Uurida temperatuuri muutust aine vask(II)sulfaat kristallhüdraadis. lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi eksikaatoris ja kaaluti. Jätkati
Uurimistöö Pavel Smirnov ja Vladislav Virtonen 10. klass 2017 Sisukord ● Hüpotees ● Uurimisküsimus ● Töö eesmärgid ● Mõisted ● Töökäik ● Fotod ● Järeldused Uurimusküsimus Kas toiduvärv lahustub vees paremini kui toiduõli? Hüpotees Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Töö eesmärgid: ● Uurida erinevate ainete segunemist ● Selgitada mõisteid: hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus Mõisted: ● Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Selline aine ei märgu ega lahustu vees
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. · Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsioo...
Nõmme Erakool Loovtöö Hõbeda puhastamise meetodid Autor: Joosep Ra Kruusmägi Juhendaja: Kerstin Tõkman 2018 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ........................3 Puhastus fooliumi ja soodaga...............................................................................4 Puhastus Seebi- ja kartuliveega............................................................................6 Puhastus Coca- Colaga........................................................................................... 7 Puhastus hambapastaga.............................................................................. .........8 Puhastus spetsiaalse vahendiga...........................................................................9 Kokkuvõte.......................................
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadil...
järku objektina. Teist järku püsivad objektid. Kui vedelikku juhitakse teisest mahutist välja isevooluga läbi takistuse, siis objekt on püsiv. Algul väljundsuurus muutub järjest kasvava kiirusega, seejärel rõhulangu vähenemise tõttu ühendaval ventiilil, nivoo muutumise kiirus järkjärgult väheneb nullini. Niisugust objekti saab käsitleda kahe järjestikku ühendatud esimest järku aperioodilise lülina. 1.1 Kalibreerimisgraafik 1.1.1 Töökäik Erinevate rotameetri näitude juures (20, 40, 60, 80, 100) määrame aja, mis kulub nivoo muutuseks 10 cm võrra. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame kalibreerimisgraafiku. 1.1.2 Katseandmed Anuma diameeter: d=19,3 cm Ristlõikepindala: A= r2= *(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,93 m2 Maht: V= 292,55 * 10 = 2925,5 cm3 = 0,002926 m3
teostatud esitatud: arvestatu Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus 25%-5% kaalust 1,41g Kasutatavad seadmed ja vahendid: 250ml ümarkolb,tagasivoolu jahuti,mehhaaniline segur,termomeeter,portselan kausike,vaakum kuivatuskapp Töökäik: Resoolvaigu sünteesimiseks kaalutakse ümarkolbi,mis on varustatud termomeetri,jahuti ja seguriga,fenool,formaliin ja ammoniaagivesilahus.Segu soojendatakse 85-90 kraadini kuni algab eksotermiline reaktsioon.Umbes poole tunni pärast muutub segu häguseks ja kihistub(alumiseks vaigu ja ülemiseks veekihiks).Edasisel kuumutamisel tunni aja jooksul alumina vaigukiht pidevalt suureneb.Valmis vaik valatakse portselanist kausikesse ja jahutatakse
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)..........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI...
Ruumide üldandmed Valitud ruumide suurused on vastavalt 12m² ja 9m². Mõlemas ruumis on uks suurusega 1,6m². Esimesel ruumil on krohvitavat seinapinda 40,4m² ja teisel 34,4m². Esimese ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - SAKRET QG krunt – kulu 250ml/m2 – hind 24,65€/15kg KOKKU 24,65€ - Lubitsement krohv PM-Super – kulu 15kg/m2 – hind 4,75€/25kg KOKKU 118,75€ Kokku läheb materjal maksma 143,4€ Teise ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - Krunt SAKRET PG – kulu 150ml/m2 – hind 15.9€/5kg KOKKU 31,8€ - Dekoratiivne mineraalkrohv MRP-E – kulu 3kg/m2 – hind 13,21€/25kg KOKKU 66.05€ - Silikaatvärv Sakret KS – kulu 9g/m2 – hind 27.9€/9L KOKKU 27.90€ Kokku läheb materjal maksma 125,75€ 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalide...
