Udmax = URmax= 150 V Ampermeeter No 743248 Idmax = IRmax=20 mA Voltmeeter No 88686 Utmax = 2 V Toiteplokk Itmax = 10 A Pmax = 20 W Joonis 9.1.Trinistori lülitusskeem Koostame lülituse trinistori uurimiseks (Joonis 9.1.). Võtame üles trinistori tunnusjoonte sarja U(B0) = f (IG) vähemalt viie erineva juhtvoolu IG korral ning mõõdame jääkpinged Ut. Katsetulemused kanname tabelisse 1. Tabel 1. Trinistori katsetulemused IG Parame eter 13,7 15 16 16,5 18,5 19 U(BO) 220 200 182 162 118 16 IA 0,34 0,33 0,31 0,31 0,25 0,12 UG 0,66 0,73 0,77 0,79 0,85 0,86
1. Loetleda pasiivse rühiga istumise kahjulikke toimeid Istumisasendis nihkub keha mõtteliselt gravitatsioonijoonelt eemale, mistõttu on kerelihased sunnitud aktiivsemalt töötama ning väsivad kiiremini. Eriti kiiresti väsivad nõrga või tasakaalustamata kerelihastega inimesed. Raskuste teisaldamisel, samade liigutuste sagedasel kordamisel ja pikka aega ühes asendis viibiminel tekivad lihaspinged, mis ei kao ka tegevuse lõppemisel. Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut. Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda.
ainult 30-40% esialgsetest pingetest. Seepärast vanandatakse käesoleval ajal valandeid kunstlikult: malmvalandid laaditakse külma või temperetuurini 200-250° kuumutatud ahju ja kuumutatakse aeglaselt, kiirusega 100-150° tunnis temperatuurini 500-600°. Sel temperatuuril hoitakse valandeid 3-5 tundi ja jahutatakse siis aeglaselt, 25-75° tunnis temperatuurini 150- 250°. Edasi võib valandeid jahutada õhus. Pärast niisugust kunstlikku vanandamist kaovad sisepinged peaaegu täeliku1t ja jääkpinged ei moodusta mitte üle 20% esialgsetest pingetest. Ülitugevast malmist valandeid 1õõmutatakse plastilisuse ja 1öögisitkuse suurendarnise eesmärgil. Lõõmutamine koosneb kuumutamisest temperatuurini 900-950°, sellel temperatuuril hoidmisest 1-3 tundi, jahutamisest temperatuurini 700-720°, sellel temperatuuril hoidmisest sama kestusega(1-3 tundi) ja lõplikust jahutamisest õhus. Püsival kõrgetel
samuti keevisõmbluste keevitamisel mitme läbimiga. Lamellpraod on T-liidetes koormamisel tekkinud praod paralleelselt plaadi pinnaga. Põhjuseks madal terase kvaliteet, liiga jäik konstruktsioon, suured sisepinged keeviskonstruktsioonis. 16. Keevituspinged ja deformatsioonid. Keevitusdeformatsioonide vähendamine, keevitusrakised. Keevisõmbluste termotöötlus. Metallide keevitamisel tekivad toodetes sisepinged e. keevituse jääkpinged, lühidalt keevituspinged. Eristatakse piki- ja ristpingeid. Plastsetes materjalides sisepinged ületavad voolavuspiiri ning tekitavad plastseid deformatsioone, mida nimetatakse keevitusdeformatsioonideks. Viimaste all mõeldakse nii mõõtmete muutusi piki- ja põikkahanemist kui ka kuju muutusi detailide väändumine, läbipaindumine, väljakummimine ja nurkdeformatsioon. 17. Jootmine, olemus ja iseärasused. Jootmisel kasutatavad materjalid. Jootliited ja jootmistehnoloogia.
1000 oC. Lisaks sellele, et needi materjali deformeeritavus paraneb, tagab kuumneetimine tänu varva kokkutõmbumisele jahtumisel veel ka detailide parema liibumise, mis on oluline tiheduse saamiseks. Tihvtliited: tõkestavad pöörlemise ning fikseerivad detaili ettenähtud asendi. Liimliide: Nende liidete oluline eelis on võimalus ühendada eritüüpi materjalist detaile (metall kummi või plastikuga, puit plastikuga jne.). Ka on liide reeglina hermeetiline, puuduvad jääkpinged ja -deformatsioonid. Puuduseks on liidete väike eritugevus, mistõttu ühendatavad pinnad peavad olema piisavalt suured.Üldjuhul on see saavutatav vaid katteliiteid kasutades. Näited masinaehitusest, kus liimliide on üldkasutatav, on friktsioonkatete ühendamine piduriklotsidega, kummitihendite liitmine autoustele, siltide liimimine masinakeredele jms. Jootliide: Jootmisel elemendid liituvad joodise tardudes, mis on eelnevalt sulasse olekusse viidud.
1. SISSEJUHATUS. SEOSED TEISTE ALADEGA. MÕISTED JA TERMINILOOGIA Detaili projekteerijal on ettekujutus sellest kui ideaalsest objektist ilma geomeetriliste ja pinnahälveteta. Tegelikkuses esinevad hälbed ning ühe joonise järgi valmistatud detailid erinevad veidi üksteisest. Põhjused: tehnoloogilise valmistusseadme, tööriista, rakiste, protsessi, keskkonnatingimuste hälved kui ka detaili materjali seisund (jääkpinged, füüsikalis-keemilised omadused mittehomogeensed jne) ning operaatori vead. Vahetatavus on masinate konstrueerimise, tootmise ja ekspluatatsiooni põhimõte, millega kindlustatakse üksteisest sõltumatult valmistatud detailide montaaz koostuks,koostude montaaz kompleksiks (masinaks, aparaadiks) ilma detailide täiendava mehaanilise töötlemise või sobitamiseta, pidades silmas kõigi parameetrite (geomeetriliste,
abil); sisu jääb sitkeks. o Lõõmutamine - pehme lõõmutamine: kestab 5 - 10 tundi ~ 700 0C juures töödeldavus paraneb; - rekristallisatsioonilõõmutamine: toimub 600...700 0C juures - taastab külmtöötlemisel muutunud omadused esialgseiks; - lõõmutamine pingete kõrvaldamiseks: ~ 500...600 0C juures ja aeglane jahtumine (ca 15 kraadi tunnis) - kõrvaldab näit. keevituse jääkpinged. Teras 1 7 1.4 Tähtsamad katsed o Tõmbekatse; määratakse - proportsionaalsuspiir D - elastsuspiir E - ülemine voolavuspiir ReH (fy) - alumine voolavuspiir ReL - tõmbetugevus Rm => (fu)
annaabi.ee 
