FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan FE = -kx FH = N F = ma a = g (sin - cos ) a = v2/r2 x pikenemine - hõõrdetegur F = mg kui a = 0 F = mv /r k jäikus a = g (m1 m2/m1 + m2) = tan
Rehvi profiil 59 % Veljemõõt 15 ' Teljevahe 2.7 m Rööbe Ees 1.4 m Taga 1.42 m Massikeskme kõrgus Ees 0.4 m Taga 0.4 m Rehvi koormamata raadius Ees 0.3085 m Taga 0.3085 m Rehvi vertikaalne jäikus Ees 300 N/mm Taga 300 N/mm Roll Centre kõrgus Ees -102 mm Taga 48 mm Vedru jäikus Ees 84.3 N/mm Taga 192.6 N/mm Vedru ülekandetegur Ees 0.988 Taga 0.505 Stabilisaatorvarda jäikus Ees 25 N/mm
ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus on 3,84·108 m. (Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63 1.. Kooli dünamomeetri vedru jäikus on 40 N/m. Milline elastsusjõud tekib vedrus, kui teda 5 cm võrra välja venitada? (Vastus: 2 N) 2. Elastse traadi jäikus on 80 000 N/m. Leia traadi pikenemine, kui tema otsa riputada keha kaaluga 160 N? (Vastus: 0,002 m) 3.. Klots massiga 2 kg asub kumminööri otsas siledal alusel. Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti
elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Fe=k*l F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks Näide 1: Millised jõud mõjuvad laual seisvale raamatule?
m1 m2 F =G G- gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p=mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe=k k keha jäikus (1N/m), x- keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N= mg cos mg raskusjõud; kaldenurk Liigehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga Amontons'i- Coulumb'i seadus Fh=N hõõrdetegur, N - toereaktsioon 3. Töö ja Energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga seadus
Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga, s.t. rõhumisjõuga: Fh= µN=µmg (N- rõhumisjõud; µ-katseliselt määratud hõõrdetegur, sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist) 3) Veerehõõrdumine- Fvh=mv*(N/R) Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud. 7.Elastsusjõud ja deformatsioon; Hooke`i seadus; jäikus. Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim. deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust, mõõtühik on 1N/m
Võlli või telje elementide kulumine-tihti töödeldakse võllile hammasvööd, nukid jt. hõõrdepinnad. 4. Millest tuleb lähtuda võlli materjali valikul? Tuua näiteid võllide enamlevinud materjalidest. Piisav tugevus ja vastupanuvõime väsimusele- tagada tuleks detaili vähim mass. Valida tuleb sobiv materjali koostis ja termotöötlus, kõrgtugevad terased on tundlikud väsimusele. Kõrge jäikus-vältida tuleb ülemääraseid deformatsioone. Sama tüüpi materjalide elastsusmooduli väärtus muutub vähe- piisav jäikus tagatakse piisavalt suurte mõõtmete valikuga. Kulumiskindlus Madal hind Enam levinud materjalid Väikese või keskmise süsiniksisaldusega terased( kuumvaltsitud, külmtõmmatud) Vähelegeeritud terased( eelmistest suurem tugevus, valida sobiv termotöötlus)
ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5. Defineerida gravitatsioonidjõud (+valem, valemi selgitus) Gravitatsioonijõud on kahe massi tõmbumise jõud (parem selgitus lk 55 kaldkirjas). F = Jõud (N) = universaalne gravitatsiooni konstant * mass (kg) * mass (kg) / kaugus kahe keha vahel (m) 6. Mis on keha kaal? Millest sõltub? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal
hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest, materjalist, vastu pinda suruvast jõust. Deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Hooke'i seadus - venitusel või survel on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega. Jäikus näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. F - elastsusjõud ( 1 N ) k keha jäikus ( 1 ) l teepikkus ( 1 m ) Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe mõjul rõhub toele või pingutab riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Paigal seisva keha kaal P = mg P- keha kaal
N-pinnareaktsioon. Hõõrdumise liigid: a) seisuhõõrdumine- mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. b) liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrde põhjused: * pinna ebatasasus * kehade aineosakeste vaheline tõmbejõud. 7. Elastsusjõud: jõud, mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel. Liigid: tõmbedef., survedef., paindedef., väändedef., nihkedef. Fe= k* delta l, delta l- keha defor. Pikkus, k-jäikus Hookie seadus: deformatsioon, kus keha kuju taastub. Jäikus: füüsikaline suurus, mis näitab kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. 8. Impulss: ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.p= m*v . Impulss on vektoriaalne suurus. Impulsi jäädvuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Reaktiivliikumine: nim liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha.