Ruumide üldandmed Valitud ruumide suurused on vastavalt 12m² ja 9m². Mõlemas ruumis on uks suurusega 1,6m². Esimesel ruumil on krohvitavat seinapinda 40,4m² ja teisel 34,4m². Esimese ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - SAKRET QG krunt kulu 250ml/m2 hind 24,65/15kg KOKKU 24,65 - Lubitsement krohv PM-Super kulu 15kg/m2 hind 4,75/25kg KOKKU 118,75 Kokku läheb materjal maksma 143,4 Teise ruumi krohvimiseks on vaja: - Alusseinaks kivisein - Krunt SAKRET PG kulu 150ml/m2 hind 15.9/5kg KOKKU 31,8 - Dekoratiivne mineraalkrohv MRP-E kulu 3kg/m2 hind 13,21/25kg KOKKU 66.05 - Silikaatvärv Sakret KS kulu 9g/m2 hind 27.9/9L KOKKU 27.90 Kokku läheb materjal maksma 125,75 1. ruum - vannituba Töökäik Kuna tegemist on vannitoaga, on soovitatav mitte kasutada kipssegusid, olgu nood nii hoolikalt veetõkkematerjalidega töödeldud...
Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Töö ülesanne: 1. Mg sisalduse määramine kraanivees ja saadud tulemuse võrdlemine joogivee Mg normiga (7- 20 µg/ml). Töövahendid: Keeduklaasid 50- 100 ml Mõõtkolvid 50 ja 100 ml Pipetid 5 ja 10 ml AA- leekspektromeeter Töökäik ja tulemised: Valmistasin Mg standardlahusest (100 µg/ml) kolm töölahust ( 0.5, 1, 2 µg/ml). Määrasin töölahuste ja uuritava lahuse neelduvused. Mg Neelduvus A 0.5 µg/ml 0.217 1 µg/ml 0.423 2 µg/ml 0.872 Uuritav lahus 0.519 C(Mg)= 1.2*10= 12 µg/ml (kuna kraani vesi oli 10 koda lahjendatud) Järeldused:
Kokku: 35p / ___ 1. FILTREERIMINE JA AURUTAMINE 15p Töö eesmärk: Eraldada segust seal lahustunud soolad! A) Vajalikud töövahendid: _______________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2p B) Töökäik ja tulemused: 6p 1) Kirjelda algse segu omadusi! Millised võivad olla koostisosad, kas kõik ained on segus lahustisse lahustunud? Kas tegemist on pihuse, lahuse või mõlemaga? Põhjenda! 2p! 2) Voldi filterpabrist filter! 3) Nõruta segust selgem osa puhtasse keeduklaasi! 4) Filtreeri segu! 5) Auruta ca 0,5 dl filtraati statiivil. C) Analüüs 4p 6) Millised ained eraldusid nõrutamise käigus? 7) Millised ained eraldusid filtreerimise käigus?
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalor...
Tüüpiline klassikaline CV näeb välja selline: Curriculum vitae Nimi: Nikolai Uugamets Sünniaeg: 29.02.1980, Uugassaare Aadress: Perve 3, 12078, Uugassaare, Põlvamaa Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus: 08. 09.1998 mustkunsti kursus, Londoni Kõrgem Teatrikool Keeleoskus: emakeel- eesti, valdan inglise, vene ja läti keelt Arvutioskus: Word, elektronpost, Solitaire, Minesweeper Auto...
Curriculum vitae Nimi: Mati Marumets Sünniaeg: 26.11.1990, Põlva Aadress: Jalaka 10, 72962, Põlva, Põlvamaa Telefon: mobiil: 2222222 E-post: [email protected] Töökäik: 06.2007 07.2007 Põlva Kutsekeskkooli koristaja 07.2008 08.2008 Põlva Linnavalitsuse koristaja Hariduskäik: 1998 2007 Põlva Ühisgümnaasium 2007 2008 Norra Riiklik põhikool, Oslo, Norra 2008 2010 Põlva Ühisgümnaasium Keeleoskus: emakeel eesti, valdan inglise keelt kirjas ja kõnes Arvutioskus: Microsoft Word, Microsoft Excel, elektronpost, PowerPoint Autojuhiluba: B Huvialad: karate 09.02.2010 MMarumets.
