiklist, mis rääkis bensiinimootorist. 4 Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett.
kui n=2, siis i=5; kui , siis i=6). Isohooriline moolsoojus leitakse valemist: , isobaariline . Loeng 10 · Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) · Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump. jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkek...
c-erisoojus, -sulamis või tahkestumissoojus r-aurustumis- või kondenseerimissoojus 49. Gaasi töö ruumala muutumisel A=Fx Rõhk kolvile p=F/s F=pS Ruumala suurenemine V=xs x=V/S A=Fx=pS(V/S)=pV 1.Isoterm- 100% saad tood 2.isobar-0-100% 3.Isohoorne 0% 4.Adiobaatiline Q=0 50. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Soojusvahetuseta protsess 51. Soojusmasinate töö põhimõte Soojusmasin on soojust mehaaniliseks energiaks muudav jõumasin. (aurumasin, sisepõlemismootor, auru- või gaasiturbiin) Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha). Pärast töö sooritamist viiakse töökeha esialgsesse olekusse ja alustatakse kogu protsessi uuesti. Töökeha sooritab protsesside tsükli ehk ringprotsessi. 52
arvel genereeritakse põlemiskambri (aurugeneraatori) soojusvahetuspinnas aur, mis suundub auruturbiini AT ning sealt väljumisel veeldatakse kondensaatoris KO. 26. Soojusmootorite ringprotsessid. Otto ringprotsess. Dieseli ringprotsess. Sabathe ringprotsess. Ringprotsesside võrdlus. Sisepõlemiskolbmootorile on iseloomulik, et kütuse põlemisel soojus vabaneb ja muundub tööks otse mootori silindris, millega välditakse eraldi soojusvahetuspinda ning saadakse kompaktne jõumasin. Välise soojusallika puhul piirab termodünaamilise keha kõrgeimat võimalikku temperatuuri tööprotsessis silindri konstruktsioonimaterjal (metall), selle tugevusomadused. Sisepõlemismootoris jahutatakse mootori elemente (silindrit, põlemiskambrit) ja põletatakse kütust otse ruumis (silindris), mistõttu termodünaamilise keha ülemist piirtemperatuuri ei määra enam materjali tugevusomadused ja see võib olla märksa kõrgem kui välissoojusallika korral. Kolbmootori
üldvõrrandi rakendamisel. kinemaatiliste paaride sidemereakstioonide määra- miseks kasutada kinetostaa-tilist meetodit. Mehaanilised karakteristikud. Pöördemomendid. Võimsused. Tm = Tm (v ) Pm = Pm (v ) Jõumasin Tt = Tt (s ) P(t ) = Pt (s ) Töömasin Jõumasinate mehaanilised karakteristikud on üldiselt langevad ( vt. joonised 7 10), töömasinatel tõusvad. Joon.7. Lühisrootoriga asünkroonmootori otsevõrkulülituse tunnusjooned Joon.8 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine vähendatud väljatugevusega Joon.9 (joon. 8) ja
TERMODÜNAAMIKA Molekulaarkineetiline teooria Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes eeldusest, et kõik kehad koosnevad suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on idea...
aasta detsembriks müüdud hübriidautosid USAs, koguses 1,6 miljonit, millest pooled olid Toyota Prius. Elekriautode marke on veel 1) Citroen Berlingo 2) Mitsubishi Imiev 3) Peugeot Ion. Hübriidautode näitajad: 1) Käitamiseks on ajamis kasutatud kombineeritult sisepõlemismootorit ja elektrimootorit 2) On erinevat tüüpi 3) Kasutegur on suurem regeneratiivse pidurdamise tõttu 4) Heitgaaside emissioon on väiksem 5) Kütusekulu on väiksem. 2. Mootorite liigitus (1) lk. 13. Mootor jõumasin, mis muundades mingit liiki energiat oma põhimehhanismi liikumisenergiaks, käitab tehnoloogia-, transpordi- vm. masinaid. Olenevalt lähteenergia liigist eristatakse soojusmootoreid, elektrimootoreid, hüdromootoreid, pneumomootoreid, tuulemootoreid, vedrumootoreid jmt. Mootori põhimehhanismi tüüp oleneb lähteenergiast ja selle muundamise põhimõttest. Kasutatakse kolb-, turbiin-, reaktiiv-, lineaarm-eid.
Siit on näha ka, et soojust saab ringprotsessis täielikult tööks muundada vaid siis, kui jahuti temperatuur on absoluutne null. Nüüd saab anda juba mõned ajalooliselt kujunenud formuleeringud termodünaamika 2. alusele, mis määrab iseenesest toimuvate protsesside suuna isoleeritud termodünaamilises süsteemis Clausius (18221888, Saksamaa): On võimatu selline protsess, mille ainsaks tulemuseks on siseenergia üleminek külmemalt kehalt soojemale. Kelvin: Teist liiki igavene jõumasin on võimatu, st. on võimatu luua masinat, mis tsükliga töötades muudaks täielikult tööks ühelt kehalt saadava soojuse. Need ja veel mõned formuleeringud käsitlevad erijuhulisi protsesse, kuigi süvaanalüüsiga on võimalik näidata, et siit saab tuletada ka üldistuse. Kõige selgema formuleeringu teisele alusele saab aga anda entroopia mõiste kaudu. Valemitest (5.29) ja (5.30) järeldub: Q1 - Q2 T1 - T2 Q2 T
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui tead...
kasutatavad väikelaevad. 2.3. Käituri tüübi järgi. sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused.
väikelaevad. 2.3. Käituri tüübi järgi. sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused.
kasutatavad väikelaevad. 2.3. Käituri tüübi järgi. sõukruvi ehk vindiga käitatavad laevad. Selliseid on tänapäeval enamik. Paljudel laevadel on rohkem kui üks sõukruvi . Kuna peajõuseadme võimsus antakse sõukruvile edasi sõuvõlli abil, võib välja tuua alamliigid: ühe sõuvõlliga, mille puhul sõukruvi on laeva ahtris; kahe sõuvõlliga, seade on levinud suure jõuseadme võimsusega laevadel. Harilikult töötab igale võllile eraldi jõumasin. Harilikult on ka sel juhul mõlemad sõukruvid laeva ahtris. mitmevõllilised seadmed on harilikult jäämurdjatel ja süstikparv-laevadel, mis peavad tihti manööverdama ja muutma liikumissuunda edasikäigult tagasikäigule. Kuid sõukruvi kasutamine sellega ei piirdu. Tänapäeval kasutatakse suunavasse düüsi paigutatud sõukruvi ja 3600 ümber vertikaaltelje pööratavaid sõukruvisid, mis spetsiaalseid ülesandeid täitvatele laevadele annavad nõutavad manööverdus-võimalused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