määrab äärab konstruktiivselt pikiseinte vahekauguse (varem Lmaks~6m); 3 Kandvate pikiseintega hoone 4 2 Kandvate põikiseintega hoone Koormusi kannavad hoone põikiseinad. põikiseinad. Seda kandesü kandesüsteemi iseloomustab suur jäikus oma pinnas (nihkele töö töötavad tavad seinad) ja liigendü liigendühendused pinnaga risti olevas suunas. Pikijä Pikijäikus saadakse põikseintega risti olevate seinte või raamidega. Ruumide planeering on seotud põikseinte asukohaga. 5 Kandvate põikiseintega hoone 6
Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 < 1 - OK. Tugevus on külladane Lõikekandevõime VRd=Av*0.58*fyk/ϒM = 182,1 kN Lõiketugevuse kontroll VEd/VRd = 0,12 < 1 - OK. Tugevus on külladane 2) Jäikuse (läbipainde) kontroll Läbipaine f=(5/384)*(pk+Gk)*L^4/(E*= 23,34 mm Lubatud läbipaine [f]=L/α = 35,4 mm Läbipainde kontroll f/[f] = 0,66 < 1 - OK. Jäikus on külladane 3) Toereaktsioonid R=pd*L/2 = 18,72 kN Tala # 21 # W, cm3 I, cm4 h, cm tw, cm 1 IPE80 20 80,1 8 0,38 2 IPE100 34,2 170 10 0,41 3 IPE120 53 318 12 0,44
Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel. Impulsi jäävuse seadus p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga.
1 Füüsikast: Staatika = füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad Tugevusanalüüsi alus = Tugevusõpetus = elastsete kehade staatika. tugevus Detailide = paljude parameetrite koosmõju funktsioon jäikus (mõõtmed, geomeetriline kuju, materjali omadused) Tugevusanalüüsi määrata, kuidas detaili geomeetria ja materjali füüsikalised põhieesmärk: omadused mõjutavad selle detaili käitumist tööolukorras Detailid on erineva kujuga, erineva(te) koormus(t)ega ja erinevast materjalist (Joon. 1.2) Priit Põdra, 2004
vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg k l (1) kus k on vedru jäikus, l l l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline
F=(m1m2)/r²*G G=6,67*10astmes -11 (ühik Nm²/kg²) Keha kaal jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis keha kaal on võrdne raskusjõuga kui keha liigub vertikaalselt alla kiirenevalt siis keha kaal on väiksem raskusjõust kui keha liigub vertikaalselt üles kiirenevalt siis keha kaal on suurem raskusjõust Keha kaal: P=m(g+-a) Elastsusjõud, elastsusmoodul Fe=-k(l-l0) k-keha jäikus (N/m), l-l0 pikkuse muut Mehaaniline pinge on kehas tekkiv elastsusjõud keha ristlõike pindala kohta =Fe/S Mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise pikenemisega ~λl/l0 =E(λl/l0) Võrdetegur iseloomustab deformeeritava keha ainet ja seda nimetatakse elastsusmooduliks Jäikus iseloomustab keha, elastsusmoodul materjali millest keha on valmistatud Ringliikumine Üks radiaan lõikab ringjoonest välja raadiusega võrdse kaarepikkuse α=l/r 360°=2πr 360°=2π≈6,28
PA (Polüamiid) Polüamiid sobib kasutamiseks kohtades, kus on nõutud abrasiivkulumiskindlus. Põhilised tooted, mida polüamiidist valmistatakse, on hammasrattad, rullikud, tööstuslikud rattad, mehaanilised konstruktsioonid, pumba detailid ning liugurid. Omadused: Erikaal 1.14 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -40…+100 °C Veeimavus kuni 1,4% Hea kõvadus ning jäikus Kõrge vastupidavus löögile. Head libisemisomadused Vastupidav kemikaalidele ja lahustitele Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused: Erikaal 1,4 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -50…+110 ºC
Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. 39. Sõnasta Hooke’i seadus. Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ning ühikuid. „Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“ Fe k (l l o ) Valem: kus k-on keha jäikus, mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle l lo pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), on lõpp- ja algpikkuse vahe. 40. Mida iseloomustab keha jäikus? Jäikus näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel 41. Selgita elastsusjõu tekkimist aine siseehitusest lähtudes. Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii
steetilise(?) välimuse jne. Ehk siis parajad iluasjad! Pole vaja :). Joonistada skeem konstrueerimisprotsessi üldiste faasidega (lisada skeemile märkused ja seletused). Jajaaa, joonista ise! Nimetada masina (seadme) detailse lahenduse punktid. 1. Toote taandamine koostudeks ja alamkoostudeks 2. Toote, koostude ja alamkoostude sõlmede ja detailide (masinaelementide) kujundamine. 3. Detailide materjalide valik. 4. Detailide tugevus- jäikus-, täpsus-, töökindlus- ja muud arvutused. 5. Ostetavate koostude ja detailide valik. 6. Koostejooniste, detailjooniste, tükitabelite ja muu dokumentatsiooni loomine. Milles seisneb standard-, tüüp- ja originaaldetaili eripära? Standard Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud standarditele. Tüüp Vastab kujult mõnele standarditele. Originaal Antud lahenduse jaoks spetsiaalselt konstrueeritud detail (Saku Originaal see õige!)
Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra.
keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra.
, 2 3! kus EIy0 0 . Deformatsioon tala keskel yC 3 FL , 48E I d 4 0,094 kus telginertsimoment I= = =3,21 10-6 m4 64 64 Siis tala jäikus E I =2,1 10 11 3,21 10-6 =0,67 10 6 Nm2 Deformatsioon F L3 F 1,83 yc= = 1,81 10-7 F 48 E I 48 0,67 106 kus jõu mõõtühikuks on N ja deformatsiooni mõõtühikuks m. Teisendades deformatsioon millimeetritesse ja jõud kilonjuutonisse saame yC 0,18 F Koostame jõu-deformatsiooni tabeli Tabel 1. Põikjõu ja tala läbipaine vaheline suhe
F- raskusjõud (N, njuuton). Vertikaalselt alla maa keskpunkti suunas. 7. Millist deformatsiooni nimetatakse elastseks? Elastsed on need deformatsioonid, mis kaovad pärast välisjõudude mõju lakkamist. 8. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Vastassuunaline. Välise jõuga arvuliselt võrdne. 9. Hooke'i seaduse sõnastus ja valem koos seletuste ja ühikutega. Millest sõltub keha jäikus? Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. (Hooke'i seadus kehtob väikestel elastsetel deformatsioonidel). Fe = - K(kolmnurk)l. Fe- elastsusjõud (N), K- võrdetegur, mida siin nimetatakse keha jäikuseks (N/m). Kolmnurk l = keha pikkuse muut (m). - märk valemis väljendab asjaolu, et pikkuse muut ja elastsusjõud on vastupidise suunaga. Fe= K /kolmnurk l/ (püstkriipsud).
tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad
kehatemperatuuri. Põhjused Külma ilmaga väljas maha istumine või lamama jäämine (haigushoog, joove, trauma) Metsa eksimine Külma vette kukkumine NB! Alajahtunute riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki Mitte liigutada teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset küliliasendit Kasutatud kirjandus http://www.kajak.ee/content/view/59/79/ ,,Elupäästev esmaabi vigastuste korral" 2004.a
1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised
Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile). Kui kile tekib väga suurele alale, võib kujuneda hingamisteede sulgus. Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Hääl võib muutuda kähedaks ning hingamine vilistavaks (raskeks). Teetanus- Teetanus on lihaskangestumisega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Esmalt tekib näolihaste jäikus, järgnevad neelamishäired. Tekivad kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Võivad tekkida hootised valusad krambid, mis võivad takistada hingamist. Suurenenud krambivalmidus, ehk ärrituse korral vallandub krambihoog. Läkaköha- Nakkushaigus, mis kulgeb ägedate köhahoogudena ning mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Lisaks köhahoogudele võib esineda palavik, nohu, nõrkus/jõuetus,
on tasakaalus. Kui s x E= f x U. Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr kirjutame E= L-U Poliitika järeldused ● Poliitikad alandavad loomulikku töötust siis kui vähendatakse s-i või suurendatakse f- i. Miks töötust ei saa kunagi päris nulli viia? ● kui kõik töötud leiaksid kohe töö, siis f= 1,ja loomuliku töötuse määr oleks väga madal ● On palju põhjusi , miks f< 1: ○ 1. Töö otsimine ○ 2.Palkade jäikus OTSIMISTEOORIA Töö otsimine ja siirdetöötus- on vabatahtlik ● Siirde töötus: töötus, mis tekib sellest, et inimesed liiguvad pidevalt erinevate tööturuseisundit evahel. Põhjustatud ajast, mis kulub töö otsimisele. ● Ilmneb ka siis, kui palgad on paindlikud ja on piisavalt vabu töökohti. ● Miks esineb? ○ Geograafiline mobiilsus võtab aega ○ Informatsioon vakantside olemasolu ja tööotsijate kohta ei ole perfektne
Plastmasside mehaanikalised omadused: Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kasutatud kirjandus : Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Plastmass Tänan kuulamast !
Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM Polümeerid pole kunagi absoluutselt kristallilised, maksimaalselt kuni 90% (PTFE). Polümeeride viskoelastsed omadused sõltuvad eelkõige makromolekuraalse ahela paindlikkusest (jäikus, sitkus pehmus ja kummielastsus). Viskoelastsusest tuleneb kaks olulist nähtust: pinge relaktsioon (stress relaxation) ja roome (creep) ehk külmvoolamine (cold flow). Roome on deformatsiooni kasv ajas konstantse pinge rakendamisel, võrreldes pinge relaksatsiooniga vastupidise suunaga protsess. Roome (a) ja pinge-relaksatsiooni (b) graafikud.
Rõhk: näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tähis p, ühik 1N/m2=1Pa. Valem p=F/S (S pindala). Tihedus: näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Tähis . Valem =m/V. Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Valem F=mg (g raskuskiirendus; g=9,81m/s2) !? sama vist, mis F=ma Elastsusjõud: keha kuju või mõõtmete muutumisel kehas tekkiv jõud. Valem: F=kx (k keha jäikus; x deformatsioon); Hooke'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud võrdne keha pikkuse muutusega. F=-kl (k jäikus, l pikkuse muutus) Hõõrdejõud: esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Valem: F=N ( hõõrdetegur). Üleslükkejõud: vedelikku sukeldunud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F=gV (V - allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala). Impulss: keha massi ja kiiruse korrutis
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda
Hõõrdumise põhjustavad pindade konarused, mis takerduvad üksteise taha või väga siledate pindade osakeste vahel tekkivad tõmbejõud. Hõõrumisjõud on suuim tahkete ainete vahel, palju väiksem vedelikus ja veel väiksem gaasidel. Elastsusjõud on põhjustatud osakeste vahel tõmbe ja tõukamis jõududega. Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline keha jäikuse ning pikkuse muutumisega tekkiv tõmbe ja surve jõuga. Valem: Fe = K * l ; l=l2 - l1 kus Fe=Elastsusjõud(1N) K= Jäikus l=Pikkuse muutus(1m) l2=Alg pikkus(1m) l1=Lõpp pikkus(1m)
Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6.deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine välise jõu mõjul. 7.elastsusjõud on deformeerimisel tekkiv jõud ja on võrdeline kujumuutuse suurusega. 8.Hooke: jäikus on arvuliselt võrdne selle elastsusjõuga mis tekkib keha pikenemisel 1 ühiku võrra.
pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Fh~N Fh=µN, Fe=kL k-jäikus, L-pikenemine(m) impulss e liikumishulk p=mV Reaktiivliikumine Vr= -(mk/mr)/Vk k-kütus, r-rakett, m-mass, v-kiirus
tõmbepinge) suurim väärtus: 6 FR F 6 12 10 3 0.03 12 10 3 max = 2 + = + = 150 10 6 Pa < [ ] = 200MPa ; bh bh 0.04 0.02 2 0.04 0.02 Sirge varda tugevustingimus on täidetud Vastus: Kinnitushaagile suurim lubatav koormus on 12kN. 14.2. Keerdvedrude tugevus ja jäikus 14.2.1. Tiheda silindervedru tugevus Tihe silindervedru = iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas (vedru samm = 0) Keerdvedrude tugevusanalüüs põhineb A.M.Wahl'i teoorial (1929), mis käsitleb vedru materiali lõikepingete laotumist ja arvestab ka varda kõverust. 14.2.1.1. Staatiliselt koormatud keerdvedru
Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev vees)
Kehtib ka seos T ja f vahel: T = 1/ f või siis f = 1/T. 4. Matemaatilise pendli korral sõltub võnkeperiood pendli niidi pikkusest ja vastav arvutusvalem on selline: T = 2π √ l/g, kus l – niidi pikkus meetrites ja g – raskuskiirendus. 5. Vedrupendli korral sõltub võnkeperiood vedru materjalist ja koormuse massist ning vastav arvutusvalem on selline: T = 2π√m/k , kus m – koormise mass ja k – vedru jäikus. Lainete puhul lisanduvad suurused: 1. λ – lainepikkus (vahemaa kahe samas faasis võnkuva punkti vahel või vahemaa kahe naaber laineharja vahel või ka vahemaa, mille laine läbib ühe perioodi jooksul) Ühik: meeter. 2. v - kiirus (laine levimise kiirus) Ühik: m/s. Võimalik leida valemist v = λ x f või v = λ/T
Parmupill ja rahvakannel Pärja Õun 12kl Tapa Gümnaasium Parmupill • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente • Pärit Aasiast • Vanim Eestimaalt leitud parmupill pärit 13.saj. • Valmistatud raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängimine • Heli tekitajaks on pilli materjali jäikus. • Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma • Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused Väike kannel • Peamiselt ühest puust õõnestatud • harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest • Kaetud õhukese kõlalauaga • trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. • Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka
pikilained-laine,milles võnkumine toimub piki levimissuunda interferents-nähtus,kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. difraktsioon-nähtus,kus lained painduvad tõkete taha. s teepikkus m F jõud N f sagedus Hz t aeg s m mass k T periood s g v kiirus m/s r raadius m nurkkiirus rad/s a kiirendus m/s2 k jäikus x0 amplituud m g raskuskiirendu 9,8 l pikkus m lainepikkus m s= m/s2
Värvaine - dekoratiivsel eesmärgil Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse lõppomaduste ja otstarbe järgi: Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad:: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega:: fluorplast (PTFE) polüimiid (PI) jt. 7. Enamlevinud termoplastid: PE, PP, PVC, PTFE, PS, PC, PET, PMMA (nende põhirakendused ja iseloomulikumad omadused) 8.Termoreaktiivid: epoksü-, feno- ja aminoplast. Nende kastutamine ja põhilised omadused. Fenoplast (PF)
säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale nakatumist. · Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus. · Sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest allapoole. · Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning mis võivad häirida ka hingamist. · Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo. · Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine. · Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest
τ ≈ (0,5...0,6)[σ] (lubatud väändepinge) τ ≈ 0,5* [σ] = 0,5 *205.56 * 106= 102.78 MPa. (minimaalne läbimõõt) Valisin 32 mm (polaarvastupanumoment) (polaarinertsiraadius) 1.3 Pinged I – I: τ II – II: τ III – III: τ IV – IV: τ V – V: τ G0*I0=8,1*1010 *0,103*10-6=8343 N*m2 (Võlli ristlõike jäikus ) 1.3 Väändenurk: rad rad
Eestis vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi. Pildid Teetanus Clostridium tetani Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Sattunud inimese organismi, hakkab bakter tootma mürkainet ehk toksiini. Toksiin kahjustab aga närvisüsteemi, levides piki närve või vere vahendusel. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid tekivad tavaliselt 3-14 päeva pärast peale nakatumist. Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus ning üldjuhul järgneb sellele juba neelamishäire ja lihasjäikus levib järjest allapoole. Ravivõimalused Eesmärk on hävitada mürkainet tootvad teetanusbakterid ning kahjutuks tuleb puuda organismi sattunud toksiin. Kasutatakse antibiootikume, teetanuse antitoksiini ja lihaseid lõõgastavaid ravimeid. Ennetamine Teetanuse vältimiseks on tõhusad vaktsiinid. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine peaaegu kadunud. Pildid Kasutatud kirjandus http://www
Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Mõjutavateks teguriteks on keha raskus jõud ning pindade materjal ja omadused. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber)
Deformatsiooni kasv lakkab, kui kehas tekkiv elastsusjõud ja deformeeriv jõud saavad võrdseks. Kui deformeeriv jõud ületab elastsusjõu, siis keha läheb katki. Hooke´i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on kehas tekkiv elastsusjõud võrdne keha jäikuse ja kujumuutuse korrutisega. FE = k·Δl FE – elastsusjõud, [1 N] Δl - keha kuju muutus, [1 m] k – keha jäikus, [1 N/m] Jäikus sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust. VI RESULTANTJÕUD Jõudu, mille mõju kehale on samasugune, kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mite jõu mõju kokku, nim resultantjõuks. Nt 1 Rullusisutajale mõjub veerehõõrdejõud ja õhu takistusjõud, need liidetakse resultantjõu saamiseks. Nt 2 Paigalseisvat autot tõmmatakse trossi abil liikuma. Takistav jõud on 200 N ja veojõud 700 N. Resultantjõud on sel juhul 500 N
Töö nr: 18 OT allkiri: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum veega Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga. Katseandmed kanda tabelisse 2
Keha kaal iseloomustab jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskonnale või riputusvahendile. Ühik on N. Võrdle rõhumisjõudu ja toereaktsiooni Need on vastasjõud, mis on võrdsed. Mida iseloomustab füüsikaline suurus rõhk ja lisa arvutamisvalem Rõhk iseloomustab rõhumisjõudu pindalaühiku kohta. Valem on P=F/S Millal tekib kehas elastsusjõud ja mida iseloomustab keha jäikus Elastsusjõud tekib kehal deformeerimisel. Jäikustegur iseloomustab elastsusjõu tekkimise suurust keha pikkuse ühikulisel muutumisel.
tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead
nurkkiirus t W võimsus M jõumoment m V mass m mass r raadius p mv liikumishulk k jäikus F x1 vedru algpikkus a kiirendus x2 vedru lõpp-pikkus m v kiirus 2 h kõrgus v kiirendus s tee pikkus a r t aeg
annaabi.ee 