Curriculun Vitae Nimi : Kaia Mänd Sünniaeg : 08.08.1994 Aadress : Laulupeo 3-2, Abja-Paluoja, 15673 Viljandimaa Telefon : 56226375 E-post : [email protected] Perekonnaseis : vallaline Rahvus : eestlane Töökäik : 2012 suvi - maasikakorjamine, 2013 talv - hotellikoristamine, 2013 kevad - lapsehoidmine. Hariduskäik : 2001-2010 Tartu Raatuse Gümnaasium Keeleoskus : emakeel - eesti keel; valdan kõnes ja keeles inglise, vene ja saksa keelt Aruvtioskus : Word, Excel, Powerpoint, fototöötlus, Autojuhiluba : puudub Huvialad : Sport, tantsimine, lugemine, matkamine, maalimine, reisimine, laulmine. 08.05.2013 Allkiri
........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid......................................................................................... 4 1.2 Menüü.............................................................................................................................. 5 2. KALKULATSIOONIKAARDID JA TÖÖKÄIGUD............................................................ 6 2.1Eelroa kalkulatsioonikaart ja töökäik.................................................................................6 2.2Pearoa kalkulatsioonikaart ja töökäik................................................................................ 8 2.3Järelroa kalkulatsioonikaart ja töökäik............................................................................ 12 3. TÖÖVAHENDID JA NÕUD .............................................................................................. 14 4. TEENINDUSKÄIK JA TÖÖPLAAN.....
CURRICULUM VITAE NIMI: ALFONS SAAPATALD ISIKUKOOD: 38408245487 SÜNNIKOHT: Tartu AADRESS: Maja 3-2, 51142 TARTU TELEFON: +372 56147842 (mobiil) E-POST: [email protected] HARIDUSKÄIK 1991-2002 Kännu Gümnaasium TÄIENDHARIDUS 2002-2004 Secreta Kutsekool, sekretäritöö erialane kursus 2004 Põllumehe Keeltekool, 6-kuuline inglise keele kursus TÖÖKÄIK 2005-2008 Juurikaküla Vallavalitsus, esimehe sekretär TÄIENDAV INFO Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, vene keel kesktasemel Arvuti kasutamise oskus: teksti- ning andmetöötlus Windowsi keskkonnas, üldine arvutikasutamise oskus HARRASTUSED Mägironimine, male, triatlon, orienteerumine 12.10.08
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask. Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide kõrge sisaldus, milles leidub rohkesti väävlit sisaldavaid aminohappeid (tsüstiini, tsüsteiini jt). Väävlisisalduse järgi võib otsus...
milles Vpr - eelprisma maht =3,00 m3 Ka - tööaja kasutamise tegur, valitakse piiridest 0,85... 0,9; 0,875 t - töötsükli aeg (kestus), s; st - teisaldamiskaugus , m; k k - pinnase kobestustegur =1,12. Tootlikkus tuli arvutada erinevatel teisaldamiskaugustel, mistõttu tuleb määratleda masina liikumine töötamisel. Selleks on kaks võimalust: - töötamine süstikuna, so - töökäik tehakse edasikäiguga ja tühikäik tagasi ee algusesse tagurpidi käiguga; - töö pööretega otstel, so - töökäik tehakse edasikäiguga, ee lõpus pööratakse masin ringi ja tühikäik tagasi ee algusesse tehakse samuti edasikäiguga ning pööratakse masin ringi uue läbiku tegemiseks. Töötsükli kestus arvutatakse alljärgneva valemiga: s1 s2 s3
Curriculum vitae Nimi: Silver Kreitsvald Sünniaeg ja koht: 23.september 1993, Tallinn Aadress: Kadariku Välja talu, Arandi küla, Kärla vald 93521 Saaremaa Telefon, e-post: 56736929, [email protected] Perekonnaseis: vallaline Haridus 2009- 2013 Kuresaare ametikool autotehnik, haridus omandamisel. 2004- 2009 Kärla põhikool. 2000- 2004 Aste põhikool. Töökäik Aprill 2011- juuni 2011 Autotehniku praktika Amserv Järve OÜ. Keelekeoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea arvutioskus MS PowerPoint, MS Word Isikuseomadused Osav suhtleja, seltsiv, töökas, kohusetundlik, Muu Tegelen jalgpalliga, käin jooksmas ja kui aega jääb siis ka jõusaalis 02.11.11
Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud Valgetähe teenetemärgi medal, 2001
CV Nimi : Mati Mägi Isikukood : 31809754552 Aadress : Mäe talu, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa Telefon : 372 345 678 Mobiil : 372 545 410 10 E-Post : mati.mä[email protected] Töökäik : 09.09.2005-.............. Pärnu prostituut 20.08.2000-07.09.2005 Tartu bussijaama koristaja 10.09.1997-16.08.2000 Simuna kohalik parm Hariduskäik : 1992-1995 Porkuni kutsekool 1983-1992 Simuna põhikool 1978-1983 Kohtla-Järve lasteaed Täiend koolitus : Lasteaias kasvataja jutt ja 1998 aastal kuulasin pikakohtu otsuse ja tean seadustest mõndagi. Huvialad : Aerutamine, pidutsemine, lendamine, hüppamine, kukkumine, söömine, saia küpsetamine Keele oskus : Eesti keel emakeel Vene keel mõmin Autojuhi load on olemas, kõik kategooriad. NB : Tangi omad on ka olemas. Allkiri 29 aprill 2013
Lasnamäe Üldgümnaasium MINIGOLFI VÄLJAKU ELEMENDID Praktiline töö Koostajad: Romet Esko Raul Esko Ander Jorš 8b klass Juhendaja: Peedu Alas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1 TÖÖKÄIK....................................................................................................................................4 2 MIS ON MINIGOLF ?.................................................................................................................8 3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Materjalitehnikainstituut Nimi üliõpilaskood rühmanumber Plastide identifitseerimine ja kõvadus Praktikum nr 8 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalidega (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus) 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemusega Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime kehasi ning mõõtsime mahtu ning massi vees . See järel arvutasime tihetused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime nende kõvadust kolmel eri meetodil(Rockwell ja Barcoli. Viimasega me häid tulemusi...
Töökäik Kui tegu on klaasuksega, siis eemaldame ettevaatlikult vana klaasi, et see ei saaks kahjustada lihvides või kuumutades. Kui oleme liistud eemaldanud, siis märgime ära liistude asukohad Kui oleme liistud eemaldanud ning klaasi välja võtnud, siis hakkame ust värvist puhastama kaabitsa ja kuumapuhuriga. Kui uks on värvist puhastatud, alustame pinna lihvimist. Järgmisena krundime ukse üle, et näha paremini ajahambast muljutud kohti, mida on vaja parandada kas kitiga või puiduplommidega. Kui kasutame pahtlit, siis pahtliga mitte katta ukse ühenduste kohti, kuna pahtel hakkab ajapikku pragunema. Pragudesse panna kitti Enne lõpliku viimistlust lihvime ukse üle 180se kareduse liivapaberiga, et saada ideaalselt sile pind. Kui uks on valmis, lisame hermeetikut ja paneme klaasi sisse tagasi. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
12 Maitseained kg 0,000 0,000 0,40 kr 0,00 kr Kokku: 0,190 0,180 0,380 0,360 12,09 kr Hind km- ga: 14,27 kr Töökäik: 1.Kuumuta õli ja või. Lisa sibul ja küüslauk ning prae nõrgal kuumusel 3 min. 2.Lisa kartul, spinat, brokoli ja puljong, aja keema ja kuumuta tasasel tulel 15 min. 3.Püreeri ja lisa potti tagasi, soojendaläbi.Lisa juust ja maitsesta 4.Serveeri kuumus nõus koos röstitud saiaga 5 Broilerikintsu rull
kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4. Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a) Mõõtsime pendli õla pikkuse; b) Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga. Veendusime,et pendel võngub ilma keerdvõnkumisteta. Määrasime etteantud n täisvõngete kestvuse aja t; Täisvõngete arvuks võtsin 15; c) Mõõtmised teostasime6 erineva pendliga; d) Tulemused kandsime tabelisse; Katse l (m) n t (s) T (s) T² (s²) (m/s²) - (m/s²) nr.
.........................................................................................................9 3.10. Romb ..................................................................................................................9 4. Soengute põhitüübid...................................................................................................... 12 4.1. Rullisoengud ja nende kujundamine ..........................................................................14 Töökäik...................................................................................................................... 14 Rullide keeramine. .................................................................................................... 15 Võrgu pähe asetamine................................................................................................15 Oluline rullide keeramisel.........................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr 8. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalismehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töökäik: 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, küünega kraapides, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime materjalid ning mõõtsime mahu ning massi veel. Seejärel arvutasime tihedused, võrdlesi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 2009/2010 õ.a. Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Terase termotöötlus Töö nr. 5 Üliõpilane: Rühm: MATB11 Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 21.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda terase termotöötluse tehnoloogiaga. · Selgitada välja, kuidas mõjub erineva süsiniku sisaldusega teraste tugevusele lõõmutamine, normaliseerimine, karastamine ja noolutamine ning nende põhimooduste sõltuvus ajast ja jahtumiskiirusest Karastamine: Terase kuumutamine üle faasipiiri Ac või Ac (vastavalt poolkarastus või täiskarastus), kiire jahutamine (soolavannis, vees, õlis) Noolutamine: Karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1 jahutuskiir...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Mootori remondi labor Autode remont Transporditeaduskond Õpperühm: AT-81 Õpilane: Janar Lehtmets Rain Kala Madis Merk Õppejõud: Marko Jets Tallinn 2009 Töö eesmärk: Mootori osandmine ja taas kokku panemine. Vigade leidmine. Mootor: Toyota, 4 silindriline ottomootor Vajalikud tööriistad: Erinevad padrunvõtmed ja lehtvõtmed. Tähikvõtmed Küünlavõti. Momentvõti Töökäik: Mootoril sai eemaldatud karteripõhi, klapikambri kaas, plokikaas, nukkvõllid, ajamikett, ketipinguti, pihustid. Väntvõlli ja kolbe koos kepsudega ei eemaldanud. Mootoril ei ilmnenud osandamise käigus ohtlikke ega kulumisest tingitud vigu peale neljanda pihusti kummitihendi puudumise ja karteripõhja üks polt oli ploki sisse murtud. Kuna mootorit ei olnud võimalik käivitada siis teisi vigu ei ilmnenud. Mootoris puudus õli ja õlifilt...
CV-Polkovniku lest Tegelase nimi Kangelanna korjas autor kokku mitmetest osadest paljudelt inimestelt, ta voolis ta nagu savist, andis talle näo ja vormi. Tegelane on tehtud justkui, kelle nimeks üldiseks nimeks sai Polkovniku lesk. Haridus Väga väikene kooliharidus. Ise mainis, et ta võiks olla lausa doktor arstide rumaluse alal. (... ma tegin neile selgeks, mida võib saavutada nõrk väikese kooliharidusega naine, kui tal on intelligentsi...) Töökäik /amet Polkoviniku lesk, varem oli polkovniku naine. Polkovnik oli ta elukutse, armastus, sõda ja rahu, ta oli temale kõik. Lisaks oli ta ka mittesuitsetaja. Oskused/ võimed Oskus või võime tüüdata ning närvi ajada kõik kes ta ümber on. Võime mõelda välja millised haigused tal on. Võime väga palju loviseda. Oskus arusaada millised haigused kõlavad hästi. Iseloomuomadused Uhke, väga jutukas, tüütu, kuid enda arvates oli ta väga tark (ainult kosmeet...
Tallinna Ühisgümnaasium AAPO ILVES Referaat Autor: Mari Maasikas, 10.A Juhendaja: õp. Juss Juurikas Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................3 1. ELULUGU...............................................................................................4 2. TÖÖKÄIK.................................................................................................5 3. LOOMING..................................................................................................6 3.1. Luulekogud........................................................................................................................6 3.2 Proosatekstid.......................................................................................................................7 3.3 Näidendid..............
VILJANDI KESKLINNA KOOL Ees-ja perekonnanimi 8.KLASS LOOVTÖÖ RELJEEFNE MAAL JUHENDAJA:.............................. VILJANDI 2013 2 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TÖÖKÄIK......................................................................................................................4 1.1.Kergematest töödest raskemateni............................................................................... 4 2.LÜHIKIRJELDUS PILTIDES...................................................................................... 4 2.1.Lilled...........................................................................................................................4 2...
Raoul Wallenberg Marge Saarma Kes ta oli? · Rootsi diplomaat ja ärimees Pere · Isa mereväeohvitser Raoul Oscar Wallenberg, Suri vähki 3 kuud enne poja sündi. ( 1888- 1912) · Ema Maria Sofia Wising (1891- 1979) · Vanaisa suri kolm kuud peale tema sündi kopsupõletikku · Kasvas vanaema ja emaga · Ema abiellus uuesti 1918a. Frederik von Dardeliga · Raoul sai poolõe ja poolvenna ( Guy von Dardel ja Nina Lagergren) Haridus · Rootsis õppis keskkoolis ja käis 9 kuud sõjaväeteenistuses · Saadeti Pariisi õppima · 1991a. läks Ameerika Ühendriikidesse Ann Arborisse Michigani ülikooli arhitektuuri õppima · 1935a. Lõpetas ameerikas ülikooli ( University of Michigan) Töökäik · Hakkas tööle peale ülikooli lõpetamist Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas ehitusmaterjale müüvas Rootsi ettevõttes · Hollandi panga harukontoris Haifas · Naasis 1936. aastal Rootsi ja asus tööle Kesk-Euroopa Kaubanduskompaniis ( Ungari juudi, Kálmán La...
Tööõpetuse tööjuhend ,,Makrameetehnikas võtmehoidja" Õpetaja nimi: Töö nimi: Makrameetehnikas võtmehoidja Töö liik: Tekstiilitööd Klass: III Aeg: 45 min Eesmärgid: · Erinevate lõngade, paelte ja nööride tundmine · Oskab teha vahet heegeldatud, kootud ja sõlmitud tööl · Oskab teha madalsõlme ja kaksikmadalsõlme · Harjutab makrameepaela tegemist · Oskab valida sobiva materjali · Oskab mõõta nööri pikkust Töövahendid Käärid, joonlaud, abilõng töö kinnitamiseks. Materjalid Nöör, võtmerõngas Töökäik: 1. Mõõta neli ühepikkust nööri ja kinnitada need abilõnga abil. 2. Panna nöörid kõrvuti, et kõik neli oleks korraga näha. ...
Mälestuste karp Carmen Tõnisson 8b klass Juhendaja: Maigi Martjak Türi Põhikool 2017 Kuidas tuli mõte teha just see? Soov õppida tegema karpe. Kaunid elemendid toa sisustamiseks. Mulle on juba varem pakkunud huvi karbid, mis on väga head kaunistuselemendid toas kuid samas kasulikud ka iseendale. Ma ei leidnud kuskilt sellist karpi, mis mulle meeldiks ning sobiks ka mu toaga. Sellepärast otsustasin ise ära õppida, kuidas seda teha. Kui hakati rääkima, et nüüd kaheksandas tuleb teha loovtöö oli mu pea mõtetest tühi. Kui ma hakkasin selle karbi tegemise õpetust otsima siis tekkis idee, et miks mitte see loovtööna teha. Vajalikud materjalid. Enne karbi tegema hakkamist tuleb osta muidugi materjal. Mina soetasin oma materjali enamjaolt ühest Tartus asuvast käsitööpoest (Türilt leiab samuti kõik vajalikud asjad). Vaja läheb: tugev papp (2,5mm-3mm), katmiseks/kaunistamiseks paber(id), erinevad liimid (pulgaliim, krist...
Keemia aluste praktikum I 2. praktikum, KNO3 ümberkristallimine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: Töökäik: Kasutades tahvlil olevaid andmeid (puhastatavat soola tuleb võtta 14g) ja lahustuvuse tabelit arvutatan, kui palju tuleb võtta vett, et saada soovitud kogus puhast soola ning kui palju soola välja kristalliseerub. KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g vees lahustunud KNO3 st sadeneb välja: 138g-31.7g=106.3g
Küllastunud lahuse valmistamine Juhendaja : Õpilane : 1.osa küllastunud soolalahuse valmistamine. Töövahendid (terve protsess) : joonlaud, kaal , keedusool , mõõduklaas , harilik , pastakas , kalkulaator, õpetaja , vesi. Töökäik : · Kaalusime 14g keedusoola. · Mõõtsim 30 kuupsentimeetrit vett. · Lisasin soola. · Segasin vee ja soola segu pidevalt 5 minutit . · Jätsime segu seisma, et sool vajuks põhja . Nõrutamine. : · Kallasime mõõtesilindrisse 20 kuupsentimeetrit lahust , ettevaatlikult , et soola ei tuleks topsist välja. · Kaalusime lahuse ära , 20 cm 3 lahust kaalub 52g- 33g = 19g. · Jätsime nädalaks seisma . 2. Nädal : Vaatlustulemused : Sool on topsi ära kristalliseerunud , topsi põhjas on veel vet...
Referaat Andrus Ansip Eesti Vabariigi Peaminister Jekaterina Zakilova 8.klass Sisukord: · 1 Haridus · 2 Varajane elu ja karjäär · 3 Töökäik · 4 Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides · 5 Tunnustused · 6 Isiklikku Andrus Ansip Andrus Ansip (sündis 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, endine Tartu linnapea, peaminister alates 13. aprillist 2005. 2. aprillil 2007 astus Andrus Ansipi esimene valitsus tagasi; Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi Üliõpilaskood Rühmanumber Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasili...
AJURÜNNAK "It is easier to tone down a wild idea than to think up a new one." Alex Osborn Koostaja: Meeri Kuustemäe Juhendaja: Margit Teller Mis on ajurünnak? Spontaanne TÖÖKÄIK Kindla aja jooksul Arutlemine Probleem Hullumeelsed / Ettepanekud, kirjad normaalsed ideed Paus LAHENDUS Analüüs Lahendus Kes mida teeb? Juht Jälgib Abistab Kirjutaja Kirjutab Liikmed Ideed Arutlus Realiseeritavus Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel !! Lugupidamine grupi Kõikide ideede liikmete v...
Juhtide jadaühenduste uurimine Töökäik: 1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada. Panen voltmeetri kummagi klemmi külge ühe juhtme ja siis ühendan need algul ühe, siis teise lambi klemmidega. U1= U2= 5. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil kokku. Selleks ühendage voltmeetri + klemm ühe lambi vooluallika positiivse poolusega ühendatud klemmi külge ja voltmeetri – klemm teise l...
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass ...
PIET CORNELI S MONDRI AN (07.03.1872 01.02.1944) Marta Babenjuk ELUKÄIK * Sündis Amersfoortis * Pere oli Kalvinistlikku usku * Oli lummatud teosoofiast * Piet'i isa toetas poega tema valikutes. * Maalimises oli 5 perioodi * 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis ma maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja 1. PERIOOD NATURALISM (1895 1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi ...
Kare vesi Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=water&e...
Kooreklopsile valmista hapukoorekaste kasutated hautamisvedelikku, maitsesta. 3 Toiduvalmistamine suurköögis Väikesetükilised hautatud liharoad: Asuu Guljašš Raguu Pilaf Risoto Strooganov Maksakaste Südamehautis Neerurisotto Kastmes road Portsjonis 75 – 150g liha + 1-1 ½ dl kastet Töökäik: Liha tükeldatakse kuubikuteks, kangideks, viiludeks risti kiudu Pruunistatakse pannil või ahjus. (+köögiviljad) + vedelik+ maitseained-haudepotti+kaas-pliidile, ahju KAKS VÕIMALUST Tavaline liha valmib hautamise käigus (koos lisanditega) kastmes, mis vajadusel paksendatakse … - serveeritakse kõik koos nn. saute – liha valmistatakse eraldi, ühendatakse kastme ja teiste komponentidega alles serveerimisel. Asuu
11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused:
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
